Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika

• 28. veebruarist kuni 2. märtsini korraldas Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž Juri Lotmani seminari. Mainekate Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Tšehhi, Venemaa, Ukraina ja Eesti teadlaste kõrval esinesid noored teadlased, hiljuti TÜ-s väitekirja kaitsnud värsked doktorid ja praegused vene kirjanduse doktorandid. Eestit esindasid Tatjana Kuzovkina („Juri Lotmani eluloost 1945–1946”), Mihhail Lotman („Ikoonilisus ja autometakirjel­dus eesti luules”), Maria Nesterenko („„Mida tähendab naiskirjanik?”: 1820.–1830. aastate naiskirjanike loomingu kriitika”), Ljubov Kisseljova, Karina Novaševskaja („A. Šahhovskoi vaadete kujunemine rahvusliku teatri esteetikale”), Timur Guzairov („V. Žukovski F. Guizot’ teoste lugejana „Rahvaste kevade” ajajärgul”), Maria Borovikova („Maria Tsvetajeva luuletsüklist „Luule­tused Puškinile””), Roman Voitehhovitš („Piiblikujundid Maria Tsvetajeva loomingus”), Anti Selart („Episood paavsti saadikutest Aleksandr Nevski „Eluloos””), Madis Arukask („Vepslaste ja ingerisoomlaste autorieepostest”), Anastassia Astapova („Poliitilised meta­anekdoodid ja hirm: näited tänapäeva Valgevenest”), Roman Leibov („Kuidas suri pioneer: Bagritski poeemi teksti dünaamika”), Anne Lange („Tõlkeuuringute valdkondlik sidusus”), Peeter Torop („Tõlkimise ideoloogilistest parameetritest”), Lea Pild („Jutustaja ebastabiilsus romaani „Vennad Karamazovid” eestikeelsetes tõlgetes”) ja Tatjana Stepaništševa („Johannes Aaviku Dostojevski tõlked”).

• 1. märtsil toimus Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusseminar, kus Tallinna Ülikooli doktorant Merlin Kirikal esines teemal „Taimnaine ja tantsijatar Johannes Semperi loomingus”. Ettekande fookuses olid Semperi naisekeha ideaalide kujundusvõtted ja nende seos tollase kultuuripildiga. Et peamiste võrdpiltidena ilmuvad Semperi loomes naine kui taim ja naine kui tantsijatar, keskendus Kirikal nende kujundite tõlgendamisele ning sellele, kuidas need seostuvad tollase lääne kultuuriga.

• 4. märtsil korraldas Emakeele Selts Võrus eesti keele aasta maakondliku keelepäeva. Avasõnavõtuga esines Jüri Valge. Ettekanded pidasid Jüri Viikberg („Keelemurdest ja murde­keelest”), Evar Saar („Hariligu kotussõ­nime ja esieräline Võrumaa”), Külli Habicht („F. R. Kreutzwaldi eesti keel”) ja Rainer Kuuba („Võro keelest ja ta pruukmisest”). Võru Gümnaasiumi õpilaste ettekandest sai teada, missugune on tänapäeva gümnasisti eesti keel.

