Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika

• 3.–4. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis lasteaiaõpetajate eesti keele õppeseminar „Üle metsa, vurr! Keel ja keskkond” eesmärgiga tutvustada emakeelepõhiste kultuuriväärtuste kujundamise võimalusi. Esinesid Kristi Vinter-Nemvalts (TLÜ, „Kui nutikaks teeb lapse nutimaailm?”), Ilmar Tomusk (Keeleinspektsioon, „Milline on lastekirjaniku arvates keelt ja mõtlemist arendav raamat?”), Reet Hiiemäe (EKM, „„Ohtlik loodus” ja muud keskkonna­hirmud”), Astrid Tuisk (EKM, „Looduslike vahenditega mängimine”), Piret Voolaid (EKM, „Kõik maailm ehib – loodus eesti mõistatustes”) ja Tiiu Jaago (TÜ, „Loodus regilaulus: Ma laulan mere maaksi”).

• 5. oktoobril korraldas Eesti Keeletoimetajate Liit Tartus toimetajaseminari teaduskeele teemal. Ettekannetega esinesid Tiit Hennoste („Kuidas kirjutada sidusat tervikteksti?”), Peep Nemvalts („Otstarbeka oskussõna otsinguil”) ja Riina Reinsalu („Autori kohalolu teadustekstis: enesele osutamise võimalusi”).

• 19. oktoobril peeti Tallinnas Kirjanike Majas konverents „Sunnismaisena vaba” keeleteadlase, tõlkija ja riigiehitaja Henno Rajandi 90. sünniaastapäeva tähistamiseks. Konverentsil astusid üles Mati Erelt, Helle Metslang, Reet Kasik, Mart Meri, Anu Saluäär, Joel Sang, Kaja Tael ja Ülo Tuulik, juhatas Toivo Tasa.

• 19.–20. oktoobril toimus Võrus konverents „Ohustatud kohalikud keeled digiajastu meedias”. Ettekanded pidasid Ragne Kõuts-Klemm (TÜ, „Meedia roll keelerikkuse hoidjana”), Outi Tánczos (Helsingi ülikool, „Vähemmistökielen kuva omakielisessä mediassa: karjala”), Sanita Lazdina (Rēzekne tehnoloogiaakadeemia) ja Heiko F. Marten (DAAD-i Riia infokeskus, „Facebook practices as a reflection of Language Management in the Workspace”), Ilona Kivirähk (SA Kultuurileht, „Täheke võro keelen – 14 numbrit valmis, 15. tulekul!”), Sulev Iva (Võru instituut, TÜ, „Võro Vikipeediä, keeleopminõ ja (sotsiaal)media”), Helka Riionheimo (Ida-Soome ülikool) ja Päivi Kuusi (Helsingi ülikool, „Kun kielestä puuttuu sanoja: ratkaisuja karjalankielisissä Wikipedia- käännöksissä”), Maria Kok ja Natalia Giloeva (Ida-Soome ülikool, „Ičensienet, koiransienet da kivilinduzet – eliölajien nimitysten kääntäminen suomesta karjalaksi”), Helen Plado (Helsingi ülikool, TÜ) ja Eleri Konts („Mida näitab vähemuskeelse ajalehe keeletoimetamine? Juhtumiuuring Uma Lehe põhjal”), Jan Rahman (Uma Leht, SA Kultuurileht, „Uma Lehe lugemisharinõmisõ uuringu 2005 ja 2018”), Ülle Kauksi (Seto Ateljee Galerii, „Setomaa ja meedia viimädsel paaril aastakümnel ja täämbä”), Kadri Ugur (TÜ, „Kodokiil olõ-õi nallatego: kuis aokirändusest ja opmisest kõnõlda?”).

