Lühikroonika

• 1.–3. oktoobrini toimus Tartus Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni 12. konverents „Mõju ja algupära kirjandusloomes” („Influence and originality in literary creation”), kus esinesid kirjandusuurijad Eestist ja üheksast välisriigist (Slovakkiast, Sloveeniast, Lõuna-Koreast, Venemaalt, Leedust, Lätist, Rumeeniast, Iirimaalt, Prantsusmaalt). Eesti teadlastest pidasid ettekanded Liina Lukas („Homeless stories – the constitutional element of a national literature”), Tõnis Parksepp („The limits and possibilities of Harold Bloom’s theory of the anxiety of influence”), Aija Sakova („The ethics of memory by Ene Mihkelson and Avishai Margalit”), Anneli Kõvamees („Variations on a motive: Shakespeare, Hamsun and Tammsaare”), Kadri Naanu („Serfdom as cultural trauma: Estonian historical novel in the trauma process”), Katrina Saar („Cosmicism in H. P. Lovecraft’s literary philosophy, and its parallels in the short stories of August Gailit”), Anneli Mihkelev („Literary symbols as the creative and original impulses of literary creation”) ja Jüri Talvet („Centric influences in small literatures: frustrated independence and fertile slavery?”).

• 3. oktoobril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri töörühma seminar, kus Liisi Laineste esines teemal „Big noses and small rams: Metaphor use in Estonian conversations”. Ta kõneles metafooride kasutusest igapäevavestlustes, näidetena oli kasutatud lauseid Eesti Keeleressursside Keskuse eesti kõnekeele korpusest koos paralleelidega online-suhtlusest ja kirjalikust keelest.

• 4.–6. oktoobrini toimus Narvas noorte folkloristide seitsmes rahvus­vaheline konverents „Kuulumise ja eristumise praktikad” („Negotiations of belonging”), mis jätkas TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna ja Leedu kirjanduse ja folkloori instituudi ellukutsutud üritustesarja. Konverentsil osales üle 60 noore uurija ja kraadi­õppuri 14 riigist. Ürituse kavas olid ka töötoad, kus käsitleti Narva ja eesti-vene kogemuste näitel kuulumise temaatika erinevaid tahke ning võimalusi nende käsitlemiseks. Plenaarettekannetega esi­nesid Nira Yuval-Davis (Suurbritannia) ning Tuulikki Kurki (Soome).

• 5.–6. oktoobril peeti Tallinna Ülikoolis Eesti-Soome koostööst alguse saanud võrgustiku VIRSU 20. aastapäeva konverents „Keel keeleteaduses, keeleteadus keeleõppes”. VIRSU on ühendanud soome-ugri keeli uurivaid rakendus­lingviste alates aastast 1997. Plenaar­ettekanded pidasid Maisa Martin (Jyväskylä ülikool, „VIRSU footprints for the world”), Rita Hegedűs (Berliini Humboldti ülikool, „Challenges of small languages in language teaching”) ja Helle Metslang (TÜ, „Perspectives on Estonian and Finnish”). Töö toimus keele­poliitika, keelemuutuste, sihtkeelte õppimise ja õpetamise, keelte võrdlemise sektsioonides, eraldi sektsioon oli pühendatud tõlkija Ivar Sinimetsa 65. sünnipäevale.

• 6. oktoobril korraldasid Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus, Eesti Kunstiakadeemia kunsti­teaduse ja visuaalkultuuri instituut ja Eesti Kirjanike Liit konverentsi sarjast „Etüüde nüüdiskultuurist”. Konverentsi fookuses oli eestivene nüüdiskultuur ja selle eri väljendused (kirjandus, teater, subkultuurid), suundumused, levipotent­siaal ning retseptsioon. Esinesid Igor Kotjuh („Boriss Baljasnõi eestivene kirjanduse kujundajana”), Ingrid Velbaum-Staub („Rebast meenutades. Korduvatest teemadest ja motiividest Jelena Skulskaja loomingus”), Mihhail Trunin („Etüüde eesti ja vene luulest. Amatöörtõlkija tähelepanekud”), Aare Pilv („Vene luuletajast Jaan Kaplinskist”), Madli Pesti („Tants teise silma­pilguga: kahest eesti-vene teemalisest lavastusest”), Irina Belobrovtseva („Mõned mõjud sealt siia ja siit sinna”) ja Aija Sakova („Eestivene kirjanduse subjekt: rahvusülene, mitmerahvuseline või …?”).

• 10. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis seminar „Pärimusteadmiste olulisus looduskaitses ja ökoloogias”. Aveliina Helm andis ülevaate uurimustest, mis on sidunud inimese ajaloolise tegevuse koosluste ökoloogia ja kaitsega.

• 11. ja 25. oktoobril Tartu loodus­majas toimunud kolmandal looduskirjelduse seminaril kõneleti lastekirjandusest ja linnaloodusest. Neljandal seminaril oli külas kirjandusteadlane ja arhitekt Evelyn Fridolin, kes on uurinud Peipsit ja Juhan Liivi loodust eesti kirjanduses.

• 19. oktoobril toimus Tallinnas Emakeele Seltsi kõnekoosolek „Murdeaines sõnas ja helis”. Anu Haak rääkis Loode-Harjumaa murdekeele kogumisest ja uurimisest, Ellen Niit vaatles murde­sõna sõnastikus ja Liis Ermus tutvustas, kuidas uurida murdeid kodust lahkumata. Esitleti Evi Juhkami teost „Loode-Eesti murdelood. Valimik murde­tekste IX”, mille keeleaines pärineb Risti ja Harju-Madise kihelkonna 21 küla 34 keelejuhilt ja on kogutud aastail 1957–1991.

