Rubriik
Valdkond
Aasta
Lühikroonika 3
4. veebruaril Tallinnas toimunud Hõimuklubi õhtul esines Rogier Blokland ettekandega „Meälased, kveenid ja lantalased. Kes nad on ja mida nad räägivad?”. Need läänemeresoome keeli rääkivad väikesed etnilised rühmad elavad juba sajandeid Põhja-Rootsis ja Põhja-Norras. Meälased (ning lantalased) Rootsis ning kveenid Norras on nüüd neis riikides ametlikult tunnustatud vähemusrahvasteks.
9. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis seminar Äänisjärve kaljujoonistest ja Eesti Muinastaideseltsi rollist nende uurimisel. 1982. aastal alustas tegevust Eesti muinastaidehuviliste töörühm ja algas Äänisjärve kaljujooniste süstemaatiline uurimine. Pärast seni tundmata leiukoha avastamist 1986. aastal otsustati leiuala joonised avaldada kolmeköitelise kataloogina, mis ilmus 1998–2021. Esinesid Väino Poikalainen ja Enn Ernits.
13. veebruaril tähistas Tartus tegutsev…
9. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis seminar Äänisjärve kaljujoonistest ja Eesti Muinastaideseltsi rollist nende uurimisel. 1982. aastal alustas tegevust Eesti muinastaidehuviliste töörühm ja algas Äänisjärve kaljujooniste süstemaatiline uurimine. Pärast seni tundmata leiukoha avastamist 1986. aastal otsustati leiuala joonised avaldada kolmeköitelise kataloogina, mis ilmus 1998–2021. Esinesid Väino Poikalainen ja Enn Ernits.
13. veebruaril tähistas Tartus tegutsev…
Araabia maateadus ja Eesti
Tuntud arabistide, ajaloolase Üllar Petersoni ja filoloogi Helen Geršmani koostöö tulemusena on ilmunud kõvakaaneline värvitrükis teos, mis võiks köita eesti keelehuvilisi, eriti kohanimeuurijaid, rääkimata neist, kes on vaimustunud idamaade keeltest ja kultuuridest. Raamatu retsensent-konsultant on ajaloolane ja orientalist Tarmo Kulmar. Silmapaistva araabia geograafi al-Idrīsī (u 1100–1164) „Rogeri raamat” kirjeldab kogu XII sajandil tuntud maailma, mis hõlmas alasid Kesk-Aafrikast ja Indiast Skandinaaviani. Teoses esitatud teave on väärtuslik ja seda uuritakse hoogsalt tänini.
Raamat algab suhteliselt pika sissejuhatusega (lk 11–19), milles refereeritakse kõigi peatükkide sisu. Esimene peatükk (lk 21–53) annab sissevaate islamiaraabia maateadusesse ning tutvustab selle olulisi autoreid ja teoseid. Järgmine peatükk (lk 55–83)…
Raamat algab suhteliselt pika sissejuhatusega (lk 11–19), milles refereeritakse kõigi peatükkide sisu. Esimene peatükk (lk 21–53) annab sissevaate islamiaraabia maateadusesse ning tutvustab selle olulisi autoreid ja teoseid. Järgmine peatükk (lk 55–83)…
Väitekiri liivi verbituletusest
Liivi keele uurimine on uuel aastatuhandel saanud sisse enneolematu hoo. Rohkete liivi keelt ja keeleareaali käsitlevate uurimuste kõrval on valminud kümmekond doktoritööd, neist enamik Tartu Ülikoolis. Tähtis liivi keele uurimiskeskus on endiselt ka Helsingi ülikool, kus mullu juunis kaitses Santra Jantunen Riho Grünthali juhendamisel valminud väitekirja, mis käsitleb liivi verbituletust, seda mõjutanud keelekontakte ja keelesiseseid arenguid.
Jantuneni doktoritöö keskendub liivi keele tegusõnamoodustuse eri võimaluste võrdlevale uurimisele. Ühest küljest analüüsib autor liivi frekventatiivsete ja kausatiivsete verbide, nagu mǟ’dlõ ’mäletada, meenutada’ ja nä’gţõ ’näidata’, läänemeresoomelikku sufikstuletust. Teisalt käsitleb ta verbide tähenduste modifitseerimist prefiksitega, mida on liivi keeles hakatud läti keele eeskujul lisama verbitüvede…
Jantuneni doktoritöö keskendub liivi keele tegusõnamoodustuse eri võimaluste võrdlevale uurimisele. Ühest küljest analüüsib autor liivi frekventatiivsete ja kausatiivsete verbide, nagu mǟ’dlõ ’mäletada, meenutada’ ja nä’gţõ ’näidata’, läänemeresoomelikku sufikstuletust. Teisalt käsitleb ta verbide tähenduste modifitseerimist prefiksitega, mida on liivi keeles hakatud läti keele eeskujul lisama verbitüvede…
Igor Severjanin eesti luuletajana
Kirjandusloo mõiste üle on juba pikka aega kriitiliselt arutletud ja vaieldud. Alates René Welleki murrangulisest uurimusest „The Rise of English Literary History” (1941) on arutelud kaanoni kujunemise protsesside, kaanonisse kaasamise ja sealt väljajätmise põhimõtete ning kirjandusloo olemuse üle püsinud märkimisväärselt pingelised. Euroopa kirjanduslood on traditsiooniliselt lähtunud nii-öelda rahvuslikust paradigmast, mis on enamasti rajatud rahvuskeelele kui etnilise identiteedi lahutamatule osale. See suundumus on tihedalt seotud asjaoluga, et alates XVIII sajandi lõpust on kirjandusel sageli olnud rahvusloome protsessides määrav roll. Selline lähenemine on osutunud problemaatiliseks olukordades, kus kirjanduslugu põhineb vähem keelelisel ning enam territoriaalsel, ajaloolisel või kultuurilisel ühtsusel, nagu Šveitsi ja Belgia…
Vepsa passioon
Alevtina Gongišt. Meist vepslastest ja mitte ainult. Tlk Madis Arukask. Tallinn: Argo, 2025. 182 lk.
