• 3. novembril kaitses Triin van Doorslaer Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Conceptualising Translation as an Awareness-Raising Method in Translator Education” („Tõlkimise mõtestamine kui teadlikkust tõstev käsitlusviis tõlkijahariduses”). Doktoritöö juhendaja oli professor Suliko Liiv (TLÜ), oponendid dotsent Arvi Tavast (TÜ) ja teadur Elin Sütiste (TÜ).
• 3. novembril korraldasid Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning maailma keelte ja kultuuride kolledž rahvusvahelise sümpoosioni „Suulised ja kirjalikud eeposed ning nende lähižanrid”. Arutleti, kas eepose puhul on põhjust rääkida ühtsest žanrist või mitmest alažanrist, milliseid funktsioone täidavad eeposed kultuurisüsteemis, milliseid teisi žanre nad endasse sulatavad ja kas need mõjutavad ka eeposte poeetikat ning maailmavaatelist sisu. Teemat käsitlesid Saksamaa, Leedu, Soome, Läti ja Kreeka teadlased. Eestist esinesid Aado Lintrop, Madis Arukask, Arne Merilai ja Ülo Valk.
• 5. novembril pidas Tiit Hennoste A. H. Tammsaare Muuseumis loengusarja „Teksti mõjutajad. Ideoloogiad ja kirjandus” raames loengu „Kustutage kuuvalgus! XX sajandi kirjandusmanifest kui programm ja tegu”.
• 5.–7. XI toimus Tartu Ülikoolis Läänemeremaade (Eesti, Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa) klassikaliste filoloogide võrgustiku 14. aastakonverents „Colloquium Balticum” alapealkirjaga „Pontes ad fontes” („Sillad allikate juurde”). Sillana antiikaja juurde käsitleti antiikkirjanduse, -keelte ja -ajaloo avastamist, tõlgendamist, tõlkimist, kommenteerimist, õpetamist, aga ka silmapaistvaid klassikalisi filolooge kui metafoorseid sildu. Antiigiretseptsiooni Eesti alal puudutasid Gregor Vogt-Spira ettekanne „Viktor Hehn ja Itaalia-reiside traditsioon”, Jaanika Andersoni ja Maria-Kristiina Lotmani ettekanne „Tartu Ülikooli kunstimuuseumi valandikogu tõlkeuurimuslikust aspektist”, Maarja Olli „Rooma impeerium ja Eesti – arheoloogiline perspektiiv” ning Kaidi Kriisa „Mitmekeelsuspraktikad Academia Dorpatensis’e legislatiivsetes tekstides XVII sajandil”.
• 6. novembril korraldati Tallinna Ülikoolis XI muutuva keele päev. Avaettekande „Keelemuutused lähtuvad keelekasutuse muutustest” pidas Mati Hint. Kavas oli üldsektsioon (juhataja Helle Metslang) ja kaks töötuba: kirjakeele korraldamise / standardiseerimise ja keele muutumise suhete töötuba (Pille Eslon) ning keelekontaktide töötuba (Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja). Pika teemapäeva lõpetas Peep Nemvalts ettekandega „Keelekorralduse mõttest ja mõisteist”.
• 6. novembril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Ingrid Rüütli 80. sünnipäevale pühendatud etnomusikoloogia seminar. Ettekannetega esinesid Austė Nakienė („Shifts in the Lithuanian traditional culture. Folksongs in the 21st century city”/„Muutused leedu rahvakultuuris. Rahvalaulud XXI sajandi linnas”), Janika Oras („Ürgne, lummav, kriipiv, viltune. Seto pooltoon-poolteisttoon-laadi taaselustamise kogemusi”), Kati Taal („Eesti Folkloorinõukogu roll Eesti folklooriliikumises”) ja Ave Goršič („Seitse soovi. Ootused ja täitumised 1967–2015”). Ingrid Rüütel esitles plaadikomplekti „Muhu rahvamuusikat, laulumänge ja tantse” sarjast „Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist” (nr 9).
