Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika

• 17.–21. juulil toimus Sloveenias Ljubljanas XVIII EURALEX-i kongress „Leksikograafia globaalses kontekstis”. Eestit esindasid Arvi Tavast, Margit Langemets, Jelena Kallas ja Kristina Koppel (EKI, „Unified data modelling for presenting lexical data: The case of EKILEX”) ja stendiettekandega Enn Veldi (TÜ, „Exploring the treatment of informal usage in general bilingual dictio­naries: The case of English and Estonian”).

• 5. augustil leidis Vääna-Vitis aset kolmas suvine nõukogude-uurijate välk­sümpoosion, korraldajateks Epp Annus, Linda Kaljundi ja Uku Lember. Kõnelesid Kristo Nurmis (revolutsioonist kui indutseeritud sünnitusest), Anu Kõlar (eesti kunstiansamblitest Jaroslavlis), Margo Kõlar (helilooja elust nõukogu­de ajal), Luule Epner (Eesti ja Soome teatrite kontaktidest nõukogude ajal), Johanna Ross (naiselikkusest nõukogu­de eesti tüdrukuteromaanides), Uku Lember (Nõukogude Eesti queer elumaailma uurimisest), Raili Nugin (nõukogude ehituspärandi uurimisperspektiividest), Aija Sakova (nõukogu­de ühiskonnast kui kunsti ja teaduse (sund)­lähendajast) ning Epp Annus (nõukogude kodust).

• 10. augustil peeti Kuusalus ­Eduard Ahrensi päeva III konverents. Ettekannetega esinesid Rein Veidemann („Eesti põhilaused ja tüvitekstid”), Ene Vainik („Pühad ja pahad tunded”), Enn Ernits („Pärisnimedest F. R. Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsetes juttudes””), Mart Rannut ja Jaan Bärenson („Aja- või asjakohane keel? Uue piiblitõlke välja­kutsetest”). Ususõnastiku koostamise põhimõtetest kõnelesid projektijuht Mariina Viia (TÜ) ja koostajad Eesti Kirikute Nõukogust.

• 17. augustil korraldas Eesti-uuringute Tippkeskus Eesti Keele Instituudis ajalooliste praktikate töörühma avatud seminari „Vaikimise ja vältimise praktikad: sobimatu keeles, kultuuris ja teaduses”.

• 26.–28. augustini toimus Tartu Ülikoolis Euroopa lingvistikaühingu Societas Linguistica Europaea suvekool, mida aitas korraldada TÜ keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool. Peamiselt doktorantidele mõeldud kursused ja töötoad olid tänavu tüpoloogia- ja sotsiolingvistikateemalised. Eraldi töötuba oli pühendatud Uurali keelte tüpoloogiale.

• 29.–31. augustini peeti Tartus Rahvusvahelise Etnoloogia ja Folkloristika Seltsi (SIEF) konverents „Ajalooline uurimisviis tänapäeval: seoste loomine”. Argikultuuri ja ajaloo uurimise vahelisi seoseid käsitleva konverentsi korraldasid Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli, Eesti-uuringute Tippkeskuse ja Akadeemilise Rahvaluule Seltsi folk­loristid. Konverentsil oli osalejaid 10 riigist. Plenaarettekandeid oli kaks: Marta Kurkowska-Budzan (Krakówi ülikool, „Oral sources and academic historians: a difficult relationship”) ja Anna Kusmin (Helsingi ülikool, „Processes and practices of literacy in nineteenth-century Finland – a multi-disciplinary research project in retrospect”). Eesti folkloristidest pidasid ettekanded Mare Kõiva ja Merili Metsvahi.

• 29. augustist 1. septembrini toimus Tallinna Ülikoolis Euroopa lingvistikaühingu Societas Linguistica Europaea (SLE) 51. aastakonverents. Konverentsi kavas oli 19 töötuba ja üle 400 ettekande, osavõtjaiks üle 600 Euroopa keeleteadlase. Eestist oli esinejaid 20 ringis. Konverentsi põhiteema oli tüpoloogia ja grammatikauurimine, aga selle kõrval oli ka keeleomandamise, keelekontaktide või konkreetsele keelkonnale pühendatud sektsioone. Konverentsi ümarlaua teema oli „Vitality of medium-sized languages in the 21st century” (läbiviija  Martin Ehala), kõnelejad Marie Maegaard (Kopenhaageni ülikool), Josep Soler (Stockholmi ülikool) ja Tamah Sherman (Praha ülikool). Plenaarettekannetega esinesid Nikolaus Ritt (Viini ülikool, „Everything you’ve always wanted to know about Middle English Open Syllable Lengthening, but were afraid to ask or Mistakes were made”), Maria Koptjevskaja-Tamm (Stockholmi ülikool, „Temperature in language and beyond: A cross-linguistic study”), Francesca Di Garbo ja Anne­marie Verkerk (järeldoktorite ettekannete võitjad, „The evolution of Bantu gender marking systems: Typology, phylogeny, and social history”).