Omaelulooline kogemuslugu
Selle omaelululoolise kogumiku esimestest lehekülgedest tekib küsimus, mis žanri see võiks paigutuda. Lihtne oleks kirjutada, et see on kogum pamfletilaadseid esseid või vesteid. Aga siis tekib mõte, et neis on palju varjundeid, nüansse, mida on üsna raske tajuda vepsa kultuurilugu ja kohalikku mõtteilma tundmata. Süvenedes saab kiirelt selgeks, et iga lugu räägib samast asjast: me oleme olemas, ja teisiti me ei saa! Laiem žanrimääratlus võiks olla kogemuslugu, ja iga lugu eraldi pajatus, vepsa keeli pagin. Neid kuuleb tähelepanelik kuulaja vepsa külastuis veelgi: kõik maailmas kohatav saab neis kuidagiviisi seotud algupärase kohakogemusega. Mis tahes hilisemas elus läbielatu omandab lapseeas kogetu…
Selle omaelululoolise kogumiku esimestest lehekülgedest tekib küsimus, mis žanri see võiks paigutuda. Lihtne oleks kirjutada, et see on kogum pamfletilaadseid esseid või vesteid. Aga siis tekib mõte, et neis on palju varjundeid, nüansse, mida on üsna raske tajuda vepsa kultuurilugu ja kohalikku mõtteilma tundmata. Süvenedes saab kiirelt selgeks, et iga lugu räägib samast asjast: me oleme olemas, ja teisiti me ei saa! Laiem žanrimääratlus võiks olla kogemuslugu, ja iga lugu eraldi pajatus, vepsa keeli pagin. Neid kuuleb tähelepanelik kuulaja vepsa külastuis veelgi: kõik maailmas kohatav saab neis kuidagiviisi seotud algupärase kohakogemusega. Mis tahes hilisemas elus läbielatu omandab lapseeas kogetu…
„Sa kirjutad ju nii hästi. Miks nad sinust nii halvasti kirjutavad?”
„Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal.” Nii algab Piiblis Johannese evangeelium. Kui Sõna on Jumal, mis on siis Tekst? Kas samuti Jumal, Jumala emanatsioon või juba Jumalast eemaldumine? Kas on iga inimenegi alguses Sõna ja tema eluteekond saab sõnadest kootud looks, mida võib nimetada Tekstiks? Võimalik, et need on kristlase jaoks hereetilised arutlused, ent kui oletada, et igas inimeses elab samuti Sõna kui Jumal, siis algab sünnist inimese elu lugu, paljudest sõnadest koosnev Tekst. Kuidas saab Sõnast Tekst ja Tekstist Saatus? Kes määrab, milliseks kujuneb iga üksikinimese elukäik? Miks sisaldab mõni elutekst kannatust, meeleheidet…
Maa ja taeva vahel
Eva Koffi uue romaani „Õhuskõndija” metafoorne telg on lendamine. Kahe noore naise, Magda ja Nora paralleelselt kulgevaid saatusi jälgides on lugeja tunnistajaks rohketele sisemonoloogina väljendatud unelmatele ja soovidele, ja enamik neist on seotud lendamise, õhus hõljumise või mõne uudse lennumasina katsetamisega, millest unistatakse varasest lapsepõlvest kuni täiseani välja. Teose esimeses lauses lendab õhku vasika äraraiutud pea, mõni lehekülg hiljem näeb viieteistaastane Magda unenägu iseendast kui kotkast, kes saab lennata, kuhu tahab. „Õhk kannab sind, tuul viib kaugele üle heinamaa, üle nõmme, helerohelise mere kohale, lõunamaale” (lk 9). Lendamine väljendab siirast ja imetlevat uudishimu kogu maailma vastu, optimistlikku soovi nautida elu,…
Liivi kirjakeele lätetest kirikukeele peeglis
Nüüd juba üle viiesaja aasta tagasi, kui Lübecki toomdekaan Johannes Brandes tegi 8. novembril 1525 päevikukande Lübecki rae otsusega arestitud missaraamatutest, milles oli tekste in vulgari liuonico lettico ac Estonico ’liivi, läti ja eesti rahvakeeles’, ei olnud veel olemas liivi, eesti ega läti keelt tänapäevasel kujul. Nende kolme koos nimetamine osutab aga tava, kuidas tollal kutsuti saksa kultuuriruumis olnud Baltimaade tuntumaid etnoseid, nende elupaiku ja keeli. Seejuures liivi esimesena mainimine on ootuspärane, sest liivlased olid piirkonna titulaarrahvas, nemad võtsid esimestena vastu ristiusu ja nende järgi hakati ka kogu regiooni kutsuma Liivimaaks.1 Läti (lettico) kirjutamine teisena võis viidata geograafilisele lähedusele liivlastega, kuigi…
Liivi keele võimalikkusest Lübecki raamatuloos 1525
Liivlaste ajalool ei näi enam eestlaste seas olevat eestkõnelejat. Aastate eest kavatses ajaloolane Enn Tarvel (1932–2021) kirjutada liivlaste etnilise ajaloo, kuid raamatut sellest kavast ei saanud. Tema lähemaks mõttekaaslaseks sel teemal oli arheoloog Evald Tõnisson (1928–2001), kelle sulest oli 1974. aastal ilmunud saksakeelne monograafia Koiva liivlastest.1 Tänapäeval tundub, et liivlased on jäetud peamiselt keeleteadlaste hoole alla.
