Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika

  • 2. ja 3. märtsil peeti Jõgevamaal Voore puhkekeskuses folkloristide talvekonverents „Folkloor ja avalikkus”. Esinesid Elo-Hanna Seljamaa („Folkloori ja folkloristika avalikust kuvandist”), Mari Sarv („Rahvaluulekogud avalikkuse teenistuses”), Eda Kalmre („Kellele kuuluvad meie ajalugu ja kohanimed? Võnnu näide. Folkloristina haldusreformi keskel”), Ljudmila Lobanova („Остались от оленя рожки да ножки или Легенда об олене в современной фольклорной традиции вишерских коми”), Anatoli Panjukov („Феномен самосборки в фольклоре”), Anastasiya Fiadotava („Sharing humour within a family in the digital age: A case study of Belarusian dyadic traditions”), Anu Korb („Siberi eestlased: kogukond, uurija ja avalikkus”), Merili Metsvahi („Esimese öö õiguse teema 1910. ja 1920. aastate Eestis”), Mare Kõiva („25 minutid tarkade majas”), Pille Kippar („Avanemine: 20. sajandi teise poole rahvusvahelistest folkloorisuhetest”), Liisa Granbom-Herranen („Proverbs are a part of common language”), Antti Lindfors („Performance of moral accountability and the ethics of satire in stand-up comedy”), Bárbara Galarza („The Crazy Man from War in the context of folk therapy: A case study of a storytelling event from Argentina”), Mihály Hoppál („Some aspects of shamanism”), Mall Hiiemäe („Rahvakalendri elust ja elushoidmisest”), Piret Paal („Palliatiivravi ja meediamõjuline eutanaasiafantaasia patsientide narratiivides”), Liisi Laineste, Anneli Baran („Süljest ja südamest. Kujundkõne Tujurikkuja (2015) kommentaarides”), Anastasiya Astapova: („Selfreflexive metaphors among refugees in Estonia”), Ulla Savolainen („Understanding silence: Interplay of personal and public memories of the internment in Finland”) ja Baburam Saikia („Belief and politics in institutionalized system of Neo-Vaishnava religion: A study on the image of Sattra in contemporary Assam”). 
  • 8. märtsil Tallinnas toimunud Hõimuklubi õhtul vaatles Riho Grünthal A. J. Sjögreni ja M. A. Castréni XIX sajandil toimunud Siberi uurimisreiside tähendust nii akadeemilise elu kui ka rahvusliku identiteedi kujunemise seisukohast.
  • 8. märtsil korraldati Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse biograafika töörühma seminar, kus Aija Sakova pidas ettekande „Mäletamise poeetika: Ene Mihkelson, Christa Wolf, Walter Benjamin”.
  • 8. märtsil viis Kaisa Ling Tartu loodusmajas läbi viimase, 10. looduskirjanduse seminari, kus esines Mehis Heinsaar.
  • 10. märtsil anti Tallinnas kätte Keele ja Kirjanduse 2016. aasta parimate artiklite auhinnad. Sõnavõttudega esinesid laureaadid Madli-Johanna Maidla („Vallanimed 1930. aastate vallareformis”), Aivar Põldvee („Helme langemine”) ja Kairit Kaur („Anna Sophie ja Gustav Adolf Stackelbergi Euroopa-reisist 1797–1799”). Janek Kraavi artiklisse puutuval teemal („Transgressiivse kirjanduse poeetikast”) esines Johanna Ross.
  • 14. märtsil korraldati Tallinnas Rahvusraamatukogus emakeelepäeva seminar „Kas emakeelele lüüakse hingekella?”. Üles astusid soome keeleteadlane Pirkko Nuolijärvi („Niinimetatud väikeste keelte elu selles maailmas”), kirjandusteadlane Pille-Riin Larm („Mida on meil õppida 1857. aastast?”), kirjanik Andrei Hvostov („Omariiklus ja rahvuskultuur – kas liiga suur koorem?”), kodanikuaktivist Sergei Metlev („Kuidas me ei kasuta võimalust eesti keelt suuremaks teha”), ajakirjanik Rain Kooli („Mürk või ravim – meedia roll väikekeelte elus püsimises (Soome ja Eesti näitel)”) ning kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt („Gustav Suits, Ernest Heming­way ja meie”).
  • 15. märtsil toimus Valga Muuseumis sümpoosion „Naine kui kangelane”. Kõnelesid Merili Metsvahi („Eesti naine aastal 1200 – mida me temast teame?”), Johanna Ross („Naine nõukogude eesti naissõjaromaanis”), Mare Kõiva („Hiidnaised ja kangelased”), Loore Martma („Kangelanna kodus, metsas ja turbaväljal”) ning Fideelia-Signe Roots („Naine kui kangelane”).
  • 15. märtsi peeti Eesti Keele Instituudis seminaril kodanikuteadusest ja rahvahankest (ingl crowdsourcing) ehk vabatahtlike abi kasutamisest keeleteaduses ja selle rakendustes kaks ettekannet: Jelena Kallas ja Maria Tuulik „Rahvahange leksikograafias ja keeleõppes” ning Ene Vainik „Kodanikuteadusest Eesti Keele Instituudis”.
  • 17. märtsil kuulutati Vändra Gümnaasiumis välja Aasta keeletegu 2016 laureaadid. Peaauhinna pälvis EKI väljaanne „Eesti kohanimeraamat” ja rahvaauhinna Säutsupääsuke Keit Vilmsi kalambuurid sotsiaalmeedias.
  • 21. märtsi Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminaril kõneles Nikolai Antropov valgevene traditsioonilise vaimse kultuuri tähenduslike elementide kaardistamisest. 1980.–1990. aastatel kogutud arhiivimaterjalide toel on algatatud Valgevene etnolingvistilis-folkloristliku atlase koostamise projekt.
  • 23. märtsil toimus Tartus Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek. Kavas oli kaks ettekannet: Riho Viigi „Folkloor ja avalikustuv kavalusmenetlus” ning Pille Kippari „Pühendusega raamat minu riiulil”.
  • 24. märtsil peeti Tallinnas Emakeele Seltsi aastakoosolek. Akadeemilise ettekande „Millest räägib hääl” pidas Hille Pajupuu. ES-i teadussekretär Killu Paldrok andis ülevaate Emakeele Seltsi 96. tegevusaastast. Üldkoosolek valis seltsi juhatuse ettepanekul auliikmeks Tiiu Erelti, vastu võeti üheksa uut tegevliiget. Valiti uus ES-i juhatus: Helle Metslang (esimees), Jüri Valge (abiesimees), Jüri Viikberg (abiesimees), Reili Argus, Kersti Lepajõe, Miina Norvik ja Karl Pajusalu. 
  • 29. märtsil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Maarja Hollo juhatusel kirjandusteooria seminar, kus arutati Walter Benjamini käsitlust mäletamisest.