• 7. novembril toimus Tartu Ülikoolis kümnes muutuva keele päev. Ettevõtmine on kümne aastaga üha laienenud, nii olid ettekanded sedapuhku jagatud üldsektsiooni ja nelja töötuppa (teemad „Eesti keel ja keelekontaktidest johtuvad keelemuutused”, „Keeleoskuse muutumine ja õppijakeel”, „Keele varieerumine” ja „Etümoloogia”).
• 19. novembril peeti Eesti Keele Instituudis seminar „Soome-ugri keelte andmebaasid ja e-leksikograafia”. Plenaarettekandega „Digitization project of kindred languages. Material, methods and tools for researchers” esines Jussi-Pekka Hakkarainen (Soome rahvusraamatukogu). Esinesid veel Liina Lindström („TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv ja murdekorpus”), Iris Metsmägi ja Meeli Sedrik („Uuest eesti etümoloogilisest sõnaraamatust”), Liis Raasik („Enne ja pärast andmebaasi. Andmete säilitamine, kaitse ja esitus EKI keelekogude näitel”), Inge Käsi („Setu sõnaraamatu hetkeseisust”), Jüri Viikberg („Kihnu rahvasõnaraamatust”) ja Nadii Pchelovodova („Eesti-udmurdi sõnaraamatust”).
• 19. novembril Tallinna Ülikoolis toimunud „Inimkonna” loengusarja raames esines Tiina Kirss teemal „The oblique angle of remembering: Estonian memories of the Great War”.
• 20. novembri UTKK seminaril pidas Eneken Laanes ettekande „Mitmesuunaline mälu XXI sajandi Eestis: Imbi Paju, Sofi Oksanen, Kristina Norman”, millele järgnes arutelu.
• 20. novembril korraldasid Tallinna Ülikooli infoteaduste instituut ja Akadeemilise Raamatukogu baltika ja vanaraamatute säilitamise osakond Tallinna Ülikoolis Eesti võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibliograafia teemalise seminari. Baltika osakonna bibliograafid tutvustasid töö hetkeseisu ning võõrkeelsete bibliograafiate peatoimetajad trükiste valiku ja kavandatavate väljaannete struktuuri põhimõtteid. Esinesid Aija Sakova-Merivee („Võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibliograafia hetkeseis”), Helje-Laine Kannik („Eesti vanema võõrkeelse raamatu (kuni 1830) bibliografeerimise seis”), Lauri Frei („Eesti võõrkeelse raamatu 1831–1940 bibliografeerimise seis”), Kertu Maasik („Eesti vanema võõrkeelse retrospektiivse rahvusbibliograafia isikulooline andmebaas Ericus”), Larissa Petina („Eesti venekeelse raamatu (kuni 1940) bibliograafia: ülesehituse põhimõtted”) ja Tiiu Reimo („Eesti võõrkeelse raamatu bibliograafia: ülesehituse põhimõtted”).
• 20. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek, kus oli kavas Laura Siragusa (Tartu Ülikool, Aberdeeni ülikool) ettekanne „Language sustainability and healing oral practices: Vepsian puhegid”.
• 25. novembril esines Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusarjas „Püha ja paik” etnoloogiaprofessor Art Leete ettekandega „Komide püha mets”. Mets kätkeb endas komi kultuuri animistlikku alget ning võimaldab põhjendada ristiusust puutumata rahvausu tuuma säilimist. Mets esineb komi juttudes dominandina, mis määrab otseselt või kaudselt ka kogu kultuuri olemuse.
• 25. novembril Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud teisipäevaseminaril kõneles Liisi Laineste dilemmast, mis on huumoriuurijaid alati intrigeerinud: sellest, mis funktsiooni täidab huumor rasketel aegadel. Lisaks tutvustati uut artiklikogumikku Teises maailmasõjas levinud karikatuuridest.
• 26. novembril pidas Daniele Monticelli Tartu Ülikoolis ettekande teemal „Kultuurisemiootika humanitaarteaduste rändavate mõistete rikastajana: piir ja tõlge J. Lotmani hilisemates töödes”. Loeng toimus väljaande „Töid märgisüsteemide alalt” 50. ilmumisaastat tähistavate ürituste raames.
• 26.–27. novembrini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis 8. regilaulukonverents „Regilaulu teisenemised ja piirid”. Läänemeresoome vanema laulutraditsiooni teemalisel rahvusvahelisel teaduskonverentsil keskenduti laulupärimuse avaldumisele ja muutumisele eri kultuurikontekstides: Eesti ja selle eri piirkondade (Setomaa, saarte, Kirde-Eesti, diasporaa), samuti soome, karjala, saami ja vepsa rahvalaulutraditsioonis. Lisaks Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli, EKI ja EMTA uurijatele esinesid ettekannetega ka Soome teadlased. Tutvustati Anu Korbi koostatud veebiantoloogiat „Siberi eestlaste laulud”, mis põhineb samanimelisel trüki- ja CD-väljaandel (2005); lisatud on videomaterjale tantsudest-lauludest ning täiendatud tekstiosa. Salvestused on tehtud ERA Siberi ekspeditsioonidel alates 1991. aastast.
• 27. novembril korraldas Eesti keelenõukogu Tartus seminari „Demograafia ja eesti keel. Eesti keel rändeveskis: oht või väljakutse?” Eesti keelenõukogu esimehe Birute Klaas-Langi ja Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu avasõnadele järgnes kuus ettekannet: Tiit Tammaru („Väljaränne ja eesti diasporaa”), Martin Ehala („Diasporaa kestlikkusest (väliseesti kogukondadest sealhulgas)”), Kristiina Praakli („Eesti keel Soome ja Saksamaa keelemaastikel”), Birute Klaas-Lang („Eesti-Läti-Leedu diasporaa haridusprogrammid ja akadeemiline välisõpe”), Leen Rahnu („Sisserändest ja sisserändajate kohastumisest Eestis”) ja Anna Verschik („Eesti keele säilitamine (resp. keelevahetus) võõrsil ja/või segaabielus”). Seminari lõpetas Jüri Viikbergi juhitud arutelu, kus osalesid Peeter Tulviste, Urmas Sutrop, Martin Ehala, Anna Verschik ja Tiit Tammaru.
