Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Suured ja väikesed arvud

Kuidas nendega ja nendeta toime tulla

Alustan sõrendusega: suurten u m b r i t emuret Eestis pole, sest suurim võimalik number on 9 (sellest väitest tuleb küll välja arvata n u m b e r t ä h i s e d,nt pangakonto-, telefoni- ja rahatähenumbrid; maja- ja saapanumbrid väga suured pole). Inglisekeeles aga on teisiti: meie numbrile vastav sõna on seal digit, nende number on eesti keeles arv.

Eesti Entsüklopeedia V köites (1990) öeldakse artiklis kümnendsüsteem, et kõrgemate järguühikute nimetustel, mida palju ei kasutata, on eri maades erisugune tähendus, kusjuures vene keeles on need olnud kasutusel prantsuse, eesti keeles inglise eeskujul. Sellega on tahetud öelda, et Eesti on olnud (ka sovetiajal?!) p i k k s a m m u m a a (nimetus näitabmiljoniastmeid, st arvu nullide hulk võrdub arvu nimetuses sisalduva ladinapõhjalise arvu ja arvu 6 korrutisega, nt biljonil 2 × 6 = 12), Venemaa aga l ü h i s a m m u m a a (samm on miljoni asemel tuhat, aga nimetus selle astmeid ei näita, nii et otsest seost nimetuse ja nullide arvu vahel pole(selles biljonis on üheksa nulli, sama palju kui pikksammu-miljardis)). Inglise keeles nimetatakse neid ridasid long scale ja short scale (vt tabelit 1). Kuid see ligi 30 aastat tagasi kirjutatud sisuliselt õige tekst polnud toonagi juba ammu õige vormiliselt: Prantsus­maa, traditsiooniline tuhandesammu-nimiriik (koos USA-ga) oli 1961. aastal tulnud miljonisammule tagasi. Inglismaa aga, kauane nn Briti süsteemi ehk pikk­sammu­maa, oli 1974. aastal hakanud lühisammumaaks nagu USA. Meie entsüklopedistid pidanuksid eeskujuriike nimetama täpselt vastupidi.

 

Õige on see, et kõrgemate järguühikute nimetusitavaelus palju ei kasutata. Miljarditest, 109, piisab kõigi Maa inimeste loendamiseks ja enamasti ka nii era- kui ka avaliku raha ülelugemiseks. Kuid ka vähe kasutatava, harva esineva suure arvu puhul (seoses rikkaks saanud suurettevõttega, tohutus riigivõlas või kappavas inflatsioonis sipleva riigiga või mõne täheteadusuudisega) tahab tavaline inimene tabada selle s u u r u s j ä r k u. Ta võib küsida hoopis lihtsalt: „Kui palju nulle?” („Apple’ist on saanud triljoniettevõte!” vs. „Apple’ist on saanud biljoniettevõte!” – üks uudis tuli USA-st, teine Soomest.) Nagu eelnevast näha, on see tabamine praegu keeruline. Peame teadma, mis maalt ja mis ajast sõnum pärineb. Hea oleks ka, kui iga eestlane teaks, mis maa Eesti ikkagi ise on.

Omaette probleemid on täppisteadustes. Teadlased ei saa leppida oluliste sõnade mitmetähenduslikkusega ning on leidnud viisi üldse vältida oma põhitöös neid segaste nimetustega suuri arve. Kuidas siis? Mida teevad näiteks astronoomid? On ju meie lähimgi täht Proxima Centauri Päikesesüsteemist 40 biljoni (resp. triljoni) kilomeetri kaugusel. Mis siis rääkida universumi põhjatutest sügavustest… Küsisin asja kohta akadeemik Jaan Einastolt ja sain vastuse: „Kasutame arvu 109 tähenduses miljardit, enamasti liidet giga-, näiteks gigaparsek. Biljoni kasutamist püüame vältida, et mitte segadust tekitada. Triljon on seega 1012.

Kui jätta kõrvale mitteteadlasest küsijale vastamisel vabandatav loogika­viga (eelnevast otseselt ei järeldu, et arvu 1012 tuleks tähistada sõnaga triljon) ja keskenduda olulisele, siis näeme, kuidas see s u u r t e a r v u d e v ä l t i m i n e käib: esiteks valitakse nähtusega sobiv mõõtühik (need populaarartiklisse sobivad 40 biljonit km lähima täheni on teaduskirjutistes 1,31 pc), edasi tuleb Gpc ehk miljard parsekit (1 Gpc = 31 triljardit (sekstiljonit) kilomeetrit) ja kui tarvis, siis on varnast võtta veel tera-, peta-, eksa-, zetta- ja jottaparsek – iga järgmine eelmisest 1000 korda suurem. Viimasel oleks 24 nulli ja järguühik kvadriljon (resp. septiljon). Aga oma põhitöös teadlased nendega ei tegele. Neile piisab Ypc-st. Ka vastava kilomeetrite arvu suurusjärku näitab kümne aste 37 (1037). Ükski teadlane ei kirjuta kuhugi ega loe üle nii paljusid nulle.

