Search
|
Est
Back to top

Once again about the „foolish Mulks”

Keywords: etymology of bynames, place names and folk names

The article challenges again the widespread belief that the folk name Mulks derives from the Latvian word muļķismuļķe ’stupid, fool’. The article explores in detail the spread of the byname Mulk and Mulgi in its various forms in early modern Estland, Livland and Kurland and comes to the conclusion that it was strikingly more common in Estonian-speaking areas than in the Latvian-speaking ones. In principle, the word muļķis could fit as a byname, but village dwellers generally preferred more specific words to designate other community members. The byname and place name Mulgi in the Estonian-speaking areas does not have to have one single root but in different cases it can originate either from Balto-Finnic, German or Latvian languages. In two cases Finns had this byname. Land revision materials and church books indicate that in several places all over Estonia the byname Mulgi is related to an earlier or parallel name Mulli(ka) (Fin mulli ~ mullikka ’steer’). We suppose that this relationship between Mulli(ka) and Mulgi cannot be explained by irregular shortening of the word Mulli(ka) but they both derive from the same stem. The varying of Mulk and Mullik close in time resembles the variation of the names Henke/Henneke and Timcke/Timmeke in German.

Kersti Lust (b. 1976), PhD, University of Tallinn, Estonian Institute for Population Studies, Senior Research Fellow in Historical Demography, kersti_lust@yahoo.com

Taavi Pae (b. 1976), PhD, University of Tartu, Department of Geography, Research ­Fellow in Human Geography, taavi.pae@ut.ee

Evar Saar (b. 1969), PhD, Võru Institute, Research Fellow, evar.saar@wi.ee

 

References

Allikad

Rahvusarhiiv (RA):

            EAA.1 Eestimaa rootsiaegne kindralkuberner

            EAA.3 Tallinna kindralkuberner

            EAA.308 Liivimaa kubermangu joonestuskoda

            EAA.567 Liivimaa maamõõdu revisjonikomisjon

            EAA.1214 EELK Keila kogudus

            EAA.1227 EELK Kadrina kogudus

            EAA.1236 EELK Koeru kogudus

            EAA.1242 EELK Kirbla kogudus

            EAA.1264 EELK Rõngu kogudus

            EAA.1275 EELK Halliste kogudus

            EAA.1283 EELK Tõstamaa kogudus

            EAA.1286 EELK Paistu kogudus

            EAA.1288 EELK Tarvastu kogudus

            EAA.1862 Perekond Stackelberg

            EAA.1864 Eestimaa kubermangu revisjonilehtede kollektsioon

            EAA.1865 Liivimaa kubermangu revisjonilehtede kollektsioon       

Tallinna Linnaarhiiv:

            TLA.230 Tallinna magistraat

Läti Riiklik Ajalooarhiiv:

            LVVA.7349 Liivimaa rootsiaegne kindralkuberner

Venemaa Vanade Aktide Riiklik Keskarhiiv:

            RGADA.274 Liivi- ja Eestimaa ning Soome asjade kammerkontor

Rootsi Riigiarhiiv:

            SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar

            SRA Baltiska fogderäkenskaper

 

Kirjandus

A r b u s o w, Leonid 1924. Ein Verzeichnis der bäuerlichen Abgaben im Stift Kurland (1582/83). – Acta Universitatis Latviensis. Latvias Universitātes Raksti. X. Rīga, lk 163–278.

B l e s e, Ernests 1929. Latviešu personu vārda un uzvārda studijas. I. Riga.

D u n s d o r f s, Edgars 1974. Der grosse schwedische Kataster in Livland 1681–1710. Kartenband. Melbourne.

EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Peatoim Iris Metsmägi. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. Kd 5, v 25. Maagudama–mehiläne. Toim Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Tiina Laansalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015.

E n d z e l ī n s, Jānis 1925. Latvijas vietu vārdi. II. Kurzemes un Latgales vārdi. Rīga.

E n d z e l ī n s, Jānis 1961. Latvijas PSR vietvardi. I dala. 2. sejums, K–O. Rīga: Latvijas PSR Zinatnu Akademijas izdevnieciba.

ESA 1921 = Akadeemilise Emakeele Seltsi aastaraamat. I (1920). Tartu.

J o h a n s e n, Paul 1938. Bruchstücke des Landbuches der Ordensmeister für Rujen und Helmet. – Beiträge zur Kunde Estlands. Kd 21, v 1. Tallinn, lk 43–61.

K a l a, Tiina 2017. Eesti keel pärisnimede ja etnonüümide näitel mõnedes varauusaegsetes Tallinna allikates. – Vana Tallinn, kd 28, nr 32, lk 57–82.

K a r l o v a, Olga 2016. Omaperäisten henkilönnimien säilyminen lisänimissä ja sukunimissä (Savo, Karjala, Vepsä). – Õdagumeresuumlaisi nimeq. Lääne­meresoomlaste nimed. (Võro Instituudi toimõndusõq 30.) Toim Jüvä Sullõv. Võro: Võro Instituut, lk 139–165.

K a r u l i s, Konstantīns 2001. Latviešu etimoloģijas vārdnīca. Rīga: Avots.

K e e m, Hella, K ä s i, Inge 2002. Võru murde tekstid. (Eesti murded VI.) Tallinn: Eesti Keele Instituut.

K o h l h e i m, Rosa, K o h l h e i m, Volker 2008. Duden. Lexikon der Familiennamen. Herkunft und Bedeutung von 20 000 Nachnamen. Mannheim–Zürich: Dudenverlag.

