PDF

Lühikroonika

• 2. veebruaril korraldasid Underi ja Tuglase kirjanduskeskus ja Eesti  Teatriuurijate Ühendus Tallinna Linnateatris seminari „Madis Kõiv ja filosoofia”. Madis Kõivu tekstide filosoofilistest tagamaadest kõnelesid Jaan Kangilaski („Kõivu seminarist”), Rein Veidemann („Madis Kõivu „ometi””), Aare Pilv („Madis Kõivu mälugrammatikast”), Jüri Lipping („Was ist des Esten Philosophie? – mõned lugemismuljed”), Kristiina Reidolv („Madis Kõivu „Kokkusaamise” ajaloolis-filosoofiline tagapõhi”) ja Eduard Parhomenko („Kõiv, dramaatiline filosoofia ja Maria von Herberti enesetapp”). Ettekannetele järgnes vestlusring Valle-Sten Maiste juhtimisel.

• 2.–3. veebruarini toimus Ruusmäe (Rogosi) mõisas Haanjamaal seitsmes folkloristide talvekonverents „Pärimus inimese ja maastiku dialoogis”, mis oli pühendatud Mall Hiiemäe 75. sünnipäevale. Teemavalik oli lai: keskenduti nii kohasidusale folkloorile kui ka maastikega kokku kuuluvale looduspärimusele, kohapärimuse tähtsusele ja tähendusele tänapäeva ühiskonnas, kohapärimuse uurimismetoodikale ja terminoloogiale jpm.

• 14. veebruaril peeti Kumus UTKK väikeseminar „Uurimistööst näituseni. „Vinum et panis. Veini ja leiva motiiv 16.–20. sajandi kunstis””. Näituse idee autorid olid Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstimuuseum) ja Ulrike Plath (UTKK). Seminaril räägiti Balti ajaloolise toidukultuuri praegusest seisust, uutest uurimissuunadest, kirjanduse ja kunsti vahelistest seostest, kunstist kultuuriuuringute allikana ning kultuuriülekandest kunstis.

• 15. veebruaril Tallinnas toimunud Hõimuklubi õhtul „Keeleliste tunnetega Komimaast” kõneleskeeleteadlane Anu-Reet Hausenbergoma teekonnast komide juurde ja väitekirja kirjutamisest. Tartu Ülikooli doktorant Nikolai Kuznetsovandis ülevaate komi kahe kirjakeele kujunemisest ning arutles selle üle, kas ühtse komi kirjakeele loomine on võimalik.

• 16. veebruaril toimus Tallinnas vana kirjakeele teemaline Emakeele Seltsi kõnekoosolek. Ettekanded pidasid Kai Tafenau („Vana kirjakeele allikatest Ajalooarhiivis”), Kristel Ress („17. sajandi saksa-eesti sõnaraamatute uurimise eripärast”) ja Annika Kilgi („Passiivist ja impersonaalist esimestes eesti piiblitõlgetest”).

• 26.–27. veebruaril korraldasid Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituut ja SA Eesti Semiootikavaramu Tallinnas Juri Lotmani 90. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskonverentsi. Peale Eesti esinejate (Malle Salupere, Mihhail Lotmani, Rein Raua, Tatjana Šori, Galina Ponomarjova, Rein Veidemanni jt) olid esindatud ka Venemaa, Saksamaa, Iisraeli, Leedu, Soome, Poola ja Armeenia teadlased.

• 28. veebruarist 2. märtsini toimus Tartu Ülikoolis Juri Lotmani 90. sünniaastapäeva puhul rahvusvaheline kongress „Kultuuri mitmekeelsus”, mis tõi Tartusse Lotmani sõpru, kolleege ja õpilasi: kokku üle 130 teadlase 21 riigist. Kongressi avaistungil 28. veebruaril kuulutati välja Juri Lotmani stipendiumi laureaadid. Plenaarettekanded pidasid Boris Uspenski  (Venemaa Riiklik Humanitaarülikool) ja Margherita De Michiel (Bologna Ülikool). Kongressi teema võrsus ühest Juri Lotmani lemmikideest, mida ta arendas kogu oma teadustöö kestel: teda huvitas kultuuride kujutamine kollektiivse intellektina, mõtleva mehhanismina, mida iseloomustab keelte paljusus ja mille pinnalt võrsub püüdlus ühtse, universaalse keele järele.