Valgustuse postihobused

Tõlkijad ja toimetajad enne ja nüüd

Mälu kõhetumise vastu

Ülelend viimase kümnendi eestikeelsest tõlkeilukirjandusest

Mis on luule? I

„Kalevipoeg” kui tüvitekst

Kirjandusteaduse kolmaastak

Andmebaasipõhine vaatlus

Mis on luule? II

Noor Johannes Semper prantsuskeelse luule tõlkijana

Verhaereni juurest iseenda juurde

Poeedirahu – Andrus Kasemaa kirjanduslik omailm

Kääbustest ja hiiglastest

Eesti ajalooromaani poeetika ja poliitika

Sissejuhatuseks

Ajaloost kirjanduseks ja tagasi

Balthasar Russowi kroonika kirjutamisest, kasutamisest ja ärakasutamisest

Rahvusvaheline kultuurimälu ja ümberkirjutus Koidula „Juuditis”

Mahtrad

Sugude, sotsiaalsete suhete ja koloniaalvägivalla kujutamine Eduard Vilde ajaloolise triloogia esimeses romaanis

Väljatung kui väljakutse

Eesti viikingiromaanid ja mälupoliitika 1930. aastatel

Aino Kallas: põgenemine ajalukku ja ajaloo eest

Rudolf Sirge ajalooromaanidest

Katse lugeda nõukogude kirjandust uuesti

Dialoog ja demarkatsioonijoon ajalooteaduse ja kirjanduse vahel

Kultuurimälu transmeedialisus

Rand Teise maailmasõja paadipõgenemisi vahendavates kunstitekstides

Eksiil, trauma ja nostalgia Bernard Kangro „Sinises väravas”

Lisandusi omakirjastuslike väljaannete arhipelaagi kaardistamiseks

Eesti Kultuuriloolise Arhiivi laekumisi 2010–2012

Kirjandusuudiseid Soome lahe põhjakaldalt

Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse?

Hando Runnel ja keeleuuendus

Tõlkelised ebakõlad totalitarismi monoloogis

Järjepidevused, katkestused ja varjatud konfliktid Nõukogude Eesti tõlkeloos

Väike teejuht läti proosa territooriumil