Otsi
|
en
PDF

Kaitstud doktoritööd

24. aprillil kaitses Ilze Tālberga Tartu Ülikoolis doktoritöö „On the equivalents of the Latvian verbal prefixes in Estonian” („Läti verbiprefiksite vastetest eesti keeles”). Doktoritöö juhendaja oliprofessor Birute Klaas-Lang (TÜ), oponent professor Andra Kalnača (Läti Ülikool). Kaitsmine toimus videosilla vahendusel.

Väitekirjas uuritakse läti verbiprefiksite ja nende funktsioonide võimalikke väljen­dusviise eesti keeles. Eesti emakeele­ga õppijate jaoks on läti keele õppimise juures üks kõige raskemini omandatavaid teemasid läti verbiprefiksid ehk verbi eesliited, sest 1) eesti keeles verbiprefiksid puuduvad ja keeleõppija ei taju üldjuhul seda, kas ja kuidas tuleb prefikseid kasutada, ning 2) ei leidu asjakohaseid õppematerjale. Kuigi mõnel juhul saab eesti keelega paralleele tuua (nt osal juhtudest on märgata prefiksite sarnasust perfektiivsus- või ­afiksaaladverbidega), pole eesti keeles vasteid alati võimalik leida.

Väitekirja eesmärk on olnud uurida, millised on läti verbiprefiksite võimalikud vasted eesti keeles: milliseid keelelisi (nt leksikaalgrammatilisi, süntaktilisi, analüütilisi, semantilisi) vahendeid võib vastetena kasutada ning millistel juhtudel läti verbi­prefiksitel eesti keeles vasted puuduvad. Küsimustele vastamiseks on kasutatud tõlkepõhist uurimismaterjali, mis koosneb kaheksast lätikeelsest ilukirjandusteosest ja nende eestikeelsetest tõlgetest. Uurimuse kontekstis ilmnesid valikut mõjutavad asjaolud: verbi sihilisus ja semantika. Liikumisverbile liituva prefiksi tähendus on seotud sellele vastava määrsõna tähendusega, prefiksi eesti­keelne vaste on samatähenduslik määrsõna. Veel on oluline, mitme prefiksiga verbi tuletada saab, kas prefiksverbid on polüseemsed, kas eesti keeles on tegemist partitiivverbiga jne. Uurimistöö tulemused annavad ülevaate läti prefiksverbide võimalikest vastetest eesti keeles ning on heaks lähtepunktiks vajaliku õppematerjali väljatöötamisel. (https://dspace.ut.ee/handle/10062/67231)