PDF

Lühikroonika

3. mail peeti Väike-Maarjas F. J. Wiede­manni keelepäev. Väike-Maarja Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajad kõnelesid luule õpetamisest koolis ning selle võludest ja valudest. Gümnaasiumi õpilased esitasid luulepõimiku. Esinesid Tiit Hennoste („Luuletaja keelekodu”) ja Rein Veidemann („Luuletus kui koputi. Hando Runneli „Kehv kõhn poiss””). Vestlus­ringi kirjanduse rollist keele rikkuse hoidmisel juhtis Raul Rebane.

3. mail toimus Tallinna Ülikoolis keele­toimetajate liidu üldkoosolek. Sellele järgnes 23. toimetajaseminar, mis keskendus inglise keele mõjule eesti keeles. Ettekanne­tega esinesid Ilmar Anvelt („Inglise keele mõjust – ajaloost, grammatikast ja muust”), Karin Kastehein („Eepiline grillkana ja teisi seiku inglise ja eesti keele semantilise ruumi erinevustest”) ja Ülle Leis („Kama kellaviieteest ehk mõtisklusi eesti ja inglise keele suhtest”).

7.–11. maini peeti Tartu Ülikoolis Rahvusvahelise Ulmeuuringute Ühingu (Science Fiction Research Association) aastakonverentsi pealkirjaga „Üleminekud” („Transitions”). Käsitleti kõikvõimalikke siirdeid ja üleminekuid kui teadusulme keskseid temaatilisi, loolisi, vormilisi, ajaloolisi ja filosoofilisi ehituskive. Üks konverentsi peaesinejaid oli TÜ kaasprofessor ja kirjanik Meelis Friedenthal. Osalejaid oli 23 riigist, Eestit esindasid veel Alari Allik, Tiina-Erika Friedenthal ja Andrus Org.

13. mail korraldas Tartu Ülikooli maailmakirjanduse õppetool Tartus konverentsi „Harald Rajamets 100: luulemaailm ja maailmaluule”. Ettekannetega esinesid Märt Väljataga („Rajametsa looming ja legend”), Contra („Kas žest võib täita lause pause? Juhu(u!)mõtteid raamatust „Aeg astuda””), Maria-Kristiina Lotman, Rebekka Lotman („Rajametsa riimikunst tõlke- ja omaluules”), Katiliina Gielen („Harald Rajametsa inglise luule tõlked”), Katja Novak („Ukraina Harald Rajametsa elus ja loomingus”), Mihhail Lotman („Rajametsa tõlked vene luulest”) ja Ülar Ploom („Keeruliselt lihtsamaks: Harald Rajametsa leksikaalsetest valikutest Ariosto „Raevunud Orlando” katkendite ja Dante „Jumaliku komöödia” tõlgetes”).

15. mai Hõimuklubi õhtul Tallinnas pidas Aado Lintrop ettekande „Meenutusi minu soome-ugri ajast”. Praegu, kui idapoolsete hõimurahvaste juurde ei pääse, tuleb töötada kirjanduse ning arhiivi­materjalidega, samuti kirjutada mälestusi varasematest reisidest. Lintrop ongi oma viimaste reiside muljed kogunud raamatusse „Soome-ugri reisid” (2022).

27. mail esines Eesti Kirjandusmuuseumi seminaril Zhenyu Wang teise ette­kandega teemal „Mis on hiina keel ning kuidas geograafilised ja kultuurilised erinevused iseloomustavad keeli?”. Zhenyu Wang õpib TÜ-s eesti keele ja soome-ugri keelte magistriõppekaval ja ühtlasi teeb praktikat muuseumis. Esineja tutvustas, kuidas keelte erinevused peegeldavad kultuurilisi erinevusi.

30. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek. Möödunud aasta Eesti folk­loristika aastapreemia laureaat Anastasiya Astapova pidas ettekande „Ida-Euroopa ja Põhjamaade vandenõuteooriad ning Eesti nende vahel”. Anti kätte 2024. aasta Eesti folkloristika aastapreemia, mille pälvis Taive Särg.

31. mail peeti Tartus Eesti Akadeemilise Usundiloo seltsi ettekandekoosolek vestlusringina. Atko Remmel pidas ettekande „Religioon ja rahvuslus: religioonid eesti rahvuslikus loos”, kus ta andis lühiülevaate erinevatest religioosse sfääriga seotud lugudest Eesti rahvusnarratiivis, keskendudes maausu mõjule eestlaste eneseteadvusele ja sellest lähtuvatele ühiskonnas toimuvatele protsessidele. Järgnes vestlusring Ain Riistani juhtimisel, kus osalesid Tõnno Jonuks, Alar Kilp, Helen Haas, Erki Lind ja Atko Remmel.