Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika

• 26.–29. juulini peeti Tallinna Ülikoolis rahvusvahelise kultuuriajaloo seltsi (International Society for Cultural History) 12. aastakonverents globaalse kultuuriajaloo teemal. Konverentsile saabus üle 200 kultuuriajaloolase 35 riigist, kes esinesid 53 paneelis ja kahes töötoas. Kutsutud oli viis plenaaresinejat: Peter Burke (Cambridge’i ülikool, „Global­ising the renaissance: the role of the Jesuits”), Anne Gerritsen (Warwicki ülikool, „Merchant crossings in late imperial China: a Micro-global ap­proach to the porcelain trade”), Matthias Middell (Leipzigi ülikool, „Transregional dimensions of global cultural history”), Maria Lúcia Garcia Pallares-Burke (Cambridge’i ülikool / São Paolo ülikool, „Globalising the Enlightenment: the example of Brazil”) ja Sujit Sivasundaram (Cambridge’i ülikool, „Making the globe: A cultural history of science from the Bay of Bengal”).

• 26. juulist 2. augustini korraldasid Tallinna Ülikool ja Eesti Kirjandus­muuseum Tallinanas rahvusvahelise suve­kooli „The Soviet otherwise: Affects, margins, and imaginaries in the Late Soviet era” („Nõukogude teistsugusus: hilisnõukogude aja afektid, äärealad ja kujutelmad”). Suvekoolis toimus kolm ingliskeelset avalikku loengut. Anne ­Gorsuchi (Briti Columbia ülikool, Kanada; „Võõras või oma? Eesti ja Kuuba nõukogudeaegsetes kujutelmades”) võrdles Eestit ja Kuubat kui „teistsuguseid” piirkondi. Jonathan Flatley (Wayne’i riiklik ülikool, Detroit, USA; „Meie sõber Angela: mustanahaline kommunistlik staar”) rääkis kuulsast USA naisõiguste aktivistist ja kommunistist Angela Davisest, tema visiidist Nõukogude Liitu ja „meie sõbra” kujutamisest NSVL-s. Sergei Ušakin (Princetoni ülikool, USA; „Tüüpilisuse grotesksus: maskeeritud naljad nõukogude komöödias”) kõneles nõukogu­de stand-up-komöödiast ja satiirist, peamiselt kuulsa humoristi Arkadi Raikini eluloo ja isiksuse näitel.

• 28. juulist 4. augustini toimus Roostal Põhjamaade Suveülikooli (Nordic Summer University) sessiooni raames rahvusvaheline sümpoosion „Ohvrid, kurjategijad, seotud subjektid: mõtestades vastutust narratiivi ja mälu väljal”, mille korraldasid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja Turu ülikool keskus SELMA (Centre for the Study of Storytelling, Experientiality and Memory). Sümpoosionil tegeleti ajaloolise vägivallaga seotud subjektipositsioonide ja vastutuse küsimustega nüüdisaegsete narratiivi- ja mälu-uuringute kontekstis. Kutsutud esineja oli Anna Reading (Londoni King’s College), kes pidas kaks loengut: ühe ökoloogilisest mälust ja neuromitme­kesisusest ning teise mälust ja migratsioonist. Osalesid teadlased ja kunstnikud Soomest, Taanist, Poolast, Inglismaalt, Hollandist, USA-st, Kanadast, Indiast, Saksamaalt ja Eestist.

• 9. augustil peeti Raikkülas Uku Masingu 110. sünniaastapäevale pühendatud kirjanduskonverents „Pillipuhu­jad oleme…”. Esinesid Tõnu Tender („„Kellamees” Uku Masing. Eestikeel­se piibli 280. ja Uku Masingu 110. sünni­aastapäevaks”), Indrek Peedu („Arengu ja evolutsiooni ideedest Uku Masingu mõttemaailmas”), Rein Veidemann („Uku Masingu „Ehatuule maad” meenutades ja järel lugedes”) ja Vallo Kepp („Arbuja Uku Masing”). Küllike Kuusk tutvustas kirjastuse Ilmamaa ja Masingu Kolleegiumi tegevust looja mälestuse jäädvustamisel ja Masingu kodukandi inimeste nimel kõneles Anne Kalf.

• 10. augustil korraldasid Laurent­siuse Selts, Emakeele Selts ja Kuu­salu vallavalitsus Kuusalus V Eduard Ahrensi konverentsi. Esinesid Ulvi Meier („Kuusalulaste ja soomlaste suhetest läbi aegade Kolga muuseumi pilgu läbi”), Sulev Valdmaa („Eduard Ahrens. Mis andmeid on leida tema elust?”), Hannu Remes („Eduard Ahrensi grammatika ja soomlased”), Jüri Valge („Lauri Kettunen ja Emakeele Selts”), Auli Hakulinen („Eesti keele grammatika 1993 – Iso suomen kielioppi 2004 – Eesti keele varamu 2017: kogemusi ja mälestusi grammatikatööst traditsiooni ja innovatiivsuse vahel”). Piret Norvik tutvustas Kuusalu rannakeele sõnaraamatut.

• 21.–25. augustini peeti Tallinna Ülikooli keskkonnaajaloo keskuse (KAJAK) korraldusel Tallinnas Euroopa suurim keskkonnaajaloo konverents, millel osa­les ligi 500 teadlast kogu maailmast. Tegu oli Euroopa keskkonna­ajaloo ühingu ESEH (European Society for Environmental History) iga kahe aasta tagant peetava konverentsiga „Boundaries in/of Environmental History”. Plenaarettekanded pidasid Kate Brown (Massachusettsi tehnoloogiaülikool, USA, „The great Chernobyl acceleration”) ja Alf Hornborg (Lundi ülikool, „The power of signs: Environmental history as the interfusion of meanings and metabolism”). Eestlastest osales ümarlaua­diskussioonil Kalevi Kull (TÜ).

• 30. augustil pidas Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu tänavune baltika stipendiumi laureaat Dorin-Ioan Rus (sündinud Rumeenias, elab Grazis Austrias) ettekande kuu aega kestnud uurimistööst raamatukogu baltika osakonnas. Tema ettekanne „„Das Jahr ohne Sommer” 1816 in Estland und Lettland widergespiegelt in den lokalen deutschsprachigen Medien” („1816 ehk aasta ilma suveta Eesti- ja Liivimaal kohaliku saksakeelse ajakirjanduse peegelduses”) käsitles 1816.–1817. aasta näljahäda Eestis ja Põhja-Lätis tollaste kliimamuutuste taustal ja mõjul (1815. aasta Tambora vulkaanipurse, näljahäda samaaegselt mitmel maal jmt).