Võttes kokku lõppeva eesti raamatu aasta kogemuse, ilmneb, et paljukorratud fraasi liivi-, läti- ja eestikeelsetest trükitud missaraamatutest, mille Lübecki raad 1525. aastal arestis ning mida läti ja eesti keele kontekstis on korduvalt arutatud, pole liivi keele võimalikkuse küsimuses enam üritatud selgitada. Kui arvata, et liivi…
Võttes kokku lõppeva eesti raamatu aasta kogemuse, ilmneb, et paljukorratud fraasi liivi-, läti- ja eestikeelsetest trükitud missaraamatutest, mille Lübecki raad 1525. aastal arestis ning mida läti ja eesti keele kontekstis on korduvalt arutatud, pole liivi keele võimalikkuse küsimuses enam üritatud selgitada. Kui arvata, et liivi…
1525. aasta eestikeelne trükitud raamat – kas ikka veel mõistatus?
Võõra pilgu all
Esimese eestikeelse trükitud raamatu lugu tundub, peamiselt tänu Paul Johanseni ja Jüri Kivimäe uurimustele,1 olevat põhjalikult läbi kirjutatud, selle iga aspekt hoolega läbi vaetud ja valgustatud ning pilt asjast nii klaar, kui napid allikaandmed lubavad. Tegelikult pole see sedastus päris täpne, sest tõlgendused on läinud olemasolevatest andmetest palju-palju kaugemale. Kohe pärast Lübecki toomdekaani ülestähendustes leiduva teate ilmsiks tulekut2 pakkus Johansen oma 1959. aastal ilmunud kirjatöös välja hulga lennukaid mõtteid, mille Eesti ajalookirjutus on hiljem valdavalt omaks võtnud, kuid mis ei põhine otseselt ühelgi reaalsel allikateatel. See on „ilus muinasjutt”, mis võis põhimõtteliselt võimalik olla, kuid mida ei saa…
Esimese eestikeelse trükitud raamatu lugu tundub, peamiselt tänu Paul Johanseni ja Jüri Kivimäe uurimustele,1 olevat põhjalikult läbi kirjutatud, selle iga aspekt hoolega läbi vaetud ja valgustatud ning pilt asjast nii klaar, kui napid allikaandmed lubavad. Tegelikult pole see sedastus päris täpne, sest tõlgendused on läinud olemasolevatest andmetest palju-palju kaugemale. Kohe pärast Lübecki toomdekaani ülestähendustes leiduva teate ilmsiks tulekut2 pakkus Johansen oma 1959. aastal ilmunud kirjatöös välja hulga lennukaid mõtteid, mille Eesti ajalookirjutus on hiljem valdavalt omaks võtnud, kuid mis ei põhine otseselt ühelgi reaalsel allikateatel. See on „ilus muinasjutt”, mis võis põhimõtteliselt võimalik olla, kuid mida ei saa…
Kas 1525. aasta usutrükiste levitajad arvestasid ka liivlastega?
Kui protestantlik teoloog ja vaimulik Wilhelm Jannasch avaldas 1958. aastal oma Lübecki reformatsiooniajaloo käsitluse,1 sai selles esitatud Lübecki kapiitli protokolliraamatu tekstist alguse arutelu vanimate liivi, läti ja eesti keeles trükitud tekstide teemal. 8. novembril 1525 koostatud protokollis on kirjas, et eelmisel õhtul oli Lübecki raesekretär Paulus van dem Velde teatanud sealse toomkapiitli dekaanile Johannes Brandesele kaupade aresti tingimuste rikkumisest, sest keegi Riia kaupmees oli laadinud rae poolt kinni peetud kaubavaadi vankrile ja viinud edasi sadamasse.2 Travemündest Riiga saadetis siiski ei jõudnud ja teada on vaid, et see kästi koos nimetuks jäänud kaupmehe ja tema kaasosalistega tagasi Lübeckisse tuua. Kuid huvitav…
Liivi kirjasõna kroonikast digivahenditeni
Liivi kirjasõna lugu on mitme sajandi vältel kulgenud hajusatest varajastest ülestähendustest süstemaatilise ja tänapäevase, digiajastu nõudmistega sammu pidava arenguni. See peegeldab liivlaste kui ühe Läänemere piirkonna võtmetähtsusega rahva kohanemisvõimet, järjepidevust ja sügavat soovi oma keelelist pärandit säilitada, arendada ja edasi kanda. See teekond on olnud pikitud muutustega, mida aeg ja eri võimud on toonud liivi kogukonna ellu. Ühelt poolt on see muutnud liivi keele kasutajaskonna Euroopa mastaabis üliväikeseks, teisalt aga karastanud kogukonda ning aidanud tagada liivi keele ja liivi kirjasõna püsimise ja arenemise kõigi väljakutsete kiuste.
