PDF

Lühikroonika

10. juulil toimus Viinistul rannakeele nädala (6.–12. juuli) raames pohiranna päev. Ettekandega Kuusalu rannikumurraku pohiranna jagunemisest, selle vanapärase murraku eripärast, ühisjoontest kirjakeelega ja suhetest soome keelega esines Mari-Liis Kalvik (EKI). Pohirannat harjutati töötoas selle murraku tundjate Ene Velströmi, Riina Laanetu ja Milvi Manitski juhendamisel. Jaak Prozes (Fenno-Ugria Asutus) kõneles teemal „Läänemeresoomlased meie sees ja meie ümber”. 11. juulil toimus pohiranna päev Leesi rahvamajas. Juminda poolsaare keelejuhtidelt (Anna Esken, Aino Palmroos, Salme Hirrend, Juuli Paalberg) kogutud ja avaldatud tekste käsitles Piret Norvik, Meeli Lehis rääkis Kiiu-Aabla jutustajast ja tantsude õpetajast Katarina Krönströmist, Melika Kindel Tapurla rahvalaulikust ja keelejuhist Mai Kravtsovist ning Juminda poolsaare kohanimedest, Aino Katvel ühistegevusest Leesil. Päeva lõpetas Ulvi Meier (Kolga muuseum) ülevaatega „Sool – rannas selleta ei saa”. 12. juulil toimus ringsõit Juminda ja Pärispea poolsaare külades, kus on pohirannat räägitud.

22. juulil leidis Kaberneemes aset nõukogude-uurijate välksümpoosion. Epp Annus kõneles perestroikaaegsest rahvusmõttest Koidula ja Mati Undi teljel, Kirsti Jõesalu nõukogude aja teemalistest väljapanekutest muuseumides, Hilkka Hiiop nõukogudeaegse militaarpärandi restaureerimisest ja uurimisest, Krista Kodres kohalikust suvilapiirkonnast, Virve Sarapik semiootika ja küberneetika tekkimisest, Johanna Ross kriitikast nõukogude ajal, Andres Kurg Savva Kuliši filmist „19-e komitee” (1972), Luule Epner Soome-Eesti teatrisuhetest 1980-ndate esimesel poolel, Anu Allas ja Kädi Talv­oja Balti perspektiivist nõukogudeaegse visuaalkultuuri uurimisel, Eda Tuulberg oma doktoritööst ja Anu Kõlar vaimsest eskapismist 1970–1980-ndate muusikas Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Kuldar Singi jt näitel. Epp Lankotsi juhtimisel tehti ringkäik piirkonna suvilate juurde, ta andis lühiülevaate nõukogudeaegsete suvilate ja puhkebaaside uurimisseisust ning Eesti Arhitektuurimuuseumi näitusest.

10. augustil korraldas Laurentsiuse Selts Kuusalus VII Eduard Ahrensi konverentsi. Pille Arnek kõneles kirjaviisi muutustest vanadel hauatähistel, Jüri Viikberg (EKI) loendamisest vanas kirjakeeles ja murretes, Marga Lvova (Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum) ärkamisaegsest õppekirjandusest, Katrin Kalamees-Ruubel (EMTA) eesti keele õpetamisest eesti koolis saja aasta jooksul, Maarja Vaino (Tallinna Kirjanduskeskus) eesti kirjandusest loobumise programmist, Urve Läänemets (EMTA) kooli pidamisest Ahrensi kaasajal ning Sandra Vilumaa (Loksa Gümnaasiumi vilistlane) õpilaste keelekasutusest koolis.

14. augustil peeti Tartu Ülikooli Narva kolledžis VIII Mikael Agricola päeva konverents „In memoriam Mati Hint (1937–2019)” (aprillis toimus konverents eriolukorra tõttu vaid virtuaalselt). Lääne­meresoome ja eesti keeleteaduse sektsioonis tutvustas Juri Litvinenko (Narva) Kurgola poolsaare rändnäitust, Ene Künnap (Tartu) võttis vaatluse alla hilisemad laensõnad eesti ja ungari keeles, Helle Kuldsepp (Narva) andis ülevaate Narva Ingerisoomlaste Seltsi kolmekümnest tegevusaastast, Heinike Heinsoo (Tartu/Lviv) pidas ettekande „Riik, rahvus, keel (vadja keele näitel)”, Madis Arukask (Tartu) ja Eva Saar (Tartu) esitasid ühis­ettekande „Animism vepsa keeles”, Jüri Viikberg (Tallinn) rääkis jalanõudest ja keele­kontaktidest, Erika Krautmane (Riia) Eesti kultuurireaalide tõlkimisest – Vabadus­sõjaga seotud sõnavarast. Sektsioonis „In memoriam Mati Hint” peeti kuus ettekannet: Helle Metslang (Tartu) esines teemal „Häälikutest lauseteni ja kaugemalegi”, Annekatrin Kaivapalu „Mati Hint ja soome keele­teadus”, Piret Norvik (Tallinn) „Mati Hint ja eesti dialektoloogia”, Szilárd Tóth (Narva) „Mati Hint ja tartu kirjakeel”, Pille Arnek (Tartu) „Virumaa vanad hauakirjad”, Jaan Bärenson (Tallinn) „Eestikeelse Piibli mitu juubelit”.

21.–22. augustil toimus Peedomäel kirjandusteaduse X suvekooli „Kirjanduse (po)eetika”. Suvekooli korraldas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kirjanduse ja kultuuriloo allikate uurimise töörühm. Esinesid Toomas Kiho („Ain Kaalepi kohaluule”), Kristiine Kikas („Mööda Möbiuse riba: immanentsuse keel Ene Mihkelsoni luules”), Ly Lestberg („Rõõmutuna vaba? Rõõm kui ruumi(t)ühik Betti Alveri (po)­eetilises maailma­pildis”), Ene-Reet Soovik („Tetraeeder augustis. Ene Mihkelsoni luule ajad”), Joosep Susi („Katse tabada siirde olemisviise nüüdisluules”), Kai Aareleid („Koht mitte koht”), Aija Sakova („Boriss Pasternaki ja Ivar Ivaski kirjade poeetiline dialoog”), Indrek Ojam („Ene Mihkelsoni romaanide (po)eetikast ühe modernismi-debati kontekstis”), Heidy Meriste („Ellujääja süütunne ja selle süüvabad analoogid: piirsituatsioonide retrospektiivsest moraalifenomenoloogiast”), Arne Merilai („Eesti novelli poeetikast kolme põhinäitega”) ja Aare Pilv („Jaak Jõerüüdi „Muutliku” poeetika”).

26. augustil esitleti