PDF

Lühikroonika

3. detsembril 2019 toimus Emakeele Seltsi korraldusel Põlvas eesti keele päev. Jüri Valge andis ülevaate, kuidas kulges eesti keele aasta. Esinesid Tiit Hennoste („Kõnekeel vä?”), Maire Raadik („Kratid, tõuksid ja smartovkad”), Risto Järv („Vanavara ja uusvara ning Jakob Hurt”), Aapo Ilves („Võrukiilse luu ja laulu”) ja Olga Gerassimenko („Kui hea on arvuti keele­kõrv?”) ning Põlva Gümnaasiumi õpilased.

6. detsembril korraldas Eesti Kirjanike Liit Tallinnas konverentsi „Aja vaim. Koha vaim”. Esinesid Anu Heinonen, Nestor Ljutjuk, Piret Päär, Elnara Taidre, Jan Kaus, Aija Sakova, Jürgen Rooste ja Mathura.

6. detsembril toimus Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi korraldusel Tartus konverents „Uurija ja andmed”. Esinesid Helen Haas („Uurimisandmed kui uurija ja uuritava koostöö tulemus”), Ain Riistan („Uurimisandmete metamorfoosid Uue Testamendi tekstikriitikas”), Merili Metsvahi („Abielu XVIII sajandi Eestis. Kuidas põimida erinevat päritolu andmeid?”), Tõnno Jonuks („Arheoloogia ja religioon – kas ainult anekdoot?”), Vladimir Sazonov („Kiilkiri ja uurija: andmete analüüs ühe Kesk-Assüüria dokumendi näitel”) ning Mare Kõiva, Andres Kuperjanov („Lapsepõlve hirmud ja lastehirmutised. Muutused perioodil 1920–2018”).

9. detsembril peeti Tammsaare muuseumis Tallinnas 15. sügiskonverents „Elu ja armastus eesti kirjanduses”. Ettekannetega esinesid Tiina Ann Kirss („Keda eestlased üldse armastavad? Näiteid kirjandusest ja eestlaste elulugudest”), Aija Sakova („Armastamise saatuslikkusest Jaak Jõerüüdi romaanides”), Mihkel Kunnus („Katku Villu tants ja Anton Petrovitši keelteta viiul”), Rein Veidemann („Elu ja armastus – mööda­mõistmiste tragöödia”), Anneli Kõvamees („Kui armastusest saab elu”), Piret Põldver („Armastuse ja maagilise realismi suhe Mehis Heinsaare loomingus”) ja Maarja Vaino („Tuttav lõhn sünnist saati. Viivi Luige lõhnapoeetika”).

10. detsembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tipp­keskuse narratiiviuuringute töörühma seminar „Episteemiline mõistatus ja kontekstitundlikkus”. Henri Zeigo tutvustas üht episteemilist mõistatust, mille on sõnastanud John Hawthorne oma raamatus „Knowledge and Lotteries”. 

11. detsembril peeti Tallinnas Emakeele Seltsi fraseoloogiateemaline kõnekoosolek. Ettekannetega esinesid Pille Eslon („Tee keelekasutusmustrist fraseologismini”), Piret Voolaid („Aadama ajast oleme kõik sugulased: Vanasõnadega pilgates”) ja Airika ­Harrik („Ka pahal lapsel mitu nime: kuradi sünonüümidest”). Järgnes Asta Õimu ja Katre Õimu monograafia „Lähtekohti eesti fraseoloogia käsitlemiseks” esitlus.

17. detsembril toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi-uurimise töörühma korraldamisel interdistsiplinaarne rahva­meditsiini konverents „Medica XII”. Ettekanded pidasid Maili Pilt („Süstlad, ananass ja vikerkaarebeebid. Kehavälise viljastamise teekonnale keskenduvate lugude visualiseerimisest Instagramis”), Kadri Simm („Halbade uudiste edastamine patsientidele: uuring Eesti arstide ning õdede seas”), Mare Kõiva, Andres Kuperjanov („„Ärge laske vaesusel elu võtta!” Heategevus- ja solidaarsusmeditsiini problemaatikast Eesti näitel”), Ave Goršič („Korrespondentide kirjad kui terviseregister”), Eve Annuk („Loovus ja haigus”), Anu Korb („Siberi Tara piirkonna eestlaste rahvameditsiinist”), Marko Uibu („Meditsiiniline pluralism Eestis: kultuurilised erisused ja võrdlus”) ja Marina Baiduzh (Moskva, „Mythological landscape of contemporary city: construction of belonging to a place”).

18.–19. detsembril korraldati Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Kreutzwaldi päevade 63. teaduskonverents „Kogudepõhine teadus”. Ettekannetega esinesid Kristiina Tambets („Interdistsiplinaarsed võimalused inimese demograafilise ajaloo uurimiseks”), Lembi Lõugas („Lugedes aja raamatut: kogudepõhine arheoloogia”), Toomas Kukk, Thea Kull („Herbaarium muutub teadustöös üha olulisemaks”), Meelis Friedenthal („Varauusaegsetest disputatsioonidest”), Mari Sarv, Risto Järv („Arhiiv kui ökosüsteem: kogudepõhine teadus ja teaduspõhised kogud”), Anu Korb („Folkloristi teadustöö saab alguse kogumis- ja arhiivitööst”), Ave Goršič („Kes kõige rohkem kirjutab… Rahvaluulearhiivi nõukogude­aegne kirja­vahetus”), Kristi Metste („Arhiivides kadunud aega otsimas: mis puutuvad Faehlmanni Monkewitzi pikad juuksed?”), Liina Saarlo („Püüdliku kooli­õpetaja töö ja vaev. Friedrich Eichen­baumi (Priidu Tammepuu) kogumis­tööst”), Liisi Laineste, Anastasiya Fiadotava, Tõnno Jonuks („Mis on ühist kirikuõpetajal ja teeviidal? Kirikutegelaste naljad Eestis ja Valgevenes 19.–21. sajandil”) ja Taavi Pae („Kalevipoeg kaardil”). Teise päeva esinejad olid Triinu Ojamaa („Ajaloosündmuste peegeldusi eestlaste elulugudes”), Tiina Ann Kirss („Elulood kui allikas trauma mõiste(te) valguses”), Mare Kõiva, Alena Bohaneva („Exodus. Vaaraod EKM folklooriarhiivide näitel koos eesti (läänemeresoome) ja valgevene (slaavi) paralleelidega”), Kaie Oks („Memoriaalkogud uurimisobjektina Betti Alveri ja Mart Lepiku ning Mati Undi memoriaalkogude näitel”),  Marin Laak („Mnemosyne teenistuses. Gunnar Neeme kirjanduslikust pärandist”), Elle-Mari Talivee („„Uus rahvas” – kilplased, nende „ülem isand” – muidugi Kreutzwald”).