• 6.–7. märtsil peeti Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldusel Põlvamaal Cantervilla lossis folkloristide 14. talvekonverents „Piiritu muinasjutumaailm”. Ettekannetega esi­nesid Katre Kikas („Kana pahema tiiva alla oli kirjutatud… Kirjutamine ja kirjutatud tekst imemuinasjuttudes”), Anu Korb („Ottessoni Roosi vanamesi jutud”), Merili Metsvahi („Naistegelased esimestes eesti imemuinasjuttude üleskirjutustes”), Ants Parktal („Muinaslooline meele­sõõlamine”), Mairi Kaasik („Loodushäälenditest ja looduskõnelustest looma­muinasjuttudes: žanripiire otsimas”), Liisa Granbom-Herranen („Vanasõnad muinasjuttudes, õpetus ja ajaviide”), Airika Harrik („­Tuhkatriinu sai printsilt kinga: muinasjuttudest innustatud aines Facebooki grupis „KalambuuR””), Mall Hiiemäe („Reinuvader Rebasest ja arast jänesest muinasjututegelastena”), Riho Viik („Reinuvader Rebase strategeemid”), Risto Järv („Rebasejuttude kuube värskendamas. Ernst Peterson-Särgava „Ennemuistsete juttude…” versioonidest”), Pille Kippar („Eesti muinasjutt ning muinas­jutu-uurija ida ja lääne vahel”), Eda Kalmre („Varjusurmajutud eesti traditsioonis: muinasjuttudest ning romantilise motiiviga muistenditest pajatuste, kuulujuttude ja tõsieluteadeteni”), Inge Annom („Kuningatütre haiguse ravi”), Aado Lintrop („Pühad ja profaansed pühalood”), Mare Kalda („Kauged (muinas)jutud kodusteks muistenditeks: ATU 1645 ja ATU 1645A”), Urmas Sutrop („Lumivalgukese muinasjutt ja Shakespeare’i näidend „Cymbeline””), Heili Einasto („Muinasjutt „Kulla­ketrajad” balletilaval”), Kärri Toomeos-Orglaan („Päri- ja vastukarva lood. Intertekstuaalsusest Toomas Raudami ja Andrus Kivirähki muinasjuttudes”), Tiiu Jaago („Kas elulool ja muinas­jutul on midagi ühist?”), Andreas Kalkun („Pankjavitsa kiriku ikoonide jäljed arhiivis. Pühad esemed ja pärimus”) ja Jonathan Roper („Kas ainult Once upon a time ja Happy ever after?”).

• 7.–10. märtsini toimusid ­Helsingis 10. üleilmsed väliseesti õpetajate emakeelepäevad, mille korraldas Eestikeelse Hariduse Selts. Eesti keele muutumisest kõnelesid Maire Raadik (EKI) ja Helen Plado (TÜ), eesti identiteedi muutumise üle arutlesid Martin Ehala (TÜ/Helsingi ülikool) ja Marju Kõivupuu (TLÜ). Kuidas noortes keelehuvi tekitada, soovitasid Ilmar Tomusk (Keeleinspektsioon) ja Keiti Vilms.

• 13. märtsil leidis Eesti Rahva Muu­seumis aset kohtumine Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 2019. aasta laureaadi, Tallinna Ülikooli rakenduskeeleteaduse professori Krista Kergega, kes rääkis teemal „Meie avarduv vaimu- ja keeleruum”. 

• 13. märtsil toimus Tartus Miina Härma gümnaasiumis keeleteokonkursi lõpuaktus, kus kuulutatati välja 2018. aasta parimad keeleteod. Aasta keeleteoks valiti „Eesti õigekeelsus­sõnaraamat ÕS 2018”, sellega koos ilmus „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat 1918” kommenteeritud väljaanne veebis. Rahva­auhinna pälvis Peetri laste­aed-algkooli õpetaja Helen Pullinen, kes mõtles õpilaste lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamiseks välja vihikud „Iga päev on seiklus”. Tema eesmärk oli nende vihikute abil arendada õpilaste lugemis- ja kirjutamisoskust. Juba kolmandat aastat kirjutavad lapsed iga päev õhinaga harilikesse joonelistesse vihikutesse üles enda jaoks olulisi sündmusi.

• 13. märtsil Tallinnas toimunud hõimu­klubi õhtul vaatles Mari Sarv oma ettekandes „Mina, sina ja vana Väinämöinen” läänemeresoome regilaulu­alasid, tuginedes eelkõige sõnavormide esinemissagedusele. Regilaulud viitavad ka erinevatele kontaktidele läänemeresoome rahvaste vahel. Kõige sagedasem sõna regilauludes on isa.

