Search
|
Est
Back to top

Countryside homes in the Estonian SSR

Cultural imaginaries and quotidian life

Keywords: Estonian Soviet era literature, Hando Runnel, sense of self, kolkhoz, summer homes, Estonian life writing

 

The article is interested in the interconnection of cultural imaginaries and every­day materialities; these phenomena are explored in the context of commonly shared ideas about countryside home-life in Soviet Estonia. Based on Soviet-era fiction and poetry, and supported by life-writing and interviews, the essay outlines some basic strategies that are foregrounded in cultural imaginaries of the era: a nostalgic regard for the “authenticity” of pre-Soviet Estonian farm life, a belief in the salutary nature of countryside surroundings, and an ironical attitude towards summerhoming as it is performed by modern city dwellers.

The poetry of Hando Runnel, as it presented in the 200-page volume of his collected poetry Kodu-käija (A Visitor of One’s Own Home, 1978), offers many images of countryside life, while references to Soviet style collectivized agriculture are notable for their absence in this oeuvre. Runnel’s visions occasionally include, however, markers of urbanization and images of country people settling into cities – as well as their corollary: abandoned farm homes. Like many of Runnel’s poems, his poem Üks veski seisab vete pääl (A Water Mill Stands over the Water) was adapted for a pop song lyric and gained huge popularity. In the 1980s, this poem came to represent dreams of a new beginning: the water mill is empty and abandoned, but the poetic voice calls for a “young and strong man” to come set it to work again, with a young maiden invited to share this home and this life with him. The call of this poem exemplifies the paradoxes of restoring the independent Estonian republic: the hope and desire was to restore the country and, with it, a way of life that had once existed. As the essay observes, however, such countryside ideals had already perished, even before WWII. Thus the longing to restore an “authentic” countryside life with its farmsteads and traditional small-scale agriculture was destined to bring disappointment. The restoration of national independence had no power, at this late stage of modernity, to bring to life these images of a premodern, idyllic world.

 

Epp Annus (b. 1969), PhD, Estonian Literary Museum (Vanemuise 14, 51003 Tartu), Senior Researcher, epp.annus@gmail.com

 

 

 

References

Käsikirjalised allikad

Eesti Rahva Muuseum (ERM)

KV – Korrespondentide vastused. 1996. Asjad minu elus.

O r a s, Rein, O r a s, Anne 2013. Kodu loomine nõukogude ajal. Digitaalne käsikiri perekonna ja artikli autori valduses.

 

Intervjuud

Raivo (nimi muudetud, snd 1942). Juuli 2018.

Anu (snd 1964). Juuli 2015, 2016.

Kirsti (snd 1976). E-kiri autorile 7. V 2019.

 

Kirjandus

A a r e l a  id-T a r t, Aili 2012. Nõukogude aeg nähtuna erinevate mälukogukondade silmade läbi. – Acta Historica Tallinnensia, nr 18, lk 142–158.

A n n u s, Epp 2016. Armastusest. Tõerežiimid, kultuurilised kujutelmad ja kehaline ilmakogemus. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 17–18, lk 124–139.

A n n u s, Epp 2019. Sotskolonialism Eesti NSV-s. Võim, kultuur, argielu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus (ilmumas).

A n n u s, Epp, M e l t s, Brita (koost) 2019. Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad. Tallinn: EKSA.

C r o w l e y, David, R e i d, Susan E. 2002. Socialist spaces: Sites of everyday life in the Eastern bloc. – Socialist Spaces: Sites of Everyday Life in the Eastern Bloc. Toim D. Crowley, S. E. Reid. Oxford–New York: Berg, lk 1–22.

D a v o l i ū t ė, Violeta 2014. The Making and Breaking of Soviet Lithuania: Memory and Modernity in the Wake of War. London–New York: Routledge.

D a v o l i ū t ė, Violeta 2016. The Sovietization of Lithuania after WWII: Modernization, transculturation and the Lettered City. – Journal of Baltic Studies, kd 47, nr 1, lk 49–63.

E h i n, Kristiina 2013. Paleontoloogi päevaraamat. (Aja lugu.) Tartu: Petrone Print.

E p n e r, Luule 2019. Kaks lapsepõlvekodu. – Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad. Koost Epp Annus, Brita Melts. Tallinn: EKSA, lk 39–54.

F e e s t, David 2007. Zwangskollektivierung im Baltikum: Die Sowjetisierung des Estnischen Dorfes 1944–1953. Köln: Böhlau.

F e h é r v á r y, Krisztina 2013. Politics in Color and Concrete: Socialist Materialities and the Middle Class in Hungary. Indiana University Press.

