• 2. mail korraldas Emakeele Selts Tallinnas kõnekoosoleku „Aktuaalset soome-ugri teemadel”. Esinesid Nikolay Kuznetsov („Prolatiivi käände semantika komi keeles”), Valentina Semenova („Traditsiooniline maailmapilt ja kujundid mari rahvaastronoomias”) ja Elena Ryabina („Udmurdi värvileksika kujunemisest”).
• 8.–11. maini peeti Tartu Ülikoolis XXVIII soome-ugri üliõpilaskonverents (IFUSCO). Konverentsi peamiseks eesmärgiks on soome-ugri üliõpilaste omavaheliste kontaktide loomine, uurimistulemuste tutvustamine ning soome-ugri teadustööde populariseerimine üliõpilaste seas. Kohale oli saabunud ligikaudu 150 üliõpilast ja nende juhendajat. Kõige enam üliõpilasi oli tulnud Venemaalt, kuid osavõtjaid oli ka Eestist, Soomest, Ungarist, Saksamaalt ja mujaltki. Osalejate seas on pea kõigi soome-ugri rahvaste esindajaid. Ettekanded jagati teemade järgi viide sektsiooni: keeleteadus, etnograafia, rahvaluuleteadus ja pärimus, arheoloogia, ajalugu ja museoloogia, kirjandusteadus ja tõlketeooria ning sotsioloogia, õigus, haridus ja majandus.
• 16. mail kõneles Pille-Riin Larm Õpetatud Eesti Seltsi kõnekoosolekul Tartus epigonismist XIX sajandi eesti kirjanduses.
• 16.–18. maini korraldas Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut traditsioonilise soome-eesti keeleteadusele pühendatud konverentsi. Tänavused keeleteaduse päevad toimusid 39. korda, osalejaid oli sel aastal ligikaudu 90. Plenaaresinejad olid Tuomas Huumo (Tartu Ülikool), Terttu Nevalainen (Helsingi Ülikool) ja Martin Ehala (Tartu Ülikool).
• 17. mail toimus Tartus Emakeele Seltsi kõnekoosolek „Kirjandus Emakeele Seltsis”. Esinesid Hasso Krull („Kaks kosmoloogiat ja müütiline aeg”), Lauri Pilter („No on see Peipsi siis isegi Peipsi”) ja Arne Merilai („Keel ja kirjandus”).
• 18. mail korraldasid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning Tammsaare muuseum moodsa eesti kirjanduse seminari „Karl Ristikivi romaan „Rooma päevik””. Üles astusid Janika Kronberg ja Brita Melts („Karl Ristikivi „Rooma päevik”: muistsed ja kaasaegsed maastikud”), Anneli Kõvamees („Heiastusi Monte Pincio jalamilt”), Loone Ots („Teekond: palveränd, naasmine ja lõpp Mika Waltari „Johannes Angeloses” ja Karl Ristikivi „Rooma päevikus””), Rutt Hinrikus („Rändur ja ruum”), Maret Vaher („„Rooma päeviku” illusioonid: aeg, ruum, inimesed”), Kenn Konstabel („Suur Vanker ja plejaadid: aja- ja ruumihüpped „Rooma päevikus””) ja Eva Lepik („„Rooma päevik ja „Fuugakunsti” viimane fuuga”).
• 22. mai teisipäevaseminar Kirjandusmuuseumis oli pühendatud seniolematule teemale. Mikk Melder (Frostnova OÜ) tutvustas arvutimängu „Ennemuistne” projekti, mis on inspireeritud eesti rahvaluulest: muinasjuttudest, muistenditest regivärssidest, vanasõnadest ja teistest rahvatarkustest, loitsudest, folkloorsetest tegelastest.
