Search
|
Est
Back to top

Estonian lexis revisited

The Dictionary of Estonian 2018

Keywords: electronic lexicography, online publishing, monolingual dictionary, new words, grammatization and lexicalization, usage examples, etymological information

 

The article discusses the circumstances of the compilation and publication of a new explanatory Dictionary of Estonian (2018). Compared to the early days of its compilation in 2010 European lexicography has undergone several major changes, such as electronic vs paper dictionaries, empirical vs introspective approach, semi-automatic corpus-based vs manual compilation, integration of various data sources, while online dictionaries have made their way to mobile apps. The semi-automatic compilation launched by the advance of the corpus era has made a strong impact on the type of dictionaries, which has changed from normative or prescriptive to descriptive. The major challenge facing modern lexicography is how to update existing information or to easily reuse it.

In addition, some substantive aspects are addressed, including new words and word senses, grammatization and lexicalization, sentence examples and etymological information. The new Dictionary of Estonian includes about 17 000 new entries and 1300 new senses. The decisions whether a word with a specific meaning should get an entry of its own or be presented as a subentry of a semantic unit have been made using the Sketch Engine corpus tool. Sentence examples invented by lexicographers are supplemented by ones picked automatically from the corpus. Also, the presentation of etymological information in the new dictionary is described.

 

Margit Langemets (b. 1961), PhD, Institute of the Estonian Language, Executive Editor of Dictionaries, margit.langemets@eki.ee

Mai Tiits (b. 1954), Institute of the Estonian Language, Senior Lexicographer, mai.tiits@eki.ee

Udo Uibo (b. 1956), Institute of the Estonian Language, Senior Lexicographer, udo.uibo@eki.ee

Tiia Valdre (b. 1956), Institute of the Estonian Language, Senior Lexicographer, tiia.valdre@eki.ee

Piret Voll (b. 1967), MA, Institute of the Estonian Language, Senior Lexicographer, piret.voll@eki.ee 

 

References

Dictionaria. Toim Martin Haspelmath, Barbara Stiebels. Jena: Max Planck Institute for the Science of Human History. https://dictionaria.clld.org/ (25. IX 2018).

Eesti etümoloogiasõnaraamat. Koost ja toim Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Peatoim I. Metsmägi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012.

Eesti keele ühendkorpus 2017. Eesti Keele Instituut ja Lexical Computing Ltd. Korpus on lemmatiseeritud, märgendatud ja ühestatud analüsaatori EstNLTK abil. https://doi.org/10.15155/3-00-0000-0000-0000-071e7l (25. IX 2018).

EKS = Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu III.) Toim Mati Erelt, Helle Metslang. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

EKSS 1988–2007 = Eesti kirjakeele seletussõnaraamat (vihikud 1–26). Peatoim Rudolf Karelson, Valve Kullus (Põlma), Erich Raiet, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat I–VI. „Eesti kirjakeele seletus­sõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/ekss/ (25. IX 2018).

ELEXIS Survey 2018 = Projekti „European Lexicographic Infrastructure” (Horizon 2020) raames korraldatud küsitluse esialgsed andmed. (Eesti Keele Instituut on projekti üks partnereid.) http://elex.is  (25. IX 2018).

G o r j a n c, Vojko, G a n t a r, Polona, K o s e m, Iztok, K r e k, Simon (toim) 2017. Dictionary of Modern Slovene: Problems and Solutions. Ljubljana: University of Ljubljana, Faculty of Arts. http://www.ff.uni-lj.si/sites/default/files/Dokumenti/Knjige/e-books/dictionary_of_modern_slo.pdf (25. IX 2018).

H a b i c h t, Külli, P e n j a m, Pille 2007. Kaassõna keeleuurija ja -kasutaja käsituses. – Emakeele Seltsi aastaraamat 52 (2006). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 51–68.

H a s p e l m a t h, Martin 2017. Dictionaria: Farewell to linear dictionaries. – Diversity Linguistics Comment blog. https://dlc.hypotheses.org/971 (25. IX 2018).

J a m i e s o n, Alastair 2010. Oxford English Dictionary ‘will not be printed again’. – The Telegraph, 29. VIII. https://www.telegraph.co.uk/culture/books/booknews/7970391/Oxford-English-Dictionary-will-not-be-printed-again.html (25. IX 2018).

K a a l e p, Heiki-Jaan 2018. Statistika koht keelemudelis. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 713–727.

K a l d a, Kaupo 2009. Mis on Web 2.0. https://okia.ee/mis-on-web-20/ (25. IX 2018).