Eesti ja läti trükisõna sümboolseks alguspunktiks peetakse tavaliselt 1525. aastat, mil Lübecki linnaraamatu sissekanne märgib…
Eesti ja läti trükisõna sümboolseks alguspunktiks peetakse tavaliselt 1525. aastat, mil Lübecki linnaraamatu sissekanne märgib…
Kriitikavälja rikkusest, vahelduseks
On saanud omamoodi tavaks kasutada regulaarset kriitikaülevaadet selleks, et tuua välja muret tekitavaid tendentse ja jagada kõiksugu õpetussõnu, ning see on kahtlemata teretulnud ja edasiviiv. Seekord tahan aga eesti kirjanduskriitika seisu üle väljendada eelkõige rõõmu: kultuuriväljaannete kriitikaküljed on heal tasemel, toimetajad teevad põhjalikku tööd ning eri tüüpi arvustuste ja kriitikute spekter on lai. Rööpad on ees ja rong sõidab täiel kiirusel, anna ainult kütust juurde. Muidugi võiks ju olla veel rohkem elegantset süvitsiminevat kriitikat, põhjalikult kultuurikonteksti tundvat ja harivat kriitikat, lõbusat, mängulist, lugemisrõõmust pakatavat kriitikat, julgelt ja vahedalt avalikule arvamusele vastu astuvat kriitikat, olulisi ühiskondlikke arutelusid algatavat ja dialoogi pakkuvat…
Sugulussõnavara mitmekesisus ja levikumustrid eesti regilauludes
Regilaul on sajandeid olnud enamiku läänemeresoome rahvaste peamine muusikalis-poeetiline väljendusviis. Regilaulule on omane tavakeelest erinev keelekasutus ning sõnavormide sobitumine poeetilisse struktuuri. Sellisel ülesehitusel on konserveeriv mõju: regilaulu vormiga juba kohanenud keeleüksused ei pruugi tavakeele muutustega kaasa minna, mistõttu on regilauludes säilinud palju arhailisi keelendeid ehk arhaisme. See keeleaines on suurepärane allikas, et uurida diakrooniliselt eesti sugulussõnavara, mida seni on käsitletud peamiselt tavakeele andmetele tuginedes (Rätsep 2009; Vääri 2013).
Artiklis keskendun eesti regilaulude tuumsele sugulussõnavarale, uurides ema, isa, õde ja venda tähistavate tüvede ja tüvevariantide levikut regilauludes.1 Tuginen läänemeresoome regilaulude koondandmebaasi (Janicki jt 2023) eesti materjalile. Korpuspõhine vaatlus võimaldab analüüsida peale eri…
Artiklis keskendun eesti regilaulude tuumsele sugulussõnavarale, uurides ema, isa, õde ja venda tähistavate tüvede ja tüvevariantide levikut regilauludes.1 Tuginen läänemeresoome regilaulude koondandmebaasi (Janicki jt 2023) eesti materjalile. Korpuspõhine vaatlus võimaldab analüüsida peale eri…
Jääajast jäävaheajani
Nõukogude Liidu kasinates oludes mängis tõlkevalikute tegemisel suurt rolli teksti kättesaadavus – kohalikes raamatukogudes jaapanikeelseid teoseid enamasti polnud ja reisiltki oli neid rangete piirangute tõttu pea võimatu kaasa tuua. Ilmselt on see üks põhjuseid, miks ajal, kui jaapani kirjanduse ingliskeelsete tõlgete hulgas domineeris nn suur triumviraat – Tanizaki Junichirō, Kawabata Yasunari, Mishima Yukio1 –, kes 1960. aastatel kõik kandideerisid Nobeli kirjanduspreemiale (Fowler 1992: 8), oli Eestis üks varasemaid jaapani keelest vahendatud proosateoseid 1966. aastal hoopis Abe Kōbō keerukas ja uuenduslik ulmeteos „Neljas jääaeg” Agu Sisaski tõlkes („Daiyon kanpyōki” 第四間氷期, 1959, pealkirja täpsem tõlge oleks „Neljas jäävaheaeg”). Inglise keeles ilmus see…
Lühikroonika 1-2
3. detsembril 2025 toimus Tallinnas hõimuklubi õhtu „Seto Instituut 15”. Seto Instituudi ajaloost ja praegusest tegevusest kõneles instituudi juhataja Ahto Raudoja. Setomaa koguteose uut köidet „Setomaa 3. Keel ja uuem kultuur” tutvustasid koostajad Helen Alumäe ja Karl Pajusalu. Esitleti veel kahte raamatut: Ahto Raudoja „Eesti ja vene vahel – minu lood Petserimaalt” ja Heiki Valgu „Miikse Jaanikivi ja jaanipäev”.
