• 14.–15. jaanuaril toimus Tartu Ülikoolis kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli raames seminar kosmopoliitsest antropoloogiast. Seminaril võeti vaatluse alla inimene modernses ja mobiilses ühiskonnas, linnastumine, sotsiokultuuriline segunemine ehk kreoolistumine, universaalsus, individuaalsus ja valikuvabadus. Seminari viisid läbi külalised Ühendkuningriigist: professor Nigel Rapport ja Huon Wardle St. Andrewsi ülikoolist ning Andrew Irving Manchesteri ülikoolist. Tänapäeva antropoloogia on teadus, mis uurib inimeste hoiakuid ja suhteid ning tõlgendab neid ühiskondlikes ja kultuurilistes seostes.
• 16. jaanuaril peeti Tallinnas Kirjanike Majas seminar „Kirjandusteadlase aeg. Maie Kalda”. Esinesid Janika Kronberg („Maie Kalda kahekõned kaasaegsete ja kirjanduslooga”), Rein Veidemann („(Teiselt) Kaldalt loetud”) ja Elo Lindsalu („Kirjad ja kõnelused”). Sõnavõttudega esinesid Kadri Tüür ja Lehte Tavel. Esitleti Virve Sarapiku koostatud raamatut „Maie Kalda. Kaastekste”.
• 20. jaanuaril arutlesid Tartu Kirjanduse Maja üritustesarja „Värske Õhtu” vestlusringis Värske Rõhu noored kriitikud-esseistid Joosep Susi, Evelin Arust ja Kadri Naanu kirjanduskriitika kirjutamise põhimõtete ja olemuse üle.
• 20. jaanuaril toimunud Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminaril kõneles Eda Kalmre tänapäevastest linnalegendidest, valeuudistest ja meedialoorist. Täpsemalt oli juttu ühest tänapäeval enim dokumenteeritud ja mõjukamast vene propaganda ja poliitika teenistuses olevast kuulujutust. Ettekanne tugines Amandine Regamey monograafiale „Les femmes snipers de Tchetchenie: interpretations d’une legende de guerre” („Tšetšeenia naissnaiprid: ühe sõjalegendi tõlgendusi”).
• 21. jaanuaril toimus Eesti Keele Instituudis hõimuklubi õhtu teemal „Kuidas mõõta soomeugrilasi?”. Rahvusvaheliselt tuntud antropoloogi Karin Margi (1922–1999) uurimistööd „Soome-ugri rahvaste füüsiline antropoloogia” tutvustas raamatu koostaja ja toimetaja Leiu Heapost.
• 22. jaanuaril peeti Tartus Emakeele Seltsi sõnaraamatute teemaline korduskoosolek. Ettekannetega esinesid Maria Tuulik, Kristina Koppel, Jelena Kallas ja Tõnis Nurk.
• 27. jaanuaril pidas Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminaril ettekande Turu ülikooli doktorant Sonja Hukantaival, kes kõneles maagiast rahvausundis. Ettekanne põhines tema doktoritööl, mis käsitleb arheoloogilise leiumaterjali põhjal ehitusohvreid Soomes.
• 29. jaanuaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandekoosolek, mis oli pühendatud kohapärimuse seostele maastiku ja kaartidega. Räägiti nii välitöödel esilekerkinud küsimustest kui ka arhiivitekstide kõnekusest ja kasutusvõimalustest tänapäevastes oludes. Ettekanded pidasid Lona Päll ja Valdo Valper („Rahvusparkide mälumaastike kaardirakendus: teekond ja tulemused”) ja Jüri Metssalu („Eesti looduslike pühapaikade maastikulise määratlemise probleeme Karja kihelkonna Metsaääre hiieala näitel”).