• 14. märtsil peetiEesti Rahvusraamatukogus emakeelepäeva konverents „Kas tõesti häbeneme riigikeelt?”. Esinejate seas olid õiguskantsler Ülle Madise („Ilusa selge eesti keele ülistuseks”), ajakirjanik Piret Kriivan („Uueaegne kadaklus – valehäbist või eksi­arvamustest”), kirjanik Rein Raud („Keel kui vahend ja kui eesmärk”), ajakirjanik Märt Treier („Vastulöök”), TLÜ emakeele õpetuse lektor Merilin Aruvee („Iga õpetaja on keeleõpetaja”) ja keeleteadlane Martin Ehala („Eesti keel kiirenevas ajas”).

• 14. märtsil pidas Liina Lindström Tartu Ülikoolis emakeelepäeva avaliku loengu „Kuidas mõjutab digitehnoloogia areng eesti keele kasutust?”.

• 14. märtsil korraldati Tallinna Ülikoolis traditsiooniline emakeelepäeva üliõpilaskonverents, mille töö toimus kahes sektsioonis. Keelesektsioonis esi­nesid Andra Kütt („Käitu, ole ilusti nüüd palun ehk eelkooliealisele ­lapsele suunatud direktiivsed lausungid”), Maria Iqbal („Eesti tatarlaste perekonna keele­poliitika ja noorte hoiakud selle suhtes”) ja Kaisa Norak („Ilmselt ja ilmsesti tähendused ja kollokatsioonid”). Kirjanduse sektsioonis astusid üles Triinu Viires („Mehelikkuse konstrueerimine Teet Kallase romaanis „Eiseni tänav” (1979)”), Johanna Aus („Unenäopoeetika Madis Kõivu loomingus”), Helen Pärk („A. H. Tammsaare „Elu ja armastus” – romaanist teatrilavale”) ja Riin Luks („„Seltsimees laps” jutustuse ja filmi võrdlus”). Humanitaarteaduste instituut andis välja TLÜ täppiskeeleauhinna: selle pälvis akadeemiline raamatukogu, mille ametikeel hinnati selgeimaks ja ladusaimaks.

• 14. märtsil peeti Eesti Kirjandusmuuseumis ERA kaastööliste päeva. Maarja Hollo ja Anu Korb andsid ülevaate kahest kogumisvõistlusest: „Minu (vanaema) lugu” ja „Minu aed, lilled ja puud”. Tiiu Jaago kuulutas välja uue kogumisvõistluse „Esemed meie rännakuil”. Vabariigi Presidendi rahvaluule­preemia pälvisid Maie Matvei silmapaistvate kaastööde eest aastatel 2009–2018, Ene Raudkats sisuka koostöö eest aastatel 2002–2018, Asael Truupõld mitmekülgse rahvaluuleainese kogumise eest aastatel 2009–2018 ning Ergo-Hart Västrik läänemeresoome rahvaste pärimuse jäädvustamise ning Tartu Ülikooli tudengite juhendamise ja inspireerimise eest aastatel 2009–2018.

• 15. märtsil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis soouuringute töörühma seminar „XX sajandi alguse Eesti kväärimine”. Esinesid Rebeka Põldsam ja Uku Lember („Eesti LGBT historiograafia ülevaade”), Andreas Kalkun („Magnus Hirschfeldi loengud Eestis ja diskussioonid homoseksuaalsuse üle”), Johanna Ross („Lesbid ja androgüünid XX sajandi eesti kirjanduses”) ja Kai Stahl („Natalie Mei ja soolisus”).

• 20. märtsil Tallinna Ülikoolis toimunud TÜHI teadusseminaril esines semiootika ja kirjandusteooria professor Mihhail Lotman ettekandega „(Täppis)­teadmised ja arvamused filoloogias”. Ettekande diskussant oli TÜHI tõlke­uuringute dotsent Anne Lange.