3. detsembril peeti Tartus Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, kus Mihkel Braun kõneles teemal „ENSV kirjaniku sissetulek oma loometöölt: Betti Alveri stiilinäide aastatest 1944–1969”. Ettekanne tutvustas Nõukogude Eesti loovisikutele makstud honoraride süsteemi toimimist uue võimu esimesel kolmel aastakümnel. Betti Alver pidi punavõimu esimestel aastatel…
3. detsembril peeti Tartus Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, kus Mihkel Braun kõneles teemal „ENSV kirjaniku sissetulek oma loometöölt: Betti Alveri stiilinäide aastatest 1944–1969”. Ettekanne tutvustas Nõukogude Eesti loovisikutele makstud honoraride süsteemi toimimist uue võimu esimesel kolmel aastakümnel. Betti Alver pidi punavõimu esimestel aastatel…
Hõimuaate värskeim koondteos – natuke rohkem ja veidi vähem kui lubatud
Eestlased on omapärane rahvas. Lisaks kamale ja hiiglaslikele külakiikedele väljendub see omapära keelesugulastest hoolimises. Sellest leidub tõendeid mitmes vallas: kooli õppekavas, Eesti Rahva Muuseumi uhkes püsinäituses „Uurali kaja”, mis on pühendatud soome-ugri ja samojeedi rahvastele, Lennart Meri ja Veljo Tormise teoste populaarsuses ning soomeugrilasi käsitlevas üllatavalt arvukas populaarkirjanduses. Siia kuuluvad Rein Siku „Minu ugrimugri” (2010), Aado Lintropi „Soome-ugri reisid” (2022), Indrek Jäätsi „Ääremaadel kõndija” (2023), Jaak Prozese „Kas Putin on vepslane” (2015) ja „Soome-ugri rahvad muutuvas ajas” (2024). Ilmselgelt tuntakse selliste käsitluste vastu huvi ning ühtlasi on ka inimesi, kes neid kirjutaksid. Sellesse loetelusse võib lisada ka käesoleva teose „Soomeugrilased…
Olla komi tänapäeva Sõktõvkaris
Komide linnakultuurist kui omaette nähtusest pole seni räägitud. Linnas elavaid komisid on üldse vähe uuritud. Maria Fedina doktoritöö on ehk esimene, mis käsitleb komide kogemusi linnas. Väitekiri koosneb katuspeatükist ja kolmest eelretsenseeritud teadusartiklist, mis on avaldatud aastatel 2022–2025 ning käsitlevad komide ruumilist ja sotsiaalset kuuluvust, kohaloomet (ingl place-making), keele jätkusuutlikkust ning identiteedi hoidmise ja avaldumise viise Komimaa pealinnas Sõktõvkaris.
Fedina töö keskne eesmärk on analüüsida, mida tähendab komidele linnas elamine ning kuidas see mõjutab komi keele, identiteedi ja kogukonna jätkusuutlikkust Sõktõvkaris. Autor küsib, kuidas komilikkust linnas kogetakse ja kirjeldatakse, mil moel kujundab linnakeskkond keelekasutust ja -hoiakuid ning milliseid võtteid ja tegutsemisviise…
Fedina töö keskne eesmärk on analüüsida, mida tähendab komidele linnas elamine ning kuidas see mõjutab komi keele, identiteedi ja kogukonna jätkusuutlikkust Sõktõvkaris. Autor küsib, kuidas komilikkust linnas kogetakse ja kirjeldatakse, mil moel kujundab linnakeskkond keelekasutust ja -hoiakuid ning milliseid võtteid ja tegutsemisviise…
Vastuolulised sõjad ja kestev kolonisatsioon neenetsi tundras
Üllatavalt palju soomeugrilasi võtab osa käimasolevast Venemaa vallutussõjast Ukraina vastu. Üldjuhul kannavad need ja teised Venemaa väikerahvad suhteliselt rohkem inimkaotusi, kui eeldaks nende osakaal Venemaa kogurahvastikus. Pealtnäha võib tunduda vastuoluline, et paljud põlisrahvaste esindajad lähevad sõtta, hoolimata esivanemate kibedast ajaloolisest kogemusest ja jätkuvast koloniaalolukorrast, milles nad ise elavad. Lähemal vaatlusel on see piiratud valikute probleem: pikalt kestnud võimu- ja sõltuvussuhted on kujundanud olukorra, kus nii mõnegi jaoks paistab sõjavägi ühena vähestest realistlikest võimalustest palga, staatuse, mehelikkuse või tunnustuse saavutamiseks. Mõne teise jaoks on selline valik aga välistatud.
Alljärgnevalt avan kujunenud olukorra ajaloolist tausta ning arutlen, mis on selle võimalikud põhjused. Keskendun…
Alljärgnevalt avan kujunenud olukorra ajaloolist tausta ning arutlen, mis on selle võimalikud põhjused. Keskendun…
Albert Razini enesesüütamise juhtum vene meedias
Albert Razin oli keeleteadlane, uurija, ja ta ei tahtnud,
et udmurdi keel ja kultuur häviks. Seega suri ta nende asemel.
Või enne, kui surevad keel ja kultuur. Ma ei teadnud varem, et keegi võib surra
millegi muu kui vastamata armastuse nimel.
(Gavrilova 2024: 307)
Albert Razini enesesüütamine ja kohaliku aktivismi eksitav esitamine
10. septembril 2019 süütas tuntud humanitaarteadlane ja põlisrahva aktivist Albert Razin end Udmurdi Vabariigi pealinnas Iževskis parlamendihoone ees põlema. Sellega protestis ta Venemaa föderaalpoliitika vastu, mille eesmärgiks oli eemaldada põliskeeled haridussüsteemist. Razinil oli käes kaks plakatit. Ühel neist seisis avaari päritolu tuntud Dagestani poeedi Rassul Hamzatovi luuletusest „Emakeel” laenatud rida: „Kui homme kaob…
et udmurdi keel ja kultuur häviks. Seega suri ta nende asemel.
Või enne, kui surevad keel ja kultuur. Ma ei teadnud varem, et keegi võib surra
millegi muu kui vastamata armastuse nimel.
