Otsi
|
en

Arne Merilai

Poeetika on geenides

Manifest

Lukianos

Konsonantide kohtuasi Sigma poolt Tau vastu seitsme vokaali eesistumisel

Neeme Näripä

Lukianos Samosatast ja „Vokaalide kohus” – kas see on mingi nali?

Janika Päll

Ununevad distsipliinid: sõnakunst kui mõttekunst

Filosoofia valdkondade poeetika ja retoorika sünnist Kreekas ja edasikestmisest mujalgi

Kadri Novikov

Korrates kordusi

Kreeka romaanides esinevate kordusfiguuride vahendamisest

Urmas Nõmmik

Vanaheebrea afektiivse ja reflekteeriva mureluule stroofistruktuurist Iiobi kõnede näitel

Rebekka Lotman, Maria-Kristiina Lotman

Noore Jaan Bergmanni poeetika

Luulekunst kui lõbu ja õpetus

Arne Merilai

Eesti novelli poeetikast

Joosep Susi

Lüürilisuse ja autobiograafilisuse konflikt

Kerri Kotta

Kõlaluule tekstist ja esitusest

Jaan Malini häälutus „Eesti”

Anneli Saro

Ambivalentsuse poeetika

Andreas Kalkun, Kersti Lust

Külahoorad folkloori ja kohtumaterjalide peeglis

Maarja Helena Meriste

Analüüs on hellus

Settinud seosed 2019.–2020. aasta kirjanduskriitikast

Piia Taremaa

Liikumisverbid horisontaalsel ja vertikaalsel teljel

Ühe sorteerimiskatse tulemused

Peeter Olesk

Dialektiline Harald Peep

Jan Kaus

Nähtamatu Helsingi

Kjell Westö ruumipoeetika

Inga Sapunjan

Vastuoluline kaasajakujutus stalinismiaegses proosas

Koosoleku motiiv

Johanna Kiik

Nelja uusklassikalise keelendi kohanemisest eesti keeles

Supermees jooksis hüperkiiresti megaraskel ultramaratonil 

Aado Lintrop

Mansi loomislugudest regilaulu ilmalinnuni

Indrek Ojam

Jutustuse lagunemine ja stseeniline poeetika Ene Mihkelsoni proosas

Jüri Viikberg

Arvsõnadest ja loendamisest eesti keeles

Mihhail Trunin

„Eesti territooriumile lähetatud juut”

Juri Lotmani retseptsioon eesti kirjandusmaastikul

Anu Korb

Nimi ei riku meest

Siberi eestlaste eesnimed ja hüüdnimed

Heiki-Jaan Kaalep

Verbi algvorm ja teised vormid

Tõnu Tannberg

„Kuid kirjanike liit pole seni veel kõiki suutnud liita ühiseks pereks”.

Lisandusi Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu asutamise loole aastatel 1943–1946

Leo Luks

Radikaalne kodutus Ene Mihkelsoni luules

Kristiina Ross, Inna Põltsam-Jürjo

Eesti keel XVII ja XVIII sajandil kiriku kirjalikus asjaajamises

Peeter Tinits, Jane Klavan, Liina Lindström

Digihumanitaaria Eestis

Indrek Ibrus, Maximilian Schich, Marek Tamm

Digihumanitaariast kultuuriandmete analüüsini

Artjoms Šeļa

Erinevused, kaugused ja sõrmejäljed

Stilomeetria ja mitmemõõtmelise tekstianalüüsi alused

Maarja Helena Meriste

Kirjanduskeele kauglugemine

Kirjandust väärindava metodoloogia arendamine tsiteerimisvõtte näitel

Maarja Ojamaa, Peeter Torop, Aleksandr Fadeev, Alexandra Milyakina, Merit Rickberg

Digitaalne lugemine ja humanitaarharidus

Margit Langemets, Kristina Koppel, Jelena Kallas, Arvi Tavast

Sõnastikukogust keeleportaaliks

Maarja-Liisa Pilvik, Helen Plado, Liina Lindström

Murded, varieerumine ja korpusandmed

Eitussõna paiknemine võru ja seto eituslausetes

Fred Puss

Kakasonist Kaljulaks

Perekonnanimede eestistamise andmebaasi analüüs

Ulrike Plath, Priit Raudkivi, Kaarel Vanamölder, Krister Kruusmaa, Anna Helena Liiv

Kuidas kodeerida kliimat?