K ö r b e r, Carl 1866. Über das Wort „mulk”, pl. „mulgid”. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat. / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Dorpat, lk 20.

LD = Latvju dainas, I. Krišjānis Barons, Henrijs Visendorfs. Jelgava, 1894.

Liivimaa 1638. a. maarevisjon. Eesti asustusala. 1, kaguosa. (ENSV Riigi Kesk­arhiivi Tartu osakonna toimetused, kd 1, nr 7.) Tartu: Teaduslik Kirjandus, 1941.

M i k k o n e n, Pirjo, P a i k k a l a, Sirkka 1992. Sukunimet. Toinen painos. Helsinki: Otava.

P a e, Taavi, L u s t, Kersti 2017. Mulkide nimetuse saamisloost ehk kas mulgid on tõesti rumalad. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 434–452.

P a l l i, Heldur 1961a. Eesti isikunimede kasutamisest meie rahva vanema ajaloo (XIII–XVI saj.) uurimisel. – ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused, kd 10, nr 2, lk 132–143.

P a l l i, Heldur 1961b. Mida kõnelevad isikunimed eestlaste usust XIII–XVI sajandil. – Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Koost Ea Jansen. Tallinn: ERK, lk 108–127.

Poln. Akten = Polnische Akten IV. 1583–1590. Hefte zur Landeskunde Estlands. H. 6, Toim Oleg Roslavlev. München, 1973.

P õ l t s a m – J ü r j o, Inna 2011. Sissevaateid Liivimaa külaühiskonda 15.–16. sajandil. – Tuna, nr 1, lk 20−41.

Rev. 1601 = Die Revision Livlands 1601. Estnisches Siedlungsgebiet. Hefte zur Landeskunde Estlands. Kd 3. Toim Oleg Roslavlev. München, 1967.

Rev. 1624, 1 = Das Dorpater Land. 1624/27. Hefte zur Landeskunde Estlands. Toim Oleg Roslavlev. Kd 1. München, 1965.

Rev. 1624, 2 = Das Pernauer Land 1624. Hefte zur Landeskunde Estlands. Kd 2. Toim Oleg Roslavlev. München, 1967.

Rev. 1638 = Die Revision Livlands 1638. Estnisches Siedlungsgebiet, 2. Hefte zur Landeskunde Estlands. Kd 4. Toim Oleg Roslavlev. München, 1969.

R o z e n b e r g s, Jānis 2005. Tautas un zemes latviešu tautasdziesmās. Rīga: Zinātne.

S a a r e s t e, Andrus 1935. Eesti liignimedest varemalt, nüüd ja tulevikus. Tallinn: Nimede eestistamise kesktoimkonna kirjastus.

SSA = Suomen sanojen alkuperä. Etymologinen sanakirja. I–III. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkasuja 62.) Helsinki 1992–2000.

S t a c k e l b e r g, Friedrich 1928. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544). – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat. / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1927. Tartu: K. Mattiesen, lk 78–276.

Š v ā b e, Arveds 1933. Die älteste schwedische Landrevision Livlands (1610). – Akta Universitatis Latviensis. Latvijas Universitātes Raksti. Tautsaimniecības un tiesību zinātņu fakultātes serija, kd 2, nr 3. Riga, lk 337–596.

ZD 24 = Źródła dziejowe, 24. Polska XVI wieku pod ­względem geograficznostatystycznym, 13. Toim Józef Jakubowski, Jan Kordzikowski. Warszawa: Gebethner i Wolff, 1915.

Tallinna turberaamat. 1515–1626. I osa. Tekst. / Das Revaler Geleitsbuch. 1515–1626. I Teil, Text. (Tallinna linnaarhiivi väljaanded. / Publikationen aus dem Stadtarchiv Tallinn 9.) Toim Nikolai Essen, Paul Johansen. Tallinn, 1939.

T r o s k a, Gea 1995. Talunimed läbi aegade. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.

V a b a, Lembit 1997. Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Tallinn–Tampere: Eesti Keele Instituut, Tampereen Yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos.

V a b a, Lembit 2017. Rumalad mulgid ehk etümologiseerimise okkaline tee. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 534–540.

Vanem Tallinna Jaani haigemaja vakuraamat. / Das älteste Wackenbuch des Revaler St. Johannis-Siechenhauses. 1435–1507. (Tallinna linna arhiivi välja­anded. / Publikationen aus dem Revaler Stadtarchiv, kd 2, v 4.) Toim Paul Johansen. Tallinn: Eestimaa Trükikoja Aktsia-Selts, 1925.

V a s a r, Juhan 1931. Soome asustusest Eestis XVII sajandi keskel. – Eesti Kirjandus, nr 11, lk 549–567; nr 12, lk 639–652.

V a s m e r, Max 1920. Indo-Germaani laensõnad Eesti keeles. – Eesti Kirjandus, nr 11–12, lk 343–346.

Vidzemes 1638. gada arklu revizija. Latviešu novadi. Actus revisionis Livonoae 1638. Pars Latvie. Die Hakenrevision Livlands 1638. Lettischer Teil. Kd 3: Vecsalace, Rūjene, Ērģeme, Lugaži, Alūksne, Gulbene, Gaujiena, Koknese, Bērzaune, Cesvaine, Suntaži, Zaube, Ērgļi, Skujene, Piebalga un Madliena. Toim Edgars Dunsdorfs. Riga: Latvijas vēstures institūts, 1941.

V o g e l s a n g, Reinhard 1976. Kämmereibuch der Stadt Reval 1432–1463. (Quellen und Darstellungen zur hansischen Geschichte N. F., kd 22, v 2.) Köln–Wien: Böhlau.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.