• 22. märtsil peeti Tallinnas Emakeele Seltsi  aastakoosolek. ES-i juhatuse liige Miina Norvik esines akadeemilise ettekandega „Muutust väljendavad predikaadid läänemeresoome keeltes”.  Emakeele Seltsi 98. tegevusaasta ülevaate esitas ES-i teadussekretär Killu Mei. Auliikmeks valiti juhatuse ette­panekul murdeuurija Ellen Niit ning vastu võeti 13 uut tegevliiget. 

• 27. märtsil Tallinnas toimunud ­hõimuklubi õhtul esines ajaloolane Aivar Põldvee teemal „Eesti pseudo­mütoloogia algus ja allikad”. Ta vaatles varajasi soome ja saami eeskujusid meie mütoloogias, nende vahendamist näiteks Thomas Hiärne kroonikas, samuti jumalate kirjeldusi alates Soome reformaatorist Mikael Agricolast, lõpetades baltisaksa kirjaniku Garlieb Merkeli ja teistega. Osa Soomest pärit jumalaid, nagu laulujumal Vanemuine, on leidnud väärika koha meie pseudomütoloogias.

• 27. märtsil korraldas TÜ eetikakeskus Tartus hea teadustava seminari „Mida teha plagiaadiga?”. Esinesid Margit Sutrop („Hea teadustava rakendamine ülikoolis”), Diana Lõvi („Mida Urkund aitab avastada ja mida mitte?”) ja Tiina Ann Kirss („Tüüpilised libastuskohad akadeemilises kirjutamises”).

• 28. märtsil toimus Minskis Valge­vene Teaduste Akadeemia kultuuri, keele ja kirjanduse instituudi kunstiteaduste, etnograafia ja folkloori filiaali ja Eesti Kirjandusmuuseumi folk­loristika osakonna ühiskonverents „Võimalik missioon 4: Folklooriuurimise perspek­tiivid”. Ettekannete teemadeks olid piiblimotiivid loitsudes, folkloorne suhtlus visuaalses linnakeskkonnas, puud narratiivides-legendides, lendava lohe kujundist valgevene ja eesti vene materjali näitel, värvisõnad ja -sümbolid eesti mõistatustes, Eesti Kirjandusmuuseumis leiduvate vene folkloori kogujate päevikud jpm. Eesti teadlastest esinesid Mare Kõiva („Palve ja loits. Piibli­motiivid ja -tegelased loitsudes”), Andres Kuperjanov („Puudega seotud narratiivid”), Piret Voolaid („Lillede nimed ja lillesümbolid eesti mõistatustes”). Stendiettekannetega esinesid Eda Kalmre („Eesti varjusurmapärimus. Mõned traditsiooni kujunemise ajaloolised seigad”), Mare Kalda („Eesti legendid ja pärimused peidetud varandusest ja nende iseloomulikud jooned”) ning Liisi Laineste, Anastassia Fiadotava ja Tõnno Jonuks („Vaimulik kui nalja sihtmärk – eesti ja valgevene materjali võrdlus”).

• 29. märtsil toimus Emakeele Seltsi kaaskorraldusel Raplas maakondlik keelepäev. Esinesid Peeter Päll („Rapla­maa vanu kohanimesid”), Jüri Metssalu („Kohapärimuse andmebaasist ja kaardi­rakendusest”), Jüri Viikberg („Hans Tiismann, Alust pärit keelemees”), Ilmar Tomusk („Keeleinspektsiooni igapäevatööst põhiseaduse kontekstis”), Katrin Hallik („Selge keel kui mõtteviis ja tööriist”) ja Liisi Piits („Kuidas rääkida masinatega”).

• 29. märtsil toimus veel teinegi maakondlik keelepäev – ­Põltsamaal. Lisaks Jõgevamaa õpilaste ettekannetele esinesid Pire Teras („Väldete hääldusest ja õigekirjast”), kirjanikudMart Kivastik („Emotsioonidest biifini”) ja Veronika Kivisilla („Mõtisklusi ema­keelest ja emakeeles kirjutamisest”) ningTiina Paet („100 aastat ÕS-i. Kuidas muutub keel?”).