Päise bänner
Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika

• 13.–14. septembril toimus Tartu Ülikooli Narva Kolledžis linnakirjanduse tööseminar ja ettekandepäev teemal „Narva, piiri- ja tööstuslinn: kirjanduslikke kajastusi”. Esimesel päeval esinesid Elle-Mari Talivee (UTKK, „A photographic trace of Narva in the collections of Friedebert Tuglas: Some links between Estonian literature and (East)Viru region”), Anu Printsmann (TLÜ, „Émile Zola’s Germinal and Raimond Kaugver’s In the Seventh West: A comparison from a geographer’s point of view”), Kri Marie Vaik (UTKK, „Naturalism in Eduard Vilde’s novel Iron Hands”), Marianne Lind (UTKK, „Ugly cities of Jaan Oks and Knut Hamsun”), Karoliina Lummaa (Turu ülikool, „Urban metabolisms and everyday anthropocene poetics”), Tarmo Pikner (TLÜ, „Disturbances and de/growth utop­ias”), Andrei Vinogradov (Kaasani riiklik ülikool, „’Promising land’: ­Struggle with industrial pollution of the environment in imperial Lodz (1880–1917)”), Jason Finch (Åbo akadeemia, „Mobilizing a riverine border city: Plans and memoirs of St Louis, 1910–1960”), Ene-Reet Soovik (TÜ, „Narva as a warscape on page and stage”), Mait Sepp (TÜ, „A theatre of wars – Memorials of the Great Northern War in Narva”), Reet Bender ja Marika Peekmann (TÜ, „Narva in Baltic German autobiographies – a realm of memory or just a memorable place?”), Kadri Tüür (TÜ, „Damming rivers: Sense of loss (in fiction and non-fiction)”). Skype’i vahendusel osalesid Viktor Pal (Peterburi majanduskõrgkool, „Technological and environmental aspects of  hydropower projects in the Soviet Bloc under the Cold War”) ja Julia Tofantšuk (TLÜ, „The agency of nature vs Soviet technological anti-nature in Valentin Rasputin’s Farewell to Matyora”). Üheskoos vaadati Herbert Rappapordi filmi „Vihmas ja päikeses” (1960).

14. septembri ettekandepäeva alustas Ingrid Velbaum-Staubi (Eesti Kirjanike Liit), Anu Printsmanni, K. Tüüri, E-M. Talivee ühisettekanne „Narva, piiri- ja tööstuslinn: kirjanduslikke kajastusi. Kokkuvõte tööseminarist”. Lisaks esinesid Heili Sepp (Viru ­Maakohus, „Joaoru teljed. Üks vähem tuntud Narva”), Aare Pilv (UTKK, „Kuidas teha Kreenholmist kunstiteost”), Kaie Metsaots (Eesti Maaülikool, „Tööstuspärand, identiteet, väljakutsed, võimalused”) ja Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liit, „Linnast ja mälust”).

• 13.–14. septembril toimus Narva-Jõesuus Eesti Keele Instituudi doktoriseminar „Mõjutused ja muutused keeles” keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli (KFSDK) raames. Plenaar­ettekande pidas Rogier Blokland („Keelekontakti teooriaid läänemeresoome keelte näitel”). Seminari töö toimus kuues sektsioonis, esinesid EKI, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlased.

• 21. septembril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Eda Kalmre 60. sünnipäevale pühendatud konverents „Imepärane muistendite-maailm. Keelest meeleni V / What a Wonderful World of Legends! From Language to Mind V”. Esinesid Mare Kõiva („Legendide transversaalsed aspektid”), Mall Hiiemäe („Meie ufopärimuse tunnusjooned”), Rita Repšienė („Sacred past in controversial future: Legendary memory as contemporary communication”), Risto Järv („Lilla Daami puudutus”) ja Ülo Valk („Õudselt naljakad jutud: usundilise muistendi ja huumori suhetest”). Esitleti Eda Kalmre raamatut „What a Wonderful World of Legends. Articles on Rumours and Legends”. Konverentsi korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti-uuringute Tippkeskus (CEES).

• 25. septembril toimus Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri töörühma istung. Ettekande „Keerulised ajad nõuavad keerulisi meeme: ideoloogia, poliitilised vastandused ja individualism makedoonia meemides” pidas Aleksandar Takovski (Kagu-Euroopa ülikool).

• 26. septembril pidas Harry Liivrand Õpetatud Eesti Seltsis ettekande „August von Kotzebue – vääralt tõlgendatud geenius”.

• 26.–28. septembril peeti Tartus VI Eesti digihumanitaaria konverents „Data, Humanities & Language: Tools and Applications”. Osalesid Soome, Venemaa, Tšehhi, Saksamaa, Hollandi ja Läti teadlased. Eestit esindasid Rahvusraamatukogu ja Tartu Linnaraamatukogu töötajad, Tartu ja Tallinna ülikooli, Tallinna Kirjanduskeskuse ja Eesti Kirjandusmuuseumi teadlased.

• 27. septembril autasustati Eesti Kirjandusmuuseumis tublimaid kogumisaktsioonil „Koolipärimus 2018” osalejaid. Žürii nimel tegi kogumisvõistlusest lühiülevaate Mare Kõiva.

• 27.–29. septembrini toimus Tartus 8. Balti keeletehnoloogia konverents „Human Language Technologies – the Baltic Perspective”. Kutsutud esinejad olid Martin Volk (Zürichi ülikool, „Language technology and digital humanities”), Peter Bell (Edinburghi ülikool, „Automatic speech recognition for TV broadcasts”) ja Alexander Fraser (Müncheni Ludwig Maximiliani ülikool, „Translation to morphologically rich languages”). Töö toimus morfoloogia ja semantika, masintõlke, korpuste ja kõnetöötluse sektsioonides. Eestist osalesid Heiki-Jaan Kaalep, Kairit Sirts, Heili Orav, Kadri Vare, Tanel Arumäe, Ottokar Tilk, Meelis Mihkla, Indrek Hein, Indrek Kiissel, Jane Klavan, Arvi Tavast ja Aleksei Kelli.

• 28. septembril tähistas Emakeele Selts Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga Tartu Ülikoolis. Ava­sõnad lausus ES-i esimees Helle Metslang. Esinesid Evelin Kütt (TÜ, „Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe – kuidas eesti keelt õpetades leida ja kasvatada Eesti sõpru?”), Liis Reile (TÜ, „Eestis õppivad välisüliõpilased ja eesti keel: hoiakud ja keeleõppimise motivatsioon”), Kristo Toots (Tallinna Kristiine Gümnaasium, „Esimese eesti­keelse Piibli mõju eestlusele ja eesti kirja­keelele”), Annika Pant (TÜ, „Asesõnade keegi, miski, kumbki käände­vormide varieerumine eesti kirjakeeles”) ja Linda Freienthal (TÜ, „Pronominaalsete viitealuste analüüs asendussõnade suhtes käsitsi märgendatud korpuses”).

• 28. septembril korraldas Eesti Kirjandusmuuseum Eesti esimese humanitaarainete õpilaskonverentsi HUNTS2018, mis oli mõeldud 9.–12. klassi õpilastele. Konverentsil astusid üles 19 koolinoort, kes arutlesid teatri, televisiooni, kirjanduse, keele, (rahva)­muusika ja ühiskondlike teemade erinevate aspektide üle. Toimus õpilaste ja tegevteadlaste debatt humanitaar­teaduste vajalikkuse ja perspektiivide üle.