PDF

Aruanded

Herder on Empathy and Sympathy. Einfühlung und Sympathie im Denken Herders. (Brill‘s Studies in Intellectual History 311.) Toimetajad Eva Piirimäe, Liina Lukas, Johannes Schmidt. Brill: Leiden, 2020. 334 lk.

Keele ja Kirjanduse 2016. aasta esimeses numbris oli juttu Tartus 2015. aasta 24.–26. septembrini toimunud rahvus­vahelisest Balti kirjakultuuri sümpoosionist, mille eestikeelne pealkiri oli „Kontinent Herder: empaatia, sümpaatia ja antipaatia poeetikas ja poliitikas”. Sündis idee koostada samateemaline interdistsiplinaarne kogumik, millesse paluti kaastöid peale sümpoosionil osalenud Herderi asjatundjate ka mitmelt teiselt teema tippuurijalt. Inglise- ja saksakeelseid artikleid sisaldav raamat ilmus 2020. aasta maikuus.

Teoses on valgusvihus Johann Gott­fried von Herderi kasutatud mõisted sümpaatia ja empaatia (vastavalt sks Sympathie, Mitgefühl ja Einfühlung). Need mõisted läbivad kogu Herderi mõtlemist – loodus-, tunnetus-, ajaloo-, moraali-, religiooni-, kunsti-, keele- ja poliitikafilosoofiat – ning rakenduvad eri uurimustes ja tegevusvaldkondades, olgu homileetikas või rahvaluule käsitlustes.

Eva Piirimäe sissejuhatus seob oma­vahel sümpaatia ja empaatia mõistete filosoofiaajaloolise analüüsi ning Herderi uuringute praeguse seisu. Kuigi mõlemad mõisted on kreekatüvelised, tuli sõna empaatia tänapäevasesse kasutusse alles XX sajandi alguses saksa Einfühlung’i ingliskeelse tõlkevastena (empathy). Seevastu sõna sümpaatia on ladina keele vahendusel olnud Euroopa rahvuskeeltes järjepidevamalt kasutusel. Kuni XVII sajandi lõpuni kirjeldati sümpaatia mõistega looduse eri osade vahelist kooskõla ja sarnasusi, XVIII sajandil sai valdavaks selle käsitlemine inimliku kaasatundmisena. Kogumik näitab, et Herderil säilivad elemendid universalistlikust sümpaatiakäsitlusest. Ta kirjeldab helilisi kooskõlasid sümpaatiana ning analüüsib loomade liigisisese ja liikidevahelise sümpaatia vorme. Kuulmismeel mängib ka inimlikus sümpaatias Herderi järgi erilist rolli. Herder rõhutab ühtlasi sümpaatia bioloogilist alust, eristades samas ka kõrgemat, spetsiifiliselt inimlikku, kujutlusvõime kaudu käivituvat sümpaatiat, mille kohta ta kasutabki mõistet Einfühlung. Samal ajal eristab Herder selle eri tahke – üks olulisemaid on see, kas ja kuivõrd omistab inimene empaatiat tundes teisele enda tunded või proovib end panna teise indiviidi olukorda. Kuna ka tänapäevastes empaatiauuringutes on oluline suund loomade empaatia uurimine ja niisamuti püütakse filosoofilises analüüsis eristada inimliku empaatia vorme, tekib dialoogivõimalus Herderi ja meie kaasaja vahel.

Kogumiku esimeses, sümpaatia mõistele keskenduvas osas võetakse vaatluse alla Herderi arusaam looduse eri osade ja olendite omavahelisest sümpaatiast. Nagu Marion Heinz oma kaastöös märgib, on Herderi sümpaatiakäsitluse ja antiikse stoitsismi loodusfilosoofia vahel olulised paralleelid, seejuures tõlgendab Herder aga loodussüsteemi selgelt vitalistlikult. Ka Nigel DeSouza, Yael Almog ja Clémence Couturier-Heinrich näitavad eri viisidel, kuidas inimlik sümpaatia on suurema looduse süsteemi osa.

Kogumiku teine osa keskendub empaatia vormide eritlemisele. „Tunne end kõige sees olevana – vaid siis oled sa teel sõna mõistmise poole” – nagu näitab Niels Wildschut, eeldab see Herderi varasest ajaloofilosoofiast pärit mõistmis­juhis oma eelarvamuste enesele teadvustamist ja püüet vaadata maailma uuritava isiklikust vaatepunktist. Wolfgang Proβ esitleb oma kaastöös Herderi senitundmatu inspiratsiooniallikana XVII sajandi inglise filosoofi John Barclay raamatut „Icon Animorum”. Refleksiivse empaatia nõude moraali- ja poliitikafilosoofilist mõõdet analüüsivad lähemalt Sonia Sikka ja Johannes Schmidt. Liisa Steinby arutleb Herderi ja hermeneutika seoste üle ning Kaspar Renner analüüsib Herderi Riia-perioodist pärit jutluste põhjal tema arusaamu vaimulikust tundekasvatusest. Kogumiku lõpetab Liina Lukase artikkel Herderi rahvaluulekäsitluse viljastavast jõust ja poliitilisest tähendusest eestikeelse luule sünni näitel.

Kogumik annab võimaluse süveneda Herderi rikkasse mõtteilma ning seeläbi uurida ühtlasi tänapäeval nii sageli kasutatavate mõistete sümpaatia ja empaatia keerukat kujunemislugu ning omavahelist suhet.