Eesti ajaloolise kliimauurimise digitaalsest pöördest

Jaak Urmet, Kristi Viiding

Täiendust XVII sajandi Eesti luulele

Meelis Friedenthal

Varauusaegsete disputatsioonide läbiviimisest, ülesehitusest ja teemadest

Kairit Kaur

„Ossiani lauludest” ja baltisakslaste ossianismist I

Lydia Risberg, Margit Langemets

Paronüümide probleem eesti keeles

Intervjuu

Helle Metslang

Kurepõlved ja viilirajad, pommiaugud ja konnatiigid

Vestlus kujundlikust keelest Asta Õimuga

Jaak Tomberg

Professori kõneteod

Arne Merilai 60

Leena Kurvet-Käosaar, Maarja Hollo

Eesti elulood kui Eesti suur lugu

Intervjuu Rutt Hinrikusega

Sõna

Lembit Vaba

Sipsik ja sipsik

Vilja Oja

Unikaalne linnasenimetus

Enn Ernits

Kas linnuse rajajalt või tarvalt?

Veel kord Tartu nime päritolust

Meeli Sedrik

Meremehel piab olema kümme `keṕsi

Päevateema

Liina Lindström

Keelekorraldus meie elu kujundamas

Reili Argus, Annika Hussar, Airi Männik

Ikka sõnastikest, keelekorraldusest ja -toimetamisest

Raamatuid

Ene Vainik

Üks ropu suuga rahvas

Eesti kõnekäänud I–II. (Monumenta Estoniae antiquae VII. Phrasia Estonica I.) Toimetaja Asta Õim. Tartu: EKM Teadus­kirjastus, 2020. 1148 lk, 1150 lk.

Jaanus Vaiksoo

Läti kirjasaatjast Eesti kirjanikuks

August Gailit. Siis tuli sõda. (Eesti mõtte­lugu 145.) Koostanud Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2019. 536 lk.

Epp Lauk

Veel üks mälestussammas Tõnissonile

Krista Aru. Jaan Tõnisson – rahvajuht ja riigivanem. 1. ja 2. osa. (Riigivanemad 3–4.) Tartu: Rahvusarhiiv, 2019. 991 lk (511+480 lk).

Brita Melts

Lühidalt

Kadri Tüür

Vaba mõtlemine, keeruline lugemine

Hasso Krull. Imelihtne tulevik. Manifeste ja mõtisklusi 1995–2009. (Vabamõtlejad 1.) Tartu: Vabamõtleja, 2020. 198 lk.

Arno Oja

Luuleklassika selitamine

Gustav Suits. Nii tuli õhtu. Koostanud Mart Velsker. Tallinn: Tänapäev, 2020. 339 lk.

Sirje Olesk

Erakirjad kui kirjandus

Raimond Kaugver. Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944–1949. Koostanud Eneken Laanes. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2020. 807 lk.

Johanna Ross

Talumatuse ja tõsiduse prohvet

Elo Viiding. Mina kõnelen kirjandusest (Tekste aastatest 2009–2019). Tallinn: Tuum, 2020. 140 lk.

Aira Võsa

Noppeid Morgensterni juubelialbumist

Qui vult, potest. Karl Morgenstern 250. Koostaja Jaanika Anderson. Toimetajad Janika Päll, Jaanika Anderson, Moonika Teemus, Ivo Volt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020. 350 lk.

Heiki-Jaan Kaalep

Raamat õigekeele sõnamuutmisest

Annika Viht, Külli Habicht. Eesti keele sõnamuutmine. (Eesti keele varamu 4.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. 438 lk.

