PDF

Lühikroonika

• 7.–8. juulil peeti Liivi muuseumis Eesti Kirjandusmuuseumi kirjandusteaduse suvekool „Kirjanduse piirid”. Ettekannetega esinesid Rein Veidemann („Finis litteraturae? – 17 aastat hiljem”), Janika Kronberg („Ekslemisi (eesti) raamatu piirialadel”), Katre Talviste („Miks ma registreerusin kursusele „Jõusaali treeningkava koostamine”?”), Jaak Tomberg („Kirjandusest ja kliimakriisist”), Indrek Ojam („Modernism eesti kirjanduses kui üleminekuajastu historiograafiline ja ideoloogiline probleem”), Igor Kotjuh („Monostihhon eesti luules”), Aija Sakova („Kaks võimalust kirjutada valust ja vihast: Maarja Kangro ja Ingeborg Bachmann”), Sirel Heinloo („Jaan Kaplinski üle piiri luuletused”), Pauliina Kolde („Marie Underi kirjad Ivar Ivaskile”), Tõnis Parksepp („Richard Rohu „Hümnist Paanile””) ja Toomas Kiho („Ühed kirjandusepiirid Akadeemias”). Vestlusringis osalesid Maarja Kangro, Igor Kotjuh ja Aare Pilv.

• 16. juulil korraldasid Linda Kaljundi, Epp Annus ja Uku Lember Viimsis Eesti nõukogude aja uurijate II välksümpoosioni. Esinesid Andres Kurg, Anu Allas, David Ilmar Beecher, Aro Velmet, Krista Kodres, Kädi Talvoja, Johanna Ross ja Raili Nugin.

• 4. augustil toimus loengusarja „ERA tuleb külla” järjekordne üritus Saaremaal Mihkli talumuuseumis. Ette­kannetega esinesid Mari Sarv („Mis lugu rahva mälestustest pidada: rahvaluulekogude tähtsus ja tähendus”), Risto Järv („Unes nähtud varandus – ehk mönda Saaremaa rahvajuttudest”), Taive Särg („Kihelkonna ja selle ümbruse rahvamuusikast ERA kogudes”) ja Mall Hiiemäe („Kalakull ja teised endelinnud rahva­usundis”).

• 9. augustil korraldas Eesti-uuringute Tippkeskuse ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringute töörühm Tallinnas Eesti Keele Instituudis seminari „Humanitaarteaduste roll rahvuse (de)konstrueerimise protsessis”. Ajaloo- ja keeleteaduse plokis (juhatas Kristiina Ross) esinesid Anti Selart („Rahvuslik eneseväärtus ja ettekujutus ajaloost”), Helle Metslang („Kas rahvusel on kohta lingvisti peas?”) ja Lembit Vaba teksti ainetel Kristiina Ross („Võrdlev-ajaloolise fennougristika tõus ja langus”). Kirjandusteaduse ploki (juhatas Epp Annus) esinejad olid Piret Peiker („Kaasaegsest rahvusluse uurimisest”), Märt Väljataga („Kirjandusteadus ja eestlus”) ning Tiit Hennoste („Kolme kolbaga kodanik”). Seminari lõpetas folkloristika ja etnoloogia plokk (juhatas Mari Sarv), kus esinesid Kristin Kuutma („Folkloristika ja rahvusluse institutsioonid. Distsiplinaarse pärandi (de)konstruktsioon”) ja Indrek Jääts („Eesti etnograafiast nõukogude perioodil ja sellest, mis juhtus pärast seda”).

• 12. augustil oli sarja „ERA tuleb külla” loeng Pajustis.Kadri Tamm kõneles Eesti Rahvaluule Arhiivi tegemistest („Mida on meil pakkuda ja mida loodame koguda”) ja Anu Korb tutvustas Tomski oblasti eestlastelt kogutut Eesti Rahvaluule Arhiivis.

• 15.–18. augustini korraldasid Tallinna Ülikool ja Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus koostöös Helsingi ülikooli uurimisrühmaga Rethinking Realistic Worldmaking ja KUMU-ga Tallinnas ja Helsingis ­rahvusvahelise interdistsiplinaarse konverentsi „End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts”. Konverentsist võttis osa üle poolesaja oma ala asjatundja Euroopast, Põhja-Ameerikast, Põhja-Aafrikast, Aasiast ja Austraaliast. Eesti ja Soome esinejate hulgas oli ka mitmeid kraadiõppureid, sh TLÜ humanitaarteaduste instituudi magistrante ja doktorante. Tallinnas pidasid plenaarettekande prof Pirjo Lyytikainen („Sensing the End: Moods and Emotions in End Games”, Helsingi ülikool), prof Matthew D. Potolsky („Street Scenes: Revolutionary Affect and the Politics of Decadence”, Utah’ ülikool) ning Helsingis prof Patrizia Lombardo („On the Pleasure of Hating”, Genfi ülikool) ja prof Carolyn Burdett („Aesthetic Empathy, Group Psychology and World War: Vernon Lee’s Decadence”, Londoni ülikool).

• 24.–25. augustil toimus Tartus XIV soome-ugri kirjanike kongress „Ajalugu kirjanduses”. Esimese päeva ettekanded käsitlesid ajaloo kajastamist ja kajastumist kirjanduses, teise päeva ettekanded olid ajalootraumadest kirjanduses. Eestit esindasid Arvo Valton („Soome-ugri rahvaste ajalooaineliste romaanide ja eeposte eestikeelsed tõlked ning nende tähendus hõimurahvaste ajaloo mõistmisel”), Meelis Friedenthal („Alternatiiv ja ajalugu”), Aija Sakova („Valumälu ja mäluvalu: ajaloolised ja isiklikud traumad kirjanduses”), Heinike Heinsoo („Kirjutamine kirjakeeleta keeles”), Peeter Helme („Ajalugu uuemas eesti proosas”), Jan Kaus („„Selgroog ja hammasratas”. Eesti lähiajaloo käsitlemisest kahe vastandliku tegelase põhjal”).

• 30. augustil toimus Tartus Tartu Ülikooli kirjastuse sarjas „Eesti keele varamu” ilmunud kolmanda raamatu, kollektiivse monograafia „Eesti keele süntaks” esitlus. Raamatu autorid on Mati Erelt, Tiit Hennoste, Liina Lind­ström, Helle Metslang, Renate Pajusalu, Helen Plado ja Ann Veismann, toimetajad Mati Erelt ja Helle Metslang. 


• 30. augustil peeti Tartus Kirjandusmuuseumis teisipäevaseminaride ava­istung. Jelena Boganeva ja Mare Kõiva kõnelesid teemal „Rahvapiibli uurimine tänapäeva humanitaarteadustes. Eesti ja valgevene paralleele”. Vaadeldi rahva­piibli määratlust, folkloorsete piiblite uurimisajalugu Lääne-Euroopas ja Ida-Euroopas XX sajandi lõpus ja XXI sajandi alguses, aga ka põhilisi teemasid ja süžeid valgevene rahvapiiblis.

• 31. augustil esitleti Tartus Emakeele Seltsi toimetiste sarjas ilmunud Enn Ernitsa artiklikogumikku „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni”. Autor pidas ettekande „Meenutusi sõnateedelt”, raamatu toimetaja Karl Paju­salu kõneles Enn Ernitsast keelte radadel.