Triinu Tamm

Valgustuse postihobused

Tõlkijad ja toimetajad enne ja nüüd

Jan Kaus

Mälu kõhetumise vastu

Ülelend viimase kümnendi eestikeelsest tõlkeilukirjandusest

Märt Väljataga

Mis on luule? I

Marin Laak

„Kalevipoeg” kui tüvitekst

Kadri Tüür, Elle-Mari Talivee

Kirjandusteaduse kolmaastak

Andmebaasipõhine vaatlus

Märt Väljataga

Mis on luule? II

Katre Talviste

Noor Johannes Semper prantsuskeelse luule tõlkijana

Verhaereni juurest iseenda juurde

Brita Melts

Poeedirahu – Andrus Kasemaa kirjanduslik omailm

Meelis Friedenthal

Kääbustest ja hiiglastest

Eneken Laanes, Linda Kaljundi

Eesti ajalooromaani poeetika ja poliitika

Sissejuhatuseks

Juhan Kreem

Ajaloost kirjanduseks ja tagasi

Balthasar Russowi kroonika kirjutamisest, kasutamisest ja ärakasutamisest

Piret Peiker

Rahvusvaheline kultuurimälu ja ümberkirjutus Koidula „Juuditis”

Tiina Kirss

Mahtrad

Sugude, sotsiaalsete suhete ja koloniaalvägivalla kujutamine Eduard Vilde ajaloolise triloogia esimeses romaanis

Linda Kaljundi

Väljatung kui väljakutse

Eesti viikingiromaanid ja mälupoliitika 1930. aastatel

Aivar Põldvee

Aino Kallas: põgenemine ajalukku ja ajaloo eest

Aare Pilv

Rudolf Sirge ajalooromaanidest

Katse lugeda nõukogude kirjandust uuesti

Märt Väljataga

Dialoog ja demarkatsioonijoon ajalooteaduse ja kirjanduse vahel

Maarja Ojamaa

Kultuurimälu transmeedialisus

Rand Teise maailmasõja paadipõgenemisi vahendavates kunstitekstides

Maarja Hollo

Eksiil, trauma ja nostalgia Bernard Kangro „Sinises väravas”

Jüri Hain

Lisandusi omakirjastuslike väljaannete arhipelaagi kaardistamiseks

Vilve Asmer

Eesti Kultuuriloolise Arhiivi laekumisi 2010–2012

Satu Grünthal, Helena Ruuska

Kirjandusuudiseid Soome lahe põhjakaldalt

Mida Soomes XXI sajandil kirjutatakse ja loetakse?

Ilmar Vene

Hando Runnel ja keeleuuendus

Anne Lange, Daniele Monticelli

Tõlkelised ebakõlad totalitarismi monoloogis

Järjepidevused, katkestused ja varjatud konfliktid Nõukogude Eesti tõlkeloos

Guntis Berelis

Väike teejuht läti proosa territooriumil