• 12. novembril toimus Tartu Ülikoolis kahe eesti ja üldkeeleteaduse instituudi doktorandi väitekirja kaitsmine: Tuuli Tuisk kaitses doktoritöö „Livonian Word Prosody”. Juhendajad olid prof Karl Pajusalu (TÜ) ja emeriitprof Tiit-Rein Viitso (TÜ), oponent prof Dace Markus (Riga Teacher Training and Education Management Academy). Miina Norvik kaitses doktoritöö „Future time reference devices in Livonian in a Finnic context”. Juhendajad olid prof Karl Pajusalu (TÜ) ja prof Helle Metslang (TÜ), oponent prof Andra Kalnača (Läti ülikool).
• 13. novembril korraldasid Emakeele Selts ning Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut vana kirjakeele päeva, millega tähistati ES-i auliikme emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepa 80. sünnipäeva. Juubilari kõrval esinesid tema kolleegid ja õpilased Jaak Peebo, Marju Lepajõe, Külli Habicht. Külli Prillop tutvustas värskelt ilmunud „Heinrich Stahli tekstide sõnastikku”, mis on pühendatud teenekale vana kirjakeele uurijale Valve-Liivi Kingisepale ja mille valmimisel on juubilaril olnud oluline osa.
• 17. novembril toimunud Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminaril pidas Jelena Popova ettekande „Maskeerimine ja sandikskäimine talviste pühade perioodil”. Vaatluse all olid udmurtide kombed ja uskumused.
• 19. novembril pidas Johanna Ross A. H. Tammsaare Muuseumis loengu „Kuidas feministid raamatuid loevad?”, mis oli osa sarjast „Teksti mõjutajad. Ideoloogiad ja kirjandus”. Ross andis ülevaate feministlikust või soouurimuslikust kirjandusteadusest, selle väljakujunemisest ja olulisematest rõhuasetustest.
• 19. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek. Kavas oli Madis Arukase ettekanne „Surm väljal. Agraarsest viljakusriitusest Nižni-Novgorodi oblastis 2015. aasta välitööde põhjal”. Raamatut „Komi mütoloogia” (2015) tutvustas tõlkija ja toimetaja Nikolai Kuznetsov.
• 21. novembril Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe tallihoones toimunud ajaloolaupäevakul kõneles kirjandusteadlane Rutt Hinrikus teemal „Naised ja sõda”. Ta arutles elulugude ja mälestuste põhjal naiste sõjaaegsete rollide üle ning vaatles naise kujutamist eest sõjaromaanides.
• 25. novembril Tartus Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul pidas Brita Melts ettekande „Geograafia ja loomingulisus kirjanduslikes omailmades”, milles ta käsitles Umwelt’i teooria ja kultuurigeograafia raamis eesti nüüdiskirjanduse suundumust kujutada ilukirjanduses autobiograafilisi maastikukogemusi. Sellest võrgustikust kujuneb kirjanduslik omailm.
• 26. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis tsensuuriseminar „Kas keelata või lubada: tsensuur Rootsi ajast Eesti taasiseseisvumiseni”. Kõneks tulid varauusaegsete eestikeelsete luterlike katekismuste tsenseerimine (Piret Lotman), tsensuur ja trükisõna XVIII sajandi lõpukümnendil (Tiiu Reimo), F. R. Faehlmanni sekeldused tsensor G. Sahmeniga (Kristi Metste), kirjavahetuse salajane kontroll (Tõnu Tannberg), Vene tsensuuriseadused Jannsenite ja Jakobsoni päevil (Malle Salupere), Vene sõjatsensuur Läänemere provintsides 1914–1917 (Vello Paatsi), ajakirja Eesti Loodus tsensuurist ja tsensoritest (Ilmar Kask), maakaartide tsensuur Nõukogude Liidus (Heino Mardiste) jms. Seminaripäevaks ilmus ka ettekannete kogumik.