K a l m, Mart 2013. Modernistliku ehitatud keskkonna kujunemine (1955–1960. aastad). – Eesti kunsti ajalugu 6, I osa. 1940–1991. Tallinn: Eesti Kunsti­akadeemia, lk 414–438.

K a n n i k e, Anu 2005. Privaatsuse otsinguil. Üksikisiku strateegiad ja kultuuri­muutused Nõukogude Eestis. – Võistlevad õnned. Elukeskkond külma sõja perioodil. Constructed Happiness. Domestic Environment in the Cold War Era. (Eesti Kunstiakadeemia toimetised 16.) Koost Mart Kalm, Ingrid Ruudi. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituut, lk 77–83.

K a p l i n s k i, Jaan 1985. Õhtu toob tagasi kõik. Tallinn: Eesti Raamat.

K o f f, Indrek 2013. Kui ma oleksin vanaisa. Tallinn: Päike ja Pilv.

K r u u s v a l l, Jaan 1973. Armastuse esimene pool. Tallinn: Eesti Raamat.

K u r v e t-K ä o s a a r, Leena 2019. Memme ja Taadi maailmad. – Minu lapse­põlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad. Koost Epp Annus, Brita Melts. Tallinn: EKSA, lk 60–73.

L a c a n, Jacques 1966. Le Stade du Miroir comme Formateur de la Fonction du Je. – J. Lacan, Écrits. Paris: Seuil, lk 93–100.

L e m b e r, Uku 2016. Inter-generational transmission of pasts in late Soviet Estonia: Oral history perspective in inter-marriage setting. – Generations in Estonia: Contemporary Perspectives on Turbulent Times. (Approaches to Culture Theory 5.) Toim Raili Nugin, Anu Kannike, Maaris Raudsepp. Tartu: University of Tartu Press, lk 159–187.

L u i k, Viivi 1985. Seitsmes rahukevad. Tallinn: Eesti Raamat.

L u k s, Leo 2018. Ebaõdus kojutulek eesti kirjanduses. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 177–198.

M i r o v, Boris 1968. Kodukultuurist. – Kunst ja Kodu, nr 3, lk 1–3.

P i h l a m ä g i, Juta 2003. Juta Pihlamägi. Sünniaasta 1927. – Eesti rahva elulood. III osa. Elu Eesti NSV-s. Koost Rutt Hinrikus. Tallinn: Tänapäev, lk 44–54.

R a u s i n g, Sigrid 2004. History, Memory, and Identity in Post-Soviet Estonia: The End of a Collective Farm. Oxford: Oxford University Press.

R u n n e l, Hando 1978. Kodu-käija. Tallinn: Eesti Raamat.

S a a t, Mari 1990. Võlu ja vaim. Tallinn: Õllu.

S o o v i k, Ene-Reet 2013. Kodu käsitlused Jaan Kaplinski luules. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 12, lk 91–105.

S o o v i k, Ene-Reet 2015. Kodukoht ja teeleidmine. Kaplinski kirjutatust. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 73–87.

T a l i v e e, Elle-Mari 2009. Minek maalt linna. Kodu-käija staatus. – Minemise pidevus ja astumise katkendlikkus. Hando Runnel 70. Toim Õnne Kepp, Elo Lindsalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 53−64.

T a m m s a a r e, A. H. 1981 [1926]. Tõde ja õigus. I. – A. H. Tammsaare, Kogutud teosed 6. Tallinn: Eesti Raamat.

T r a a t, Mats 1973. Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga. Tallinn: Eesti Raamat.

T r a a t, Mats 1979. Rippsild. Tallinn: Eesti Raamat.

T u i s k, Astrid 2019. Minu lapsepõlvekodu ja kodutunne. – Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad. Koost Epp Annus, Brita Melts. Tallinn: EKSA, lk 132–139.

U n t, Mati 1985. Igavesti surev talu. – M. Unt, Valitud teosed 2. Tallinn: Eesti Raamat, lk 184–185.

V i h a l e m, Margus 2019. Ühe minevikuutoopia tähendusväljast. Kodukogemus nõukogude ühismajandis. – Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad. Koost Epp Annus, Brita Melts. Tallinn: EKSA, lk 143–151.

V i i k, Tõnu 2003. Tõnu Viik. Sünniaasta 1939. – Eesti rahva elulood. III osa. Elu Eesti NSV-s. Koost Rutt Hinrikus. Tallinn: Tänapäev, lk 263–278.

V i i r e s, Ants, V u n d e r, Elle 1998 (toim). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti ­Entsüklopeediakirjastus.

Y o u n g, Iris Marion 2001. House and home: Feminist variations on a theme. – Feminist Interpretations of Martin Heidegger. Toim Nancy Holland, Patricia Huntington. University Park: Pennsylvania State University Press, lk 252–288.