K a l l a s, Jelena 2013. Eesti keele sisusõnade süntagmaatilised suhted korpus- ja õppeleksikograafias. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 32.) Tallinn: Tallinna Ülikool. http://e-ait.tlulib.ee/id/eprint/303 (25. IX 2018).

K a l l a s, Jelena, K o p p e l, Kristina, T u u l i k, Maria 2015. Korpusleksikograafia uued võimalused eesti keele kollokatsioonisõnastiku näitel. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 11, lk 75−94.

K i p f e r, Barbara Ann 2013. 9 reasons why print dictionaries are better than online dictionaries. – The Week, 3 VII. http://theweek.com/articles/462575/9-reasons-why-print-dictionaries-are-better-than-online-dictionaries (25. IX 2018).

K o p p e l, Kristina 2017. Heade näitelausete automaattuvastamine eesti keele õppesõnastike jaoks. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 13, lk 53–71.

K o p p e l, Kristina 2019 (ilmumas). Eesti keele A-, B- ja C-keeleoskustaseme õpiku­lausete parameetrid ja nende arvestamine näitelausete automaatsel valikul. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 15.

L a n g e m e t s, Margit, L o o p m a n n, Andres, V i k s, Ülle 2006. The IEL dictionary management system of Estonian. – DWS 2006: Proceedings of the Fourth International Workshop on Dictionary Writing Systems. Pre-EURALEX workshop: Fourth International Workshop on Dictionary Writing System. Turin, 5th September 2006. Toim Gilles-Maurice de Schryver. Turin: University of Turin, lk 11−16.

L a n g e m e t s, Margit, T i i t s, Mai, V a l d r e, Tiia, V o l l, Piret 2010. In spe: ühe­köiteline eesti keele sõnaraamat. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 793−810.

L a n g e m e t s, Margit 2014. Sõnaraamat pärast Gutenbergi ehk mõeldes väljaspool paberit. – Sirp 13. III 2014.

M e t s l a n g, Helle 2002. Grammatikalisatsiooniteooriast eesti keele taustal. – Teoreetiline keeleteadus Eestis. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 164–178.

R u n d e l l, Michael 2002. No more print dictionaries: a ‘sad day’ or a ‘day of liberation’? – Macmillan Dictionary blog. http://www.macmillandictionaryblog.com/no-more-print-dictionaries (25. IX 2018).

R u n d e l l, Michael 2009. The future has arrived: A new era in electronic dictio­n­aries. – MED Magazine, nr 54. http://www.macmillandictionaries.com/MED-Magazine/August2009/54-Feature-Electronic-Dictionaries.htm (25. IX 2018).

R u n d e l l, Michael 2014. Macmillan English Dictionary: The End of Print? – Slovenščina 2.0, kd 2, nr 2, lk 1–14. https://www.dlib.si/stream/URN:NBN:SI:DOC-ZQZQ8CMC/4a002dbb-ec00-45f1-a3f0-31b39bdcd8df/PDF (25. IX 2018).

S a h k a i, Heete 2008. Konstruktsioonipõhine keelemudel ja sõnaraamatud. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 4, lk 171–185.

Ż m i g r o d z k i, Piotr 2014. Polish Academy of Sciences Great Dictionary of Polish. [Wielki słownik języka polskiego PAN.] – Slovenščina 2.0, kd 2, nr 2, lk 37–52. http://slovenscina2.0.trojina.si/arhiv/2014/2/Slo2.0_2014_2_04.pdf (25. IX 2018).

T a v a s t, Arvi, L a n g e m e t s, Margit, K a l l a s, Jelena, K o p p e l, Kristina 2018. Unified data modelling for presenting lexical data: The Case of EKILEX. – Proceedings of the XVIII EURALEX International Congress. EURALEX: Lexicography in Global Contexts, Ljubljana, 17–21 July 2018. Toim Jaka Čibej, Vojko Gorjanc, Iztok Kosem, Simon Krek. Ljubljana: Ljubljana University Press, Faculty of Arts, lk 749−761.

T i b e r i u s, Carole, S c h o o n h e i m, Tanneke 2016. The Algemeen Nederlands Woordenboek (ANW) and its lexicographical process. – Der lexikografische Prozess bei Internetwörterbüchern. (OPAL 1/2016). Toim Vera Hildenbrandt. Mannheim: Institut für Deutsche Sprache, lk 20–28.

V e l s k e r, Eva 2010. Leksikaliseerumine keelemuutuses. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 521–536.

V e l s k e r, Eva 2013. Aeg eesti murretes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 58 (2012). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 265–295.

V ä ä r i, Eduard, K l e i s, Richard, S i l v e t, Johannes 2016. Võõrsõnade leksikon. Peatoim Tiina Paet. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Kirjastus Valgus, 2016.