• 22.–24. oktoobrini toimus Emakeele Seltsi korraldusel Väike-Maarjas noorte keelelaager „Osata oskuskeelt”. Õpilastele kõnelesid oma ala asjatundjad: Kadri Sõrmus ja Kadri Vare (oskuskeelest eile, täna, homme), Arvi Tavast (terminitöö metoodikast), Pille Petersoo (toidunimedest), Mikk Rand (filmitööstuse oskuskeelest), Katrin Aleksandrov (selgest õiguskeelest), Ott Luuk (taimenimetustest) ja Lauri Linask (oskuskeelest vikiartiklites). Kristel Lehtme juhendas loovkirjutamise õpituba ja Merilin Aruvee rääkis emakeeleolümpiaadist.

• 23. oktoobril peeti Tallinnas Eesti Laste­kirjanduse Keskuses seminar „Laps kirjanduses 6”, kus arutleti teemal „Milleks meile klassika?”. Teemat lahkasid lastekirjanduse uurijad ja kirjandusteadlased Arne Merilai („Lapsik klassika”), Maarja Vaino („Pilt lugeja peas”), Mari Niitra („Unustatud klassika. Eesti lasteraamatu illustratsioonidest 1920–1940”), Mare Müürsepp („Kirjandusklassika eluvõimalused I–II kooliastme õppetöös”), Jaanika Palm („„Ainult parim on lastele küllalt hea”: „Eesti lastekirjanduse kuldvara” sünniloost”), Jaak Urmet („Pilk klassikale”), Ave Mattheus („Kas noortekirjandusel saab olla klassikat?”), Elle-Mari Talivee („Looduse kujutamisest laste­kirjanduse klassikas”), Krista Kumberg („Lehekülgi (laste)kirjanduse klassika retseptiraama­tust”) ja Ilona Martson („Lasteajakirja roll klassika kujundamisel. Tähekese kogemus”).

• 23. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis vanasõnaseminar. Liisa Granbom-Herranen tutvustas oma väite­kirja „Vanasõnad SMS-ides: Arhailine ja modernne suhtlus”. Uurimus pakub ühelt poolt põhilist informatsiooni vanasõnade ja teiste kinnisväljendite jälgimiseks nende tavapärases kasutuses, käsitledes samal ajal rahvaluuleteaduslikus raamistuses, kuidas vana­sõnad tänapäeval ilmnevad. Vanasõnad on endiselt nüüdisaegse soomekeelse (tava)­suhtluse osa, kuid nende kasutuskontekst on muutunud.

• 24. oktoobril Tartus peetud Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolekul esines Evelyn Fridolin teemal „Kas geokriitik on kirjandusteadlane?”.

• 25. oktoobril möödus 150 aastat keele­teadlase, folkloristi, diplomaadi, Eesti Rahva Muuseumi rajaja, Eesti rahvusraamatukogu isa, kooliõpetaja, tõlkija ja ajakirjaniku Oskar Kallase sünnist. Selle tähistuseks korraldas Eesti Kirjandusmuuseum Oskar Kallase päeva, kus esinesid Eero Medijainen, Loone Ots, Krista Aru, Tiia Järg, Risto Järv ja Kallase lapselaps Viljar Päss. Kõne all olid nii Oskar Kallase mõttemudelid kui ka tema nõuanded Jaan Tõnissonile, tegevus diplomaadina, roll eesti muusika kujunemisloos, Lutsi maarahva muinasjutud, samuti kõlasid ehedad mälestused vanaisast.

• 25. oktoobril toimus Eesti Rahva Muuseumis hõimupäevade konverents „100 aastat soome-ugri rahvaste ise­olemist”, mis keskendus soome-ugri rahvaste ajaloo pöördelistele sündmustele Venemaal sada aastat tagasi. Ette­kannetega esinesid teadlased Eestist, Soomest, Ungarist, Karjalast, Udmurdi-, Mari-, Komi- ja Mordvamaalt.

• 26. oktoobril toimus Tartus Emakeele Seltsi kõnekoosolek Jüri Valge 70. sünnipäeva puhul. Kavas oli kolm ettekannet: Mati Erelti, Helle Metslangi, Karl Pajusalu „Kes see sõidab üle sildade?”, Raili Pooli ja Renate Pajusalu „Valgeid noppeid ülikoolist” ning Jüri Valge „Emakeele Selts ja Eesti keele­ajakirjad”.