(Gavrilova 2024: 307)
Albert Razini enesesüütamine ja kohaliku aktivismi eksitav esitamine
10. septembril 2019 süütas tuntud humanitaarteadlane ja põlisrahva aktivist Albert Razin end Udmurdi Vabariigi pealinnas Iževskis parlamendihoone ees põlema. Sellega protestis ta Venemaa föderaalpoliitika vastu, mille eesmärgiks oli eemaldada põliskeeled haridussüsteemist. Razinil oli käes kaks plakatit. Ühel neist seisis avaari päritolu tuntud Dagestani poeedi Rassul Hamzatovi luuletusest „Emakeel” laenatud rida: „Kui homme kaob…
Udmurdid ja venelased
Ajaloo jooksul on udmurdid olnud pidevalt kontaktides teiste rahvustega, kellest mõnega on sidemed olnud eriti tihedad. Käsitlen udmurtide ja venelaste suhteid XV sajandist XX sajandi keskpaigani.
Minu eesmärk on vaadelda, kuidas on udmurdi kogukondade ja venelaste suhted kujunenud ja millised teravad või traagilised sündmused on neisse jälgi jätnud. Läbi ajaloo on venelased udmurtide suhtes käitunud peremeestena ja kriitilisematel hetkedel tekitanud hirmu, mis on visa kaduma, kuigi see on hakanud väga aeglaselt nooremate põlvkondade seas lahtuma. Alustan varasematest kontaktidest ja keskendun eriti nõukogude aja lootustandvatele ja siis sügavat pettumust valmistanud episoodidele.
Udmurdid kahe suurvõimu vahel
Udmurdi rahvas on elanud aladel, kus on pidevalt asunud teisigi…
Minu eesmärk on vaadelda, kuidas on udmurdi kogukondade ja venelaste suhted kujunenud ja millised teravad või traagilised sündmused on neisse jälgi jätnud. Läbi ajaloo on venelased udmurtide suhtes käitunud peremeestena ja kriitilisematel hetkedel tekitanud hirmu, mis on visa kaduma, kuigi see on hakanud väga aeglaselt nooremate põlvkondade seas lahtuma. Alustan varasematest kontaktidest ja keskendun eriti nõukogude aja lootustandvatele ja siis sügavat pettumust valmistanud episoodidele.
Udmurdid kahe suurvõimu vahel
Udmurdi rahvas on elanud aladel, kus on pidevalt asunud teisigi…
„Jamali neenetsite filmiseeria”
Juba üle sajandi on pikaajaline kogukonnapõhine välitöö olnud etnograafilise uurimuse nurgakivi. Jagatud aegruum, meeleline kohalolu ja osalus igapäevaelus võimaldavad etnoloogil luua usaldusliku suhte uurimispartneritega ning suhestuda nende „elatud tegelikkusega” (ingl lived reality; Jackson, Piette 2015: 3). Viimasel ajal on aga tervisekriisid ja geopoliitilised pinged muutnud klassikalise välitöö mitmel pool, eriti Venemaal, äärmiselt raskeks või suisa võimatuks. Muutunud oludes tuleb otsida viise, kuidas minna uurimistööga metodoloogiliselt ja eetiliselt jätkusuutlikult edasi, katkestamata pikaajalisi suhteid põliselanikest koostööpartneritega. Just sellesse pingevälja asetub minu „Jamali neenetsite filmiseeria” (2024–2025), mis põhineb 1999. aasta kevadel jäädvustatud videomaterjalil.
Lääne-Siberi Arktikas asuval Jamali poolsaarel on rändkarjakasvatus jäänud vaatamata koloniseerimisele, repressioonidele…
Lääne-Siberi Arktikas asuval Jamali poolsaarel on rändkarjakasvatus jäänud vaatamata koloniseerimisele, repressioonidele…
Vepslastest tehtud filmid ning vepsa kultuuriline enesekuvand filmides
Vepslaste olukord XXI sajandil
Väikerahvad on läbi aegade olnud pigem kirjeldatavad kui kirjeldajad. Kultuurilise enesekirjelduse olemasolu, selle võimalikkuse tajumine ning selle võimaluse kasutamine kõnelevad ulatuslikumast rahvuslikust eneseteadlikkusest ja agentsusest, võimest ja soovist enda kujutamisel kaasa rääkida, olla ise loodava pildi autor ja kontrollija. „Enesekirjelduse staadiumi läbinud süsteem on muutunud: ta omistab endale selged piirid ja tunduvalt suurema ühtlustatuseastme. Kuid enesekirjeldust saab üksnes teoreetiliselt eristada talle eelnenud seisundist. Tegelikkuses mõjutavad need tasandid teineteist pidevalt.” (Lotman 2001: 195) Sellesarnases üleminekuolukorras on ka paljud Venemaal elavad soome-ugri väikerahvad.
Eneseteadvuse tõusu võib XXI sajandil näha paljude maailma rahvaste juures. Kultuuriline enesekirjeldus ning selle eri vormides (kirjanduses,…
Väikerahvad on läbi aegade olnud pigem kirjeldatavad kui kirjeldajad. Kultuurilise enesekirjelduse olemasolu, selle võimalikkuse tajumine ning selle võimaluse kasutamine kõnelevad ulatuslikumast rahvuslikust eneseteadlikkusest ja agentsusest, võimest ja soovist enda kujutamisel kaasa rääkida, olla ise loodava pildi autor ja kontrollija. „Enesekirjelduse staadiumi läbinud süsteem on muutunud: ta omistab endale selged piirid ja tunduvalt suurema ühtlustatuseastme. Kuid enesekirjeldust saab üksnes teoreetiliselt eristada talle eelnenud seisundist. Tegelikkuses mõjutavad need tasandid teineteist pidevalt.” (Lotman 2001: 195) Sellesarnases üleminekuolukorras on ka paljud Venemaal elavad soome-ugri väikerahvad.