Suurtest arvudest pääsemisel abiks võetavad mõõtühikute eesliited, mis näivad oma iseäralikkuses küll kui eriti eksklusiivse maitsega vanemate lastetoakaunistused (Zetta Zuma Zefirella, AtoAzzo Antropollo), on tegelikult võrdlemisi vabalt konstrueeritud kreeka ja ladina arvsõnadest: nt tera- > tetra 10004,eksa- >heksa 10006. Nende muude ühikutähistega kokkusobimatud (kattuvad) esitähed on asendatud tähestiku lõputähtedega: nt yotta- >okto 10008; o 0). Soovitatud on valida mõõtühik koos eesliitega nii, et suuruse väärtusarv ei väljuks vahemikust 0,1 … 1000. Elegantne möödapõige ülemaailmsest segadusest ei aita kahjuks juhtudel, kui mõõtühik on üks (1). Ei saa öelda *Min (megainimene pro miljon inimest), *ktk (kilotükk pro tuhat tükki). Ka tabeli 1 all lugeda olev 1 TEUR (teraeuro) tolle Apple’i varanduse selgeks mõõduks biljoni-triljonisegaduse asemel veel laiemalt ei kõlba, kuigi ettepanek SI-ees­liidete rakendamiseks ka rahanduses on tehtud.

Enne okupatsioone oli Eesti Vabariik pikksammumaa, nagu kinnitab lisaks toonasele „Väikesele õigekeelsussõnaraamatule” ka pikksammuastmikule omane vahejärguühik miljard,109. Vastavalt tajubsuuri arve ka vanem põlvkond, kes tõlgib peaaegu automaatselt kõik ameerika ppb-d, triljonid jms endale ümber. Omamata siiski täit kindlust, sest ega kõik sõnumid pruugi tulla inglise keele kaudu. Eriti sage moonutus on 1000-kordne, nt Soomest, Rootsist või Saksast tulnud biljoni „tõlkimine” miljardiks.

Mingil põhjusel on eesti keelekorraldajad hakanud pidama pikksammu termineid vananenuks ja vaid „mõnel maal”kehtivaks (ÕS 2018, sub biljon ja triljon). Tegelikult on need „mõned maad” Hispaania, Holland, Island, Itaalia, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, üldse enamik Mandri-Euroopa riike – meie partnerid Euroopa Liidus ja ihaletavas Põhjalas (ihalus ulatub vahel kuni lipuvahetusettepanekuteni, aga siin miskipärast lõpeb).

Mul pole õnnestunud leida ühtki valitsuse või akadeemia otsust (nagu Suurbritannias ja Prantsusmaal siirde puhul tehti) siirduda USA-Venemaa süsteemile. Ka AS-ilt Metrosert ega MTÜ-lt Eesti Standardikeskus pole teada asjakohaseid seisukohavõtte ega anta sealt vastuseid päringuile.

Õigekeelsussõnaraamatutes toetub nihe arvatavasti vaid nende võrdlemisi harvade sõnade korpusestatistikale. Ja korpusesse tulevad need harvad sõnad põhiliselt ajakirjandusest, kus vähegi haruldasem aines „tõlgitakse” paratamatult papagoimeetodil (vrd Mailandi hertsogid, Beringstraßed ja Moai kujud Ida-Islandil). See aga ei tundu kuigi soliidse alusena niisugusele kultuuri­poliitilisele, mitte kitsalt keelelisele muudatusele. Kas me rahvana ikka tõepoolest soovime selles asjas loobuda restitutsioonist ja jääda postsovetlikuks maaks? Kas me tõesti ei soovi eelistada läbipaistvaid, meie senise teadmusega hästi lõimuvale arvule ehitatud nimetusi (ladina arv­sõnad on kas või muusika­terminite järgi peaaegu sama mõistetavad kui omad – bis, trio, kvartett, kvintett jne), mis kuuega korrutatult annavad arvu ilmselgelt kätte? Meenutada sobib ka 1948. aastal toimunud IX kaalude ja mõõtude peakonverentsil tehtud ettepanekut kasutada pikksammuastmikku kogu maailmas (kuigi otsuseni ei jõutud).

Teine – minu arvates halvem – valik segadikust pääsemiseks saab olla vaid järsk loobumine (pikksammu)miljardist ja selle asendamine (lühisammu)biljoniga. ÕS-i esitatav sünonüümsus kahe tuhandekordselt erineva sisuga sõna vahel tuleks siis resoluutselt kaotada.

Olgu lõpuks mainitud, et pärast pikemaidki eksirännakuid on järelemõtlemisest mõnel pool olnud abi. Kui Prantsusmaa oli XVIII sajandi algul üle läinud lühisammuastmikule, siis prantsuse kirjasõna alandas terve XIX sajandi teise ja XX sajandi esimese poole vältel pikksammu­astmikku „vananenud süsteemiks”. Nüüd on prantslased juba 57 aastat selles „vananenud süsteemis” tagasi. Ka meil oleks aeg tulla tagasi Euroopasse. Kes otsustab? Valitsus? Akadeemia? Igatahes ei peaks otsustaja olema lihtsalt minnalaskmine.

Kui oskaksin joonistada, teeksin siia pildi arhetüüpsest paarist – Kalevipojast koos nõunik siiliga. Ta seisaks „Beringstraßel”, üks jalg USA-s ja teine Venemaal, rõngaste (nullide?) parv keerleks silma ees; jutumullis: „Kus ma olen?” – Siil: „Säh, võta rätik ja pühi silmad puhtaks. Lähme koju Europasse.”

P.S. Kui Jäämere laevaliiklus kliima soojenemisega tiheneb ja hakkab tulema rohkem uudiseid Beringi väinas juhtuvast – nt saksa keele kaudu (inglise keele mõnesuguse taandumise tõttu mandrilt – Brexit!), hakkab meie lehtedeski olema senisest rohkem Beringstraße’t. Kas siis ristime korpusestatistika põhjal Beringi väina ümber?

 

Tekst põhineb VI teaduskeele konverentsil Tallinna Ülikoolis 7. XII 2018 peetud ettekandel.