Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika

• 13. veebruaril korraldas ajakiri Keel ja Kirjandus Tallinnas konverentsi „Tõde ja tõed humanitaarias”. Teemad jagunesid nelja plokki: I – „Tõde ja vale” (Martin Ehala „Identiteet ja tõde: massi­kommunikatsioonist masside kommunikatsioonini”, Tiit Hennoste „Paralleelsete valede maailm ja tema asukad”), II – „Tõde ja ajastu” (Raili Marling „Asetatud teadmine tõejärgsel ajastul”, Tiiu Hallap „Kognitiivne autonoomia – hääbuv ideaal?”, Daniele Monticelli „Tõejärgne ajastu 20. sajandi analüütilise ja eksistentsiaalse tõe valguses: humanitaaria vastutus”), III – „Tõde ja distsipliin” (Piret Kuusk „Tõe-line füüsikamaailm”, Janika Päll „Kogu tõde klassikalises filoloogias”) ja IV – „Tõde ja kultuurimälu” (Risto Järv „Muna on/pole targem kui kana. Vastuolulised vanasõnad”, Mari Sarv „Igas loos on tera tõtt: moraalsed valikud kultuurimälu loomisel”, Ene Kõresaar „Elulood ja faktijärgne muuseum”). Konverentsi järel kuulutati välja Keele ja Kirjanduse aasta­auhinnad 2018.

• 14. veebruaril toimus Viljandi linna­raamatukogus eesti keele aasta maakondlik keelepäev „Hando Runnel, poeetiline keel ja eestlus”. Kersti Lepajõe pidas ettekande „Sissejuhatus keeleaastasse. Keelest ja poeetilisest keelest ehk kuidas tavakeelest saab luulekeel” ja Janika Kronberg kõneles Hando Runneli poeetilisest keelest ja identiteedist. EMTA lavakunsti osakonna esimese aasta üliõpilased esitasid luulekava „Sõnapidu” Hando Runneli luulest.

• 14. veebruaril esitletiEesti Keele Instituudis uut portaali Sõnaveeb. Margit Langemets tutvustas Sõnaveebis „Eesti keele sõnaraamatut 2019” ja Kristina Koppel „Eesti keele naabersõnu 2019”. Sõnaveebis ilmub ka kaks uuendatud kakskeelset sõnaraamatut: „Eesti-vene õpilase ÕS 2019” (1. tr 2011) ja „Eesti-vene sõnaraamat 2019” (1. tr 1997–2009), millest kõneles Jelena Kallas. Arvi Tavast andis ülevaate, kuidas OÜ TripleDev abiga sündis dünaamiline sõnastike halduse platvorm, mille tulemused on nüüd näha ka Sõnaveebis.

• 15. veebruaril toimus Tallinna Kirjanike Majas Kultuuriministeeriumi, Rahvakultuuri Keskuse ja UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni korraldusel ÜRO põliskeelte aasta avaüritus. Ettekannetega esinesid Karmen Laus („Rahvusvaheline põliskeelte aasta ja Eesti osalus selle juhtkomitees”) ja Karl Pajusalu („Eesti põliskeeled ja -murded”). Toimus arutelu, milles osalesid Piret Kärtner (Eesti keele aasta juhtkomitee), Eino Pedanik (Kultuuriministeerium), Kadi Raudalainen (MTÜ Fenno-Ugria Asutus) ja Oliver Loode (MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus). Arutelu juhtis Meelis Kompus.

• 19. veebruaril korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti-uuringute Tippkeskus Narva-Jõesuus lasteaiaõpetajate eesti keele õppeseminari „Üle metsa, vurr! Keel ja keskkond”. Esinesid Ilmar Tomusk (Keeleinspektsioon, „Kuidas lastekirjandusega lapse keelt ja mõtlemist arendada?”), Tiiu Jaago (TÜ, „Loodus regilaulus: Ma laulan mere maaksi”), Piret Voolaid (EKM, „Kõik maailm ehib – loodus eesti mõistatustes”) ja Astrid Tuisk (EKM, „Looduslike vahenditega mängimine”). Toimus kaks praktilist töötuba, mille viisid läbi Virve Tuubel (ERM, „Mis keeles, see meeles”) ja Janika Oras (EKM, „Loodus, laul ja mäng”).

• 20. veebruaril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse biograafika ja soouuringute töörühmade ühisseminar „Biograafiakirjutus ja sugu Aino Kallase biograafia näitel”. Eve Annuk ja Maarja Hollo arutlesid, kuidas kirjutada naisautori biograafiat, kasutades näitetekstina Silja Vuorikuru kirjutatud Aino Kallase elulugu.

• 20. veebruaril Tartus toimunud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul pidas Agnes Neier ettekande „Eesti kirjanikud fotoaparaadi ees ja taga”. Ettekandes vaadeldi, kuidas suhtusid eesti kirjanikud fotograafia algusaegadel uude tehnoloogiasse ning kas on võimalik täheldada fotograafia mõju autorite ilukirjanduslikus loomingus. 

• 22. veebruaril korraldasid Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja Eesti Keele­toimetajate Liit Tallinna Ülikoolis Vikipeedia keeletoimetamise töötoa. Riina Reinsalu andis soovitusi Vikipeedia artikli keeletoimetamiseks ja Sirli Zupping tutvustas toimetamise tehnilist poolt.

 • 26. veebruaril esitleti Eesti Keele Instituudis aastatel 2017–2019 elektroonilises sõnastikusüsteemis EELex koostatud eesti-ersa veebisõnaraamatut, mis kuulub EKI väikeste sugulaskeelte sõnastike sarja. Sõnaraamat sisaldab üle 6000 märksõna. Sõnaraamatu koostasid Natalia Abrosimova ja Natalia Ermakov, toimetaja oli Olga Erina ning peatoimetaja ja projektijuht Sven-Erik Soosaar.

• 27. veebruaril Tallinnas toimunud hõimuklubi õhtul „Liivlased täna ja homme” kõneles Läti Ülikooli Liivi instituudi juhataja, keeleteadlane Valts Ernštreits mullu asutatud Liivi instituudist, liivi kultuuriruumi kandmisest UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja, Liivi rahvamaja asutamise 80. aastapäeva tähistamisest sel suvel, aga ka sellest, millised tulevikuväljavaated on liivlastel ja liivi keelel, mida ema­keelena ei kõnele enam keegi.

• 28. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis rahvausundile ja -juttudele pühendatud konverents „Kultuuri usundilised ja narratiivsed aspektid”, millega tähistati eesti folkloristi ja rahvausundiuurija, EKM-i juhtivteaduri ja Eesti-uuringute Tippkeskuse juhi Mare Kõiva 65. sünnipäeva. Ettekannetega esinesid Urmas Sutrop („Jääst ja lumest”), Renate Pajusalu („Üksainus narratiivis”), Kalle Voolaid, Piret Voolaid („Cristiano Ronaldo on mees, kelle peatab ainult peegel: Spordireporterite ütlused rahvahuumori alaliigina”), Irina Belobrovtseva („Ühest õnneks eba­õnnestunud plaanist ja ühest laialt tuntud müüdist”), Ülo Valk („Lõppematu nõiakunst: maagiliste teadmiste edasiandmisest tänapäeva Indias”), Aimar Ventsel („Dolgaani keelest ja meelest 15 aasta möödudes”), Nikolai Anisimov, Eva Toulouze („Udmurdi vaimne kultuur XXI sajandil: välitööde tähele­panekuid”) ja Aado Lintrop („Ühest mansi loitsust”).