Eneseteadvuse tõusu võib XXI sajandil näha paljude maailma rahvaste juures. Kultuuriline enesekirjeldus ning selle eri vormides (kirjanduses,…
Esimesed teadmised kaovad
„Hommikune sadu on külaline, pärastlõunane jääb kauaks,” kõneles komi sõber minu esimesel välitööretkel Komimaale 1996. aasta suvel. Just see tähelepanek ajendas mind käesolevat artiklit alustama. Hakkasin mõtlema sellele, mis on saanud teadmistest, mis ma sain oma esimestel komi välitöödel.
Komidega seotud etnograafilise esmakogemuse ajaks olin kuus aastat käinud Siberis hantide juures rändamas. Ma ei olnud enam etnograafina puhas leht, kes võtab valimatult vastu kõike. Seega kardan, et osa teadmistest, mida komid mulle pakkusid, voolas lihtsalt maha. Võib-olla olin ka liiga ettevaatlik, kahtlustav, tajudes ainult juttude ähmast külge, samal ajal suutmata märgata õpetuseiva.
Obi ugri ja komi maailmad ei ole väga erinevad, ehkki…
Komidega seotud etnograafilise esmakogemuse ajaks olin kuus aastat käinud Siberis hantide juures rändamas. Ma ei olnud enam etnograafina puhas leht, kes võtab valimatult vastu kõike. Seega kardan, et osa teadmistest, mida komid mulle pakkusid, voolas lihtsalt maha. Võib-olla olin ka liiga ettevaatlik, kahtlustav, tajudes ainult juttude ähmast külge, samal ajal suutmata märgata õpetuseiva.
Obi ugri ja komi maailmad ei ole väga erinevad, ehkki…
Soome-ugri usuelu eesti etnograafide pilgu läbi
Varastest 1960. aastatest kuni 1990. aastate alguseni korraldas Eesti Rahva Muuseum (ERM) arvukalt ekspeditsioone teiste Nõukogude Liidus elavate soome-ugri rahvaste juurde. Nende retkede peamine eesmärk oli koguda sugulasrahvaste ainelist kultuuripärandit. Lisaks jäädvustati nähtut, kuuldut ja kogetut nii visuaalselt (joonised, fotod, filmid) kui ka sõnaliselt (etnograafilised kirjeldused, välitööpäevikud). Kogu see materjal võimaldab põnevat sissevaadet soome-ugri rahvaste ellu neil kümnenditel. Distsipliini ajaloo ja refleksiivse antropoloogia seisukohalt pakuvad samad allikad võimalust heita pilk eesti etnograafide tegevusele väiksemate soome-ugri rahvaste uurijatena, avades nende teoreetilisi vaateid ja metoodikat, aga ka uurimis- ja kogumistööd mõjutanud isiklikke hoiakuid ja motivatsiooni. Viimasest lähtudes käsitlengi välitööpäevikuid, milles kontakt välitöökeskkonna…
Suur-Soome varjus
Sirelius oli sündinud õnneliku tähe all. Üksikutele teadlastele on antud nii suurepäraseid võimalusi. See tööpõld, kus ta oma võidud saavutas, oli peaaegu neitsilik uudismaa, kus varasemate uurijate tööd olid ainult väikesi lappe harinud.
(Manninen 1929a: 240)
Mis olid Helsingi ülikooli esimesele soome-ugri etnograafia professorile Uuno Taavi Sireliusele antud „suurepärased võimalused”? Kas Ilmari Manninen ise tundis, et temalt oli võetud teerajaja roll, nagu arvas Juhani U. E. Lehtonen (1972: 131)? Sellest sai minu arutlus alguse.
Ajaloolased Pekka Ahtiainen ja Jukka Tervonen (1996: 15–16) rõhutavad, et üksikutel uurijatel on olnud erandlikult suur kaal teadusalale hinnangute kujundamisel. Dialoog uurijaga minevikust võib heita valgust sellele, kuidas ühiskondlik…
(Manninen 1929a: 240)
Mis olid Helsingi ülikooli esimesele soome-ugri etnograafia professorile Uuno Taavi Sireliusele antud „suurepärased võimalused”? Kas Ilmari Manninen ise tundis, et temalt oli võetud teerajaja roll, nagu arvas Juhani U. E. Lehtonen (1972: 131)? Sellest sai minu arutlus alguse.
Ajaloolased Pekka Ahtiainen ja Jukka Tervonen (1996: 15–16) rõhutavad, et üksikutel uurijatel on olnud erandlikult suur kaal teadusalale hinnangute kujundamisel. Dialoog uurijaga minevikust võib heita valgust sellele, kuidas ühiskondlik…
Soome-ugri kogemus ja kohanemine
Soome-ugri rahvaid1 käsitlevat uurimistööd on vorminud uurijate huvid, praktilised võimalused, teadusdistsipliinide ja institutsioonide põhimõtted, ideoloogilised voolud ja poliitilised režiimid. Peamine tõmbejõud nii teadlaskonnas kui ka ühiskonnas laiemalt on olnud hõimluse idee, mis algselt lähtus keelesugulusest, kuid laienes ajapikku kujutluseks ühisest päritolust ja kultuurilisest lähedusest. XIX sajandil keelesuguluse teooriate ja rahvusliikumiste mõjul kujunenud soome-ugri suguluse idee on eri ajajärkudel ilmnenud nii eestlaste kui ka soomlaste rahvuslikus enesekirjelduses, pakkudes ainest identiteedilugudeks ja kultuurilisteks väljendusteks. Soome-ugri kultuuride teaduslik uurimine on seda kujutlusvälja oluliselt vorminud ning olnud ühtlasi ka ise selle mõju all.
