• 3. veebruaril leidis Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas Nõmmel aset järjekordne murdeluule hommik, kus näitleja Margus Tabor kõneles hiiu keelest ja meelest.
• 6. veebruaril avati Eesti Kirjandusmuuseumis Loomingu Raamatukogu 60. aastapäevale pühendatud näitus. Ettekannetega esinesid Sirje Olesk, Anu Saluäär, Kalle Kasemaa ja Janika Kronberg. Õhtu lõppes vestlusringiga LR ajaloost ja tänapäevast.
• 8. veebruaril toimunud Hõimuklubi õhtul Tallinnas esines Oliver Loode teemal „Soome-ugri rahvad maailma põlisrahvaste liikumises”. Eestit aastail 2014–2016 ÜRO põlisrahvaste püsifoorumil esindanud Loode rääkis, kuidas soome-ugri rahvad rahvusvahelisel areenil silma paistavad.
• 10. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse soouuringute töörühma seminar. Diskursiivsete meetodite kasutamisest soouuringutes kõneles Raili Marling.
• 13. veebruaril toimus Tallinna Ülikoolis Enn Soosaare 80. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Kaitse vaim”. Enn Soosaare tõlgitud raamatutest rääkis Marek Tamm. Raul Rebase juhtimisel peetud vestlusringis „Räägime Ennust” analüüsiti muuhulgas Soosaare esseede aegumatust ja päevakajalisust. Sõnavõttudega esinesid kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja kirjanik Sofi Oksanen. Selle aasta eetilise esseistika auhinna pälvis helilooja Jüri Reinvere.
• 14. veebruaril toimunud Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminaril pidas Valgevene külalisuurija Tatjana Volodina venekeelse ettekande „Haiguse aksioloogilisest staatusest valgevene traditsioonilises kultuuris”. Haigus kui subjektiivne reaalsus lülitub kultuuriliste ettekujutuste süsteemi, organismi bioloogiline seisund aga jääb aktualiseeruva mütoloogia taustaks. Esineja kõneles haiguse ambivalentsest väärtuselisest staatusest: haigus ilmneb kui deemonlikkuse kehastus, millest tuleb vabaneda, ja kui inimeseks olemist moodustav komponent.
• 16. veebruaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek, kus Mari-Ann Remmel pidas ettekande teemal „Kuidas portreteerida kohta? Nabala peegeldused pärimuses”.
• 17. veebruaril peeti Tallinna Ülikoolis Katre Õimu meenutuskonverents „Keel on teekond. Diakroonilise ja sünkroonilise keelekäsitluse piirimail”. Avasõnad lausus Tõnu Viik. Teemad, millest kõneldi, haakusid Katre Õimu tegevusvaldkondadega: kognitiivne lingvistika ja fraseoloogia, morfosüntaks ja sõnaloome, semantika ja korpuslingvistika, eestikeelse teksti automaatse analüüsi vahendite arendamine. Ettekannetega esinesid Pille Eslon („Lingvisti teekond” – luges ette Annekatrin Kaivapalu), Ann Veismann („Ajast ajametafoorides”), Mare Kõiva („Kuidas maailmad on struktureeritud. Fraseoloogia võimalusi”), Reet Kasik („Struktuurne tähendus ja leksikaalne tähendus sõnamoodustuses”), Mati Hint („Sihitise käände muutumine”), Pirkko Muikku-Werner („Virolaiset ja suomalaiset idiomeja lainaamassa”), Piret Voolaid („Folkloori lühivormide andmebaasid – keeleteekondade peegeldajad”), Jelena Kallas ja Margit Langemets („Püsiühendid sõnaraamatutes”) ning Asta Õim („Uuendatud fraseoloogiasõnaraamat: tulevikunägemus”).
• 17.–18. veebruaril toimus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis Vene ja Ida-Euroopa uuringute akadeemilise suuna korraldatud XVIII rahvusvaheline noorfiloloogide konverents. Ettekannetega esinesid üliõpilased, magistrandid, doktorandid ja aspirandid Eestist, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Indiast, Hiinast jm, keskenduti võrdlevale kirjandusteadusele, vene ja slaavi kirjanduse ajaloole, kultuurile, poeetikale ja lingvistikale. Kutsutud esinejad olid professor Nikolai Bogomolov (Moskva riiklik ülikool) ning professor Oksana Issers (Omski riiklik ülikool).
• 21. veebruaril pidas Meelis Friedenthal Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi ja müütide töörühma seminaril ettekande „Maagia varauusaja akadeemilistes tekstides”. Fookuseks oli Rootsi impeerium; juttu tehti nii deemonitest, talismanidest, astroloogilisest maagiast, Paracelsuse ideede järgimisest, rahvaliku maagia akadeemilisest tõlgendusest jms.
• 27. veebruaril peeti Tartu Ülikooli Narva kolledžis õigusfilosoof Ilmar Tammelo 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents „100 Eesti mõtlejast Eesti ja maailma mõtteloos”. Kolledži direktor Kristina Kallas kõneles Narva vaimuelust, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere geeniustest teaduses. Õigusteadlane Peeter Järvelaid rääkis teemal „Ilmar Tammelo (1917–1982) – Narvas sündinud rahvusvaheliselt tuntud õigusfilosoof”. Akadeemik Lauri Mälksoo arutles, kui kõrgele võib tõusta õigusteadus Eestis, Hando Runnel kõneles Ilmar Tammelo avastamisest kodumaal ning Kalle Hein Tammelo loomingust ajakirjas Akadeemia.
• 27. veebruaril esines Hasso Krull Tartus Utoopia raamatupoes kolmeosalise loengusarja „Nimetu Kogukond” esimese loenguga „Triksteri müüt kui filosofeem. Ambivalentsus, virtuaalsus, liminaalsus, diegeetilisus ja intensiivsus”.
• 28. veebruaril leidis Tartu Kirjanduse Majas aset Värske Õhtu, kus Marianne Lind, Anti Saar ja Tõnis Tootsen vestlesid žanridest. Arutleti, mis on žanrist saanud, mis on ta tähendus. Kas kirjutaja/lugeja võiks või peaks žanri peale mõtlema? Kas see, mida praegu avaldatakse romaani või luule nime all, on harjumuspärastes raamides ülepea liigitatav? Vestlust juhtis Indrek Koff.
