PDF

Lühikroonika

• 1. märtsil toimunud Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminari teemaks oli „Kuidas kirjeldada rahvalikku veebi I: kriipsujuku ja lumememm”. Mare Kalda vaatles digitaalselt loodud kujutisi, mis levivad internetis, ja selliseid, mille puhul füüsilises tegelikkuses sooritatud tegu leiab peaaegu sünkroonset kajastamist sotsiaalmeedias. 

• 2. märtsil korraldas Fenno-Ugria Asutus Tallinnas Eesti Keele Instituudis hõimuklubi teemal „„Kalevala” sõnum ja kaljujooniste mälu”, mis oli pühendatud Kalevala päevale (28. II). Keeleteadlane Jaan Õispuu kõneles Kalevala päeva ajaloost ning soome rahvuseepose päritolust ja seostest teiste läänemeresoome rahvastega. Väino Poikalainen ja Loit Jõekalda Eesti Muinastaideseltsist rääkisid uutest avastustest ja probleemidest Karjala kaljujooniste tõlgendamisel ning nende võimalikest seostest „Kalevalaga”.

• 3. märtsil toimus Tartus Emakeele Seltsi nimeteemaline kõnekoosolek, kus esinesid Marja Kallasmaa („Teke, lähtekoht, põlvnemine ja Eesti külanimed”), Peeter Päll („Kohanimeraamatust perekonnanimeraamatuni”) ja Annika Hussar („Meie aja eesnimed”).

• 8. märtsi Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminari teema oli rahva kirjalik eneseväljendus XIX sajandi Soomes. Katre Kikas tutvustas Lea Laitise ja Kati Mikkola toimetatud kogumikku „Kynällä kyntäjät. Kansan kirjallistuminen 1800-luvun Suomessa” (SKS 2013), milles on vaatluse all vähese haridusega, peamiselt taluelu taustaga inimeste tekstid. 

• 14. märtsil tähistati Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis emakeelepäeva etteütluse kirjutamise võistlusega. Seejärel toimus üliõpilaskonverents, mille avaettekande pidas Krista Kerge. Ta arutles teemal, kas eesti tudeng oskab eesti keelt. Ettekanded olid jagatud kolme sektsiooni: kirjandus (esinesid Tiiu Üksik, Mylene Mihkelsoo, Eliisa Puudersell), keel (Kais Allkivi, Gerly Mägi ja Nataly Voolaine) ning keel ja kommunikatsioon (Raiko Jäärats, Ingel Terasmees-Mellik, Rain Pruuli). 

• 16. märtsil Tallinnas toimunud hõimuklubi õhtul kõneles Tartu Ülikooli ungari keele lektor Boglárka JanurikRumeenias, Slovakkias, Serbias ja teistes Ungari naaberriikides vähemusrahvusena elavatest enam kui kahest miljonist ungarlasest, nende olukorrast ja keelekasutusest. Eelkõige keskendus ta ungari kogukonnale Ukrainas, kust on pärit ka suurem osa Eestis elavaid ungarlasi. 

• 17. märtsil toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi ja Valgevene Rahvusliku TA valgevene kultuuri, keele ja kirjanduse uurimise keskuse ühiskonverents „Folkloori uurimise perspektiivid 2 / Перспективы изучения фольклора 2”. Konverentsil vaadeldi inimeste ja kivide seoseid Valgevene materjalide näitel (T. Valodzina), fotode tähendust mälu ja mäletamise kontekstis (Eda Kalmre), kartografeerimisvõimalusi eesti ja läänemeresoome lühivormide (Arvo Krikmann) ja Ida-Euroopa astronüümide näitel (T. Avilin) jpm.

• 18. märtsil kuulutati välja 2015. aasta keeleteokonkursi võitjad: peaauhinna pälvis Eesti Keele Instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne, rahvaauhinna sai „Hiiu sõnaraamat”.

• 22. märtsil anti Tartus kätte ajakirja Värske Rõhk preemiad 2015. aasta parimate kaastööde eest. Luuleauhinna sai Hanneleele Kaldmaa, proosaauhinna Mirt Vissak, kriitikaauhinna Brita Melts ja vabaauhinna Kristjan Haljak.

• 28. märtsil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev. Žürii andis ülevaate kogumisvõistlusest „Minu maastikud”, Mari Sarv ja Olga Ivaškevitš tutvustasid seda, mis saab kaastööst arhiivis, elulugude kogumisvõistlusest kõneles Rutt Hinrikus. Arhiivi kaastöid tutvustasid Astrid Tuisk ja Lona Päll. President Toomas Hendrik Ilves andis Eesti Vabariigi Presidendi preemiad 2015. aasta parimatele rahvaluulekogujatele: Age-Li Liivak sai preemia sisukate kaastööde eest aastatel 2009–2015; Juta Leesik, Reet Sepp ja Kaie Humal kolme aastakümne jooksul valminud käsikirjaliste raamatute ja salmikute mahuka kogu eest ning Tuuli Reinsoo isikupäraste kaastööde eest alates 2013. aastast, sealhulgas silmapaistva panuse eest mullusel kogumisvõistlusel „Minu maastikud”.

• 29. märtsil kaitses Siiri Pärkson Tartu Ülikoolis doktoritöö „Dialoogist dialoogsüsteemini: partneri algatatud parandused”. Doktoritöö juhendajad olid Renate Pajusalu (TÜ) ja Mare Koit (TÜ), oponendid Anne Tamm (Kesk-Euroopa ülikool) ja Hille Pajupuu (EKI).

• 30. märtsil peeti Tartus Õpetatud Eesti Seltsi koosolek, kus Tiina Vähi kõneles teemal „Libahundiuskumused XVI ja XVII sajandi nõiaprotsessides”.

• 30. märtsil korraldati Tallinnas hõimuklubi üritus „Sõna sõuab üle vee”. Keeleteadlane Vilja Oja rääkis läänemeresoome keeleatlasest Atlas Linguarum Fennicarum (ALFE).

• 30. märtsil toimus Tallinna kirjanike majas Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi (TÜHI) kirjanduslik kolmapäev sarjast „TÜHI saal”. Kavas oli ekspertide debatt teemal „Kuri sõna”. Kas avalikku sõna peaks piirama? Kas kirjandus vabastab sõna vastutusest? Kes võib üldse kõnelda? Ja kelle nime all või kelle nimel? Neil teemadel arutlesid Mall Hellam, Maarja Kangro, Daniele Monticelli, Anna Verschik ja Tõnis Kahu. Arutelu juhtis Tõnu Viik.

• 31. märtsil peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek, kus Marika Mägi esines ettekandega „Mida me teame eestlaste ühiskonnast muinasaja lõpul?”.