Search
|
Est
Back to top

The body and soul of a sportswoman as seen in Johannes Semper’s short story collection „Ellinor”

Keywords: Johannes Semper, body studies, sports, New Woman, homosexuality

The article explores the depiction of the body of a sporting woman, especially of one playing tennis or swimming, in Johannes Semper’s short story collection„Ellinor” (1927). There are three reasons why „Ellinor” has a radical meaning in the Estonian literature of the time. Firstly, the activities are consistently portrayed through the female point of view; secondly, the stories are permeated by an enthusiastic and luxuriant sense of life, which defies the book culture as remote from life; and thirdly, both a sporting „new woman” and homosexuality were certainly novel subjects in the Estonian culture of the time.

The article analyses the aims and aspirations of „Ellinor’s” female protagonist, her active and sporting lifestyle and its connections with the modern social and cultural vibes. Semper’s sporting „new woman” has to do with the scientific and philosophical trends of the time, such as energetism, Freudianism and Darwin-based eugenics, while the focus on bodily perceptions bears obvious traces of Nietzsche and Bergson, referring at the same time to certain changes going on in modernising societies (female emancipation, population politics in the interwar period).

Using the key concepts „body”, „sports” and „new woman”, the stories are considered in the cultural context of the time, where femininity would rather refer to the home-making role of a woman, although the importance of physical fitness was also emphasised both as a basis of ethnic survival and the beauty ideal. „Ellinor” is a vivid example of the ambiguous interpretation of  the „new femininity”, sexuality and corporeality in the early 20th-century European culture. Despite Semper’s ambivalence and often scathing irony, especially towards the lesbian character of  Liibeon, his Ellinor stories are a remarkably bold manifesto of modern, free and fulfilling lifestyle and attitudes. There is hardly another text of fiction with such emphasis to be found in the early 20th-century Estonian literature.

 

Merlin Kirikal (b. 1986), Tallinn University, doctoral student of Cultural Studies,  merlinkirikal@gmail.com

References

A r m s t r o n g, Tim 2005. Modernism. A Cultural History. Cambridge: Polity Press.

B a u e r, Heike 2015. Literary sexualities. – The Cambridge Companion to the Body in Literature. Toim David Hillman, Ulrika Maude. New York: Cambridge University Press, lk 101–115.

C h i l d s, Peter 2008. Modernism. Second Edition. London–New York: Routledge.

C r a n n y-F r a n c i s, Anne, W a r i n g, Wendy, S t r a v r o p o u l o s, Pam, K i r k b y, Joan 2003.Gender Studies. Terms and Debates. New York: Palgrave Macmillan.

D i j k s t r a, Bram 1986. Idols of Perversity. Fantasies of Feminine Evil in Fin-de-siècle Culture. New York–Oxford: Oxford University Press.

F r o s h, Stephen 2003. Psychoanalysis in Britain: „The Rituals of destruction”. – A Concise Companion to Modernism. Toim David Bradshaw. Oxford: Blackwell Publishing, lk 116–137.

G i l m a n, Sander 1999. Making the Body Beautiful: A Cultural History of Aesthetic Surgery. Princeton: Princeton University Press.

G o r i, Gigliola 2012. Italian Fascism and the Female Body: Sport, Submissive Women and Strong Mothers. London–New York: Routledge.

H a s s e l b l a t t, Cornelius 2016. Värske vein vanas lähkris. – C. Hasselblatt, Eesti kirjanduse ajalugu. Tlk Mari Tarvas, Maris Saagpakk, Ave Mattheus. (Heuremata.) Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 478–482.

H e n n o s t e, Tiit 2016. Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I. (Heuremata.) Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

H i l l m a n n, David, M a u d e, Ulrika 2015. Introduction. – The Cambridge Companion to the Body in Literature. Toim D. Hillmann, U. Maude. New York: Cambridge University Press, lk 1–9.

H i n r i k u s, Mirjam 2003. Tammsaare „lapsnaised”: A. H. Tammsaare naistegelastest 19. ja 20. sajandi vahetuse kultuurikontekstis. Feministlik vaatenurk. – Haridus, nr 11, lk 12–17.

H i n r i k u s, Mirjam 2015. Tammsaare’s constructions of femininity in light of Weininger’s concept of sex difference. – Journal of Baltic Studies, kd 46, nr 2, June 2015, lk 171–197.

I d l a, Ernst 1928. Rootsi võimlemine Eesti kehakasvatusliikumise huvi keskpunktiks. – Eesti Spordileht 14. IX, nr 31.

J e n s e n, Erik N. 2013. Body by Weimar. Athletes, Gender and German Modernity. New York: Oxford University Press.

K a l l i n g, Ken 2013. The Application of Eugenics in Estonia 1918–1940. – Baltic Eugenics: Bio-Politics, Race and Nation in Interwar Estonia, Latvia and Lithuania 1918–1940. Amsterdam–New York: Rodopi, lk 49–80.

K a r e l s o n, Marit 2015. Kui kirjandus jäi aega kinni: sõjast ja kirjandusest Johannes Semperi loomingus. – Esimene maailmasõda Eesti kultuuris. Koost, toim Mirjam Hinrikus, Ave Mattheus. (Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 17.) Tallinn: Tallinna Ülikool, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 261−283.

K a r j a h ä r m, Toomas 1993. Tõuküsimus Eestis iseseisvuse eel. Historiograafiline referaat. – Akadeemia, nr 7, lk 1347–1364.

K i r s s, Tiina 2006. Ruthi õed: sajandipöörde naiste reaalsus ja fantaasia. – J. Randvere „Ruth” 19.–20. sajandi vahetuse kultuuris. Koost Mirjam Hinrikus. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 71–98.