Eesti etnoloogias on soome-ugri sugulasrahvaste uurimise keskne eesmärk olnud kirjeldada ja tõlgendada…
Eesti etnoloogias on soome-ugri sugulasrahvaste uurimise keskne eesmärk olnud kirjeldada ja tõlgendada…
KAITSTUD DOKTORITÖÖD
1. septembril kaitses Carl Eric Simmul Tartu Ülikoolis eesti keele erialal doktoritöö „Eesti konverbitarindi semantika, infostruktuur ja sõnajärg. des-, mata– ja maks-tarind”. Juhendajad olid kaasprofessor Külli Habicht (TÜ) ja lektor Helen Plado (TÜ), oponent professor Jussi Ylikoski (Turu ülikool, Soome).
Doktoritöö uurib eesti keele des-, mata– ja maks-konverbitarindeid korpusanalüüsi meetodil, keskendudes nende tähendusele ja infostruktuurile. Semantiliselt väljendab konverbitarind sündmust, mis on ühtlasi teise sündmuse asjaolu: aeg (koju jõudes), põhjus (jõudmata enam seista), otstarve (nägemaks ema ja isa), viis, kaasnev sündmus, vahend, tulemus, tingimus, mööndus, vastandus või täpsustus.
Infostruktuuriliselt võib konverbitarind olla lause fookus (Õhtusöögiks jõuaksime ainult joostes), reema taustaosa (Ta läks…
Doktoritöö uurib eesti keele des-, mata– ja maks-konverbitarindeid korpusanalüüsi meetodil, keskendudes nende tähendusele ja infostruktuurile. Semantiliselt väljendab konverbitarind sündmust, mis on ühtlasi teise sündmuse asjaolu: aeg (koju jõudes), põhjus (jõudmata enam seista), otstarve (nägemaks ema ja isa), viis, kaasnev sündmus, vahend, tulemus, tingimus, mööndus, vastandus või täpsustus.
Infostruktuuriliselt võib konverbitarind olla lause fookus (Õhtusöögiks jõuaksime ainult joostes), reema taustaosa (Ta läks…
LÜHIKROONIKA
5. novembril toimus Tartus Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, kus Kaarina Rein esines teemal „Riikide kirjeldused Academia Gustaviana disputatsioonides ja oratsioonides”. Kui tavapäraselt esinesid Academia Gustavianas disputatsioonide ja oratsioonidega Rootsi päritolu üliõpilased, siis riike puudutavate oratsioonide juures oli märkimisväärne ka baltisakslaste osakaal. Võib oletada, et riigifilosoofiaalaste tööde esitamine Academia Gustavianas oli seotud tudengite hilisema karjääriga. Ettekanne käsitles riikideteemaliste disputatsioonide ja oratsioonide rolli Academia Gustavianas, pöörates erilist tähelepanu riikide kirjeldustele.
7. novembril peeti Tallinna Südalinna raamatukogus Aleksander Sibula erialapäeva ”Kuidas kasvab lugeja: kodu, kooli ja raamatukogu roll lugemisharjumuste kujundamisel”. 19. korda toimunud erialapäeval räägiti laste ja noorte lugemisharjumusest või -harjumatusest, lugemise tähtsusest…
7. novembril peeti Tallinna Südalinna raamatukogus Aleksander Sibula erialapäeva ”Kuidas kasvab lugeja: kodu, kooli ja raamatukogu roll lugemisharjumuste kujundamisel”. 19. korda toimunud erialapäeval räägiti laste ja noorte lugemisharjumusest või -harjumatusest, lugemise tähtsusest…
Kaks nimeraamatut Soomest
„Kiuruveden järvikirja” („Kiuruvesi järveraamat”) on Soome Kiuruvesi linna (valla) 150. sünnipäeva puhul koostatud sisukas ja rikkalikult illustreeritud raamat Soome kohanimedest. Kollektiivse töö tulemusel valminud teoses on eriline osa kohalikel järvenimedel, aga – mis eestlastele samuti iseäranis tähtis – esitatakse ka valik mitmesuguseid mikrotoponüüme. Raamatu esmatrükk ilmus 2023. aastal, kõnesolev on selle teine, täpsustatud trükk. Teos on loodusteadusliku ja toponüümilise lähenemise õnnestunud süntees, omamoodi regionaaluurimise hiilgav tulemus. Autorid said selle eest ka tunnustuse: teost autasustati kui Soome kodu-uurimuslikku aasta raamatut 2024 (Suomen Kotiseutuliiton Vuoden kotiseututeos 2024).
Sissejuhatava osa – ülevaate Kiuruvesi veestikust – on kirjutanud Matti Tikkanen, statistikat järvede kohta on esitanud Jarmo Paikkala.…
Sissejuhatava osa – ülevaate Kiuruvesi veestikust – on kirjutanud Matti Tikkanen, statistikat järvede kohta on esitanud Jarmo Paikkala.…