16.–21. jaanuarini 2020 korraldasid Eesti Lugemisühing ja Tallinna Ülikool IV Läänemere kirjaoskuskonverentsi „Ühist keelt otsides”. Fookuses oli kirja­oskuse omandamine mitmekeelses hariduses, kõneldi kirjaoskuse toetamisest ja edendamisest eri haridusvormides ja -astmetes, erivajadustega lugejast-kirjutajast, täiskasvanuharidu­sest, raamatu­kogudest tänapäevases infomaailmas jpm. Osalejaid oli ligi 20 riigist. Peaesineja oli Jyväskylä ülikooli professor Heikki Lyytinen, kes rääkis digimängust ja tehnoloogiast, mis aitab lastel mänguliselt omandada esmased lugemis­oskused. Eestist olid peaesinejad riigikontrolör Janar Holm, kelle ettekande teema oli lõimumine ja keeleõpe Riigikontrolli vaates, ning Eesti Kunstiakadeemia emeriit­professor Anu Raud, kes kõneles jätkusuutlikkusest.

22. jaanuaril Tallinnas toimunud Hõimu­klubi õhtul „Vallutaja pilk” pidas ajaloolane Linda Kaljundi (TLÜ) ettekande sellest, kuidas kujunes soome-ugri rahvaste pildilise kujutamise traditsioon Vene tsaaririigis. Ta püüdis leida vastust küsimusele, milline on selle traditsiooni mõju soome-ugri rahvaste uurimisele ja mõtestamisele ning kas ja kuidas avaldub vana imperiaalne-koloniaalne „vallutaja pilk” soome-ugri identiteedis ja kultuurimälus tänapäeval.

24. jaanuaril toimus Tallinnas Kirjanike Majas tõlkijate sektsiooni teemaseminar. Esinesid Ülo Siirak („Vana-Rooma: obstsöönsuse tõlkimine Catulluse näitel”) ja Ivo Volt („Vana-Kreeka: obstsöönsuste tõlkimine ja kultuuri­kontekst”).

25. jaanuaril peeti Kärdlas kirjandussümpoosion „Koht ja kirjandus. Hiiumaa kirjandusloo hoovus”. Esinesid Mart Velsker („Lõunaeesti kirjanduse peajooned”), Kadri Tüür („Elmar ­Vrager – Juhan Smuuli salajane paleus?”), Brita Melts („Kirjanduslik Läänemeri”), Riho Saard („Usk ja kirjanduslugu”), Anu Kõlar („Cyrillus Kreek ja Hiiumaa”) ja Janika Kronberg („Joovastus saarest: ääremärkmeid”).

29. jaanuaril toimus Tartus Õpetatud Eesti Seltsi aastakoosolek. Seltsi esimees Taavi Pae pidas ettekande „Õpetatud Eesti Selts ja rahvusatlas”. Eelmise aasta lõpus ilmus Tartu Ülikooli geograafia osakonna ja kaardifirma Regio ühistööna „Eesti rahvusatlas”, mis hõlmab ligi pool tuhat kaarti. Taavi Pae tutvustas rahvusatlase koostamisprintsiipe ja andis põhjalikuma ülevaate kaartidest, mis on ilmunud ÕES-i väljaannetes.

30. jaanuaril korraldasid Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts Tallinnas Eesti Keele Instituudis vestlusringi eesti humanitaaria olukorrast „Hing paelaga kaelas”. Üles astusid EKM-i ­teadurid Mari Sarv ja Aado Lintrop,  UTKK direktor Jaan Undusk, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna esindaja Katrin Pihor ning Eesti Teadus­agentuuri hindamiskomisjoni liikmena EKI teadlane Geda Paulsen. Vestlusringi juhatas Rein Veidemann, sellega tähistati eesti kirjanduse ja Tammsaare päeva.

30. jaanuaril peeti Tartus Eesti ­Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahva­luule Seltsi kõnekoosolek. Taive Särg esines ettekandega „Laulude ja muusikaliste häälitsustega lood”, milles vaadeldi laulmist rahva­juttudes, nagu lauludega muinasjutud, looduskõnelused, lauludega anekdoodid jm.

31. jaanuaril korraldati Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis terminipäevak „Mõtestades mõistet”. Termini­päevaku juhid olid Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Reet Hendrikson (Kaitse­väe Akadeemia) ja Helika Mäekivi (TÜ). Reet Hendrikson pidas ettekande „Terminiõpetuse põhimõisted ja terminivaliku keerdkäigud”. Õpitoa rühmades arutleti terminiarenduse ja ‑loomega seotud teemade üle, nt milline on hea termin ja millistest kaalutlustest termini­valikul lähtuda.