K i r s s, Tiina 2011. Uus naine ja ENÜSi algaastad. – Eesti Naisüliõpilaste Selts 100. Koost Rutt Hinrikus, T. Kirss. Tartu: ENÜS, lk 35–44.

K i v i k a s, Albert 1928a. Kolm novellisti. Ülevaade III. August Gailit: „Ristisõitjad”. Johannes Semper: „Sillatalad” ja „Ellinor”. Mihkel Jürna: „Tavalised”. – Postimees 6. I, lk 4.

K i v i k a s, Albert 1928b. Johannes Semperi mõjutajad. Lisandusülevaade III. – Postimees 20. I, lk 4–5.

K i v i m a a, Katrin 2006. Ruthi tegelaskujust fin-de-siècle’i kunstiideaalide taustal. – J. Randvere „Ruth” 19.–20. sajandi vahetuse kultuuris. Koost Mirjam Hinrikus. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 215–226.

K i v i m a a, Katrin 2009. Rahvuslik ja modernne naiselikkus eesti kunstis 1850–2000. Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

K ä r n e r, Jaan 1928. Eesti proosa 1927. – Looming, nr 5, lk 440–447.

L a a n e s, Eneken 2016. Autobiograafia ja enesekirjutus Rousseau’st Gide’ini. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 156–164.

L e l l, Daimar 2013. Mees esimesest reast. Anton Õunapuu 125. – Sport ja Muuseum, nr 2, lk 3–17.

L i n d e, Bernhard 1928. Mõtiskelud Johannes Semperi „Ellinori” ja „Sillatalade” puhul. – Eesti Kirjandus, nr 7, lk 387–390.

M a r a ñ ó n, Gregorio 1924. Sexo y trabajo. – Revista de Occidente, nr 6, lk 305–342.

M a r t i n, Simon 2011. Sport Italia. The Italian Love-Affair with Sport. London–New York: I.B. Tauris.

M a u d e, Ulrika 2015. Literature and neurology. – The Cambridge Companion to the Body in Literature. Toim David Hillman, U. Maude. New York: Cambridge University Press, lk 197–213.

M u l v e y, Laura 2003. Visuaalne nauding ja narratiivne kino. – Ariadne Lõng, nr 1/2, lk 192–200.

O l e s k, Sirje 2002. Tõdede vankuval müüril. Artikleid ajast ja luulest. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 1.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

O t s, Loone 2006.Ruth keset laineid: Randvere Ruthi ümbrus eesti kultuuriruumis. – J. Randvere „Ruth” 19.–20. sajandi vahetuse kultuuris. Koost Mirjam Hinrikus. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 15–39.

P a r e n t e-Č a p k o v á, Viola 2014.Decadent New Woman (Un)Bound: Mimetic Strategies in L. Onerva’s Mirdja. Turu: University of Turku.

P e t e r s o n, I., L a s n, K. 1940. Tennis. Tartu: Loodus.

P o s k a-G r ü n t h a l, Vera 1936. Naine ja naisliikumine. Peajooni naisliikumise ajaloost ja probleemistikust. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

R i c h a r d s o n, Niall, L o c k s, Adam 2014. Body Studies. The Basics. London–New York: Routledge.

S e m p e r, Johannes 1914. Entusiasmi kultur. (E. Verhaereni Venemaal viibimise puhuks). – Vaba Sõna, nr 2, lk 74–77.

S e m p e r, Johannes 1918. Hiina kett. Tartu: Odamees.

S e m p e r, Johannes 1927. Ellinor. Tartu: Loodus.

S e m p e r, Johannes 1928. Järelmärkusi A. Kiwikale. – Postimees 22. I, lk 4.

S e m p e r, Johannes 1929. André Gide’i stiili struktuur. (Akadeemilise Kirjandusühingu toimetised VII.) Tartu: Akadeemilise Kirjandusühingu Kirjastus, http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/51450/semper_andre_7_1929_ocr.pdf?sequence=1&isAllowed=y (19. XII 2016).

S e m p e r, Johannes 1934a. Armukadedus. Tartu: Noor-Eesti.

S e m p e r, Johannes 1934b. Prantsuse vaim. Tartu: Noor-Eesti.

S e m p e r, Johannes 1947. Kivi kivi peale. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst.

S e m p e r, Johannes 1969. Mõtterännakuid I. Artikleid ja esseid. Tallinn: Eesti Raamat.

S e m p e r, Johannes 1971. Mõtterännakuid II. Artikleid ja esseid. Tallinn: Eesti Raamat.

S e m p e r, Johannes 1977. Mõtterännakuid III. Artikleid ja esseid. Tallinn: Eesti Raamat.

S e m p e r, Johannes 2013. Päevaraamatud. Tartu: Ilmamaa.

S i l l a o t s, Marta 1928. Johannes Semper: Ellinor. Novellid. – Eesti Kirjandus, nr 1, lk 50–51.

T a m m, Marek 2016. Sissejuhatus. Mis on kultuur ja kultuuriteadused. – Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia. Koost, toim M. Tamm. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 7–50.

T u r n e r, Bryan S. 2012. Introduction: The turn of the body. – Routledge Handbook of Body Studies. London–New York: Routledge, lk 1–17.

U l m a n, Jaak, J ü r i n e, Jaan, P õ l d o j a, Ants, V ä r v, Maarja 2013. Eesti tennis 100. Tallinn: Best Print.

U n d u s k, Jaan (koost) 2009. Friedebert Tuglas, Valik proosat. Kommenteeritud autoriantoloogia. Tallinn: Avita.

U n d u s k, Jaan 2013. Energiageenius. Wilhelm Ostwaldi eluvaatest. – Teadusmõte Eestis (VIII). Teaduskultuur. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, lk 147–159.