• 20. oktoobril toimus Tartus konverents „Keelehooldekeskus 10”. Avasõnavõtuga esines keelehooldekeskuse nõukogu esimees Peeter Päll. Ette­kannetega astusid üles Jüri Valge („Keelehooldekeskuse kümme aastat”), Liisa Pakosta („Kui Eesti inimene riigi­ametnikust enam aru ei saa”), Renate Paju­salu („Keelelisest viisakusest”), Tiit Hennoste („Kokkuvõttevõistluse „Tuum” tulemuste teatamine”: esimese auhinna pälvis Mare Kitsnik), Egle Hein­sar („Seitseteist keelehoolderaamatut”), Maire Raadik („Keelehooldeproblemaatika eesliinil”) ja Merilin Metsma („Keele­koolitus riigiasutuses”).

• 20.–21. oktoobril korraldas Tartu Ülikooli Narva Kolledž koostöös Ingerisoomlaste Seltsiga Narvas hõimupäeva konverentsi „Vabaduse kontsept Ida-Euroopa kirjandustes IV”. Osavõtjaid oli lisaks Eestile eelkõige Venemaalt, aga ka Soomest, Rumeeniast ja Ungarist. Plenaarettekandega esinesid Arne Merilai (TÜ, „Iseseisvuse igatsus XIX sajandi eesti kirjanduses”), Antoaneta Olteanu (Bukarest, „Русская антитоталитарная проза”) ja Boriss Baljasnõi (Tallinn, „Свобода выбора в работе переводчика”). Sektsioone oli kuus: „Reformatsioon 500”, „János Aranyi 200”, „Soome Vabariik 100”, „Vabaduse kontsept läänemeresoome rahvastel ja Baltikumis”, „Idapoolsete uurali rahvaste identiteet” ja „Vabaduse kontsept Venemaa kirjandustes”. Lisaks plenaarettekandjatele esindasid Eestit Urmas Karileet, Jaan Bärenson, Piret Norvik, Heinike Heinsoo, Madis Arukask, Jelizaveta Glavan, Roman ­Voitehhovitš ja Jelena Skulskaja.

• 23.–25. oktoobrini toimus Nina külas Peipsimaa külastuskeskuses Emakeele Seltsi noortelaager „Eesti Vabariik 100”. Esinejaid ja teemasid oli palju: Riina Koolmeister kõneles keelest ja õigusest, Katrin Kern tõlkeapsudest inglise keele näitel, Fred Puss nimede kirjutamisest nüüd ja vanasti, Karl Pajusalu eesti riigikeele sajast aastast, Irina Külmoja vanausuliste keelest, Jaanus Vaiksoo loovkirjutamisest, Martin Ehala eesti keele elujõust ning Ann Siiman ja Lauri Linask andsid nõu, kuidas vikiartikleid kirjutada.

• 24. oktoobril korraldasid Eesti Laste­kirjanduse Keskus ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus seminari „Laps kirjanduses 5: laps ja ajalugu”. Esinesid Krista Kumberg (Lääne Maakonna Keskraamatukogu, „Lasteraamat – uks ajapeeglitagusesse maailma”), Ulrike Plath (TLÜ / UTKK, „Baltisaksa laps ajaloos ja kirjanduses”), Mare Müürsepp (Randvere kool, „Idülli aegruum eesti lastekirjanduses”), Jaanika Palm (Eesti Lastekirjanduse Keskus, „Laste­kasvatus enne ja nüüd. Näiteid eesti laste­kirjandusest”), Lea Reitel Høyer (Ellebæki kool, Taani; „Lapse kuvand taani ja norra lastekirjanduses läbi aegade”), Mari Niitra (Liivi muuseum, „Linnulennul eesti autoriraamatust”), Elle-Mari Talivee (UTKK, „Pilguheit lasteraamatu illustratsiooni muutumisele”), Jaak Juske (Gustav Adolfi Gümnaasium, „Kuidas kirjutada lastele ajaloost?”) ja Moonika Siimets (stsenarist ja režissöör, „Ajaränd aastasse 1950 ehk kuidas valmis mängufilm „Seltsimees laps””).

• 26. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek, kus esines Austraalia kunstnik Jazmina Cininas teemal „Libahunditüdrukute galerii: naislibahuntide kujutamine minevikus ja tänapäeval”. Ta kõneles oma doktori­tööst, mis käsitleb naislibahuntide pildilist kujutamist läbi sajandite, kõrvutades seda kunstniku enda libahundi­motiivide tõlgendustega.

• 27. oktoobril tähistati Tartus 110 aasta möödumist Eesti Kirjanduse Seltsi asutamisest ning 25 aasta möödumist seltsi taastamisest. Kõnekoosolekul „Teadusseltsid muutuvas maailmas” esinesid Krista Ojasaar (Eesti Kirjanduse Selts), Karl Pajusalu (Emakeele Selts), Urmas Kõljalg (Eesti Looduseuurijate Selts), Kersti Taal ja Tiit Rosenberg (Õpetatud Eesti Selts), Arne Merilai pidas ettekande kirjandusteaduse olukorrast.

• 30. oktoobril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi venekeelsele kogule pühendatud seminar. Alaksei Hlushko jagas kogemusi tööst kirjandusmuuseumis leiduvate venekeelsete rahvaluulematerjalidega.

• 31. oktoobril Tartus toimunud kirjanduslikul teisipäeval „Värske Õhtu: toimetaja” arutlesid Henri Kõiv, Johanna Ross ja Merit Kask teemal, milline on toimetaja sotsiaalne roll ja kas toimetajat on üldse vaja. Vestlust juhtis Tõnis Parksepp.