• 26. novembril peetud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teadusseminaril esines Eneken Laanes ettekandega „Raimond Kaugveri laagrikogemused kirjades ja kirjanduses”.
• 26. novembril toimus Tallinnas Eesti Keele Instituudi sügisseminar „Eesti murrete suhetest lähisugulaskeeltega”. Ettekannetes räägiti Eesti ja Soome kontaktidest reformatsiooni ajal (Kaisa Häkkinen), mõjutuste ja allkeelte tuvastamisest vanimas kirjakeeles (Kristiina Ross), eesti murrete ja lähisugulaskeelte suhetest etümoloogi vaatenurgast (Iris Metsmägi), eesti keele mõjust liivi keelele (Riho Grünthal), liivi keele ja eesti murrete suhteist (Patrick O’Rourke, Karl Pajusalu), protoeurooplaste keelepärandist (Mari Kendla, Jüri Viikberg), rannamurde läänerühma sõnavara uutest soome etümoloogiatest (Sofia Björklöf), Kirderannikumurde ja isuri keele suhetest muutemorfoloogia näitel (Eva Saar) ja kõõrdsilmsust väljendava sõna etümoloogiast (Vilja Oja).
• 27. novembril korraldasid Tartu Ülikooli semiootika osakond ning Eesti Semiootika Selts konverentsi „Kultuuri loov vahendamine”, mis oli pühendatud Peeter Toropi 65. sünnipäevale. Konverentsi eesmärgiks oli arutleda loomingu, tõlke ja hariduse üle kultuuris. Nendel teemadel võtsid sõna religiooniteadlane, klassikaline filoloog ja tõlkija Marju Lepajõe, kirjanik Valdur Mikita, teatri- ja filmikunstnik Pille Jänes, etnoloog Ester Bardone, kultuuriajakirjanik Mari Peegel, semiootik, filosoof ja tõlketeadlane Daniele Monticelli, vene filoloog ja kirjandusteadlane Ljubov Kisseljova, vene filoloog ja kirjandusteadlane Lea Pild, prantsuse filoloog, kirjandusteadlane ja tõlkija Tanel Lepsoo, kirjandusteadlane ja narratoloog Marina Grišakova, luuletaja ja kirjandusteadlane Aare Pilv jt.
• 27. novembril korraldas Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond koostöös Eesti Rahva Muuseumiga ettekandepäeva „Etnilisus riikluse rüpes: läänemeresoome rahvad Loode-Venemaal”. Ettekanded pidasid Heinike Heinsoo, Andreas Haunmann, Madis Tuuder, Juha-Matti Aronen, Taisto-Kalevi Raudalainen, Indrek Jääts, Madis Arukask, Svetlana Karm, Ergo-Hart Västrik ja Jekaterina Kuznetsova. Asutati akadeemiline Ingerimaa Uurimise Selts.
• 30. novembril Tallinnas toimunud A. H. Tammsaare Muuseumi 11. sügiskonverentsil „Kirjandus ja haigus” võeti vaatluse alla nii patsiendi kui ka haiguse kujutamine ilukirjanduses, samuti haiguse kui metafoori psühhoanalüütiline vaatenurk. Esinesid Reet Hiiemäe („Inspireeriv Must Surm”), Piret Kruuspere („Haigus kui nähtus ja metafoor Madis Kõivu dramaturgias”), Eve Annuk („Haigused ja igatsused: Lilli Suburgi käänulised teed”), Sirly Hiiemäe („Ihuhäda kaemuses peegeldub teisik?”), Anneli Kõvamees („Murdunud inimtaim. Valev Uibopuu „Janu””), Maarja Vaino („Mati Unt ja psühhoanalüüs”), Jaanus Adamson („Vahingu farmakon”) ja Toomas Haug („Katkuhaud ja paigallend”).