Janika Kronberg, Ene-Reet Soovik, Paul Raud, Johanna Ross, Piret Norvik, Vivian Siirman

Lühidalt

Meelis Friedenthal

Fändom ja selle juurdumine Eestis

Fändomi sünd. Artikleid ulmekirjandusest. Compiled by Veiko Belials and Joel Jans. Tartu: Eesti Ulmeühing, 2020. 520 lk.

Mihkel Kunnus

Vabanenud vaim pöördub keha poole

Sirje Kiin. Kirjanduse vabadus ja vabaduse kirjandus. Artikleid, sõnavõtte ja (sise)arvustusi 1977–2019. (Studia litteraria Estonica 20.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. 445 lk.

Õnne Kepp

Lauri Sommeri Enno

Ernst Enno. Imelikku rada pikka. Koostanud Lauri Sommer. Tallinn: Tänapäev, 2020. 272 lk.

Brita Melts, Janika Kronberg

Lühidalt

Mart Velsker

Käib kokku

Lauri Sommer. Lõputu soovid. Tallinn: Menu, 2020. 136 lk.

Elle-Mari Talivee

Tonka võbikut laenates

Tauno Vahter. Pikaajaline kokkusaamine. Tallinn: Tänapäev, 2020. 183 lk.

Riho Grünthal

Põhjalik murdeuurimus

Jüri Viikberg. Eesti murrete grammatika. (Eesti keele varamu VIII.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020. 360 lk.

Johanna Ross, Maria-Maren Linkgreim, Vivian Siirman

Lühidalt

Merlin Kirikal

Kuidas kuhjata romaani? 

Kaur Riismaa. jaanalind kägu kajakas. Tallinn: Vihmakass ja Kakerdaja, 2021. 508 lk.

Tiit Hennoste

Ka pagulase tee kivil jätab jälje. Kalju Lepiku elu kirjanduses

Kalju Lepik. Vaid üks eesti kirjandus. Mälestusi, arvustusi, kõnesid ja vestlusi. Tallinn: EKSA, 2020. 575 lk.

Vivian Siirman

Lühidalt

Cornelius Hasselblatt

Järjekordne samm Jannseni rehabiliteerimisel

Rein Veidemann. Lunastatud. Romaan eestlaste Ristija Johannesest ning teest tema äratundmiseni. Tallinn: EKSA, 2020. 188 lk.

Ott Heinapuu

Kuidas õppida tundma unenägude keelt?

Jaan Sudak. Mia nägi unõs...… Uni ja unenäod eesti rahvapärimuses. Tallinn: Varrak, 2021. 295 lk.

Janika Kronberg

Lühidalt

Inna Leitsalu. Piiritu igatsus. Nikolai Baturini kirjad Innale. Tallinn: Eesti Raamat, 2021. 272 lk.

Ringvaade

KK 1-2/2021

Lühikroonika

Toomas Haug

Tundeline eluvõlgnik

Mäletades August Eelmäed (28. X 1931 – 7. XII 2020) 

KK 3/2021

Lühikroonika

KK 3/2021

Kaitstud doktoritööd

Elle-Mari Talivee

Linda Jürmann-Vilde elukaare peegeldus

Linda Vilde muuseum. Näitus Eduard Vilde muuseumis, 19. I – 27. II 2021. Koostaja Liina Siib, kuraator Kadi Kesküla, kujundaja Kaire Rannik, näituse ajalehe graafiline kujundaja ­Viktor Gurov

Jüri Viikberg

Helmi Neetar in memoriam (29. I 1934 – 1. II 2021) 

Triinu Laan

Aruanne

Helüait pakub võrukeelset kuulamisrõõmu 

KK 4/2021

Lühikroonika

KK 4/2021

Kaitstud doktoritööd

KK 5/2021

Lühikroonika

KK 6/2021

Lühikroonika

KK 6/2021

Kaitstud doktoritööd

KK 7/2021

Lühikroonika

Johanna Ross

Metakriitika grand old man

Rein Veidemann 75

Marju Lauristin

Kuidas mäletada Jaan Kaplinskit? (22. I 1941 – 8. VIII 2021)

KK 10/2021

Lühikroonika

KK 10/2021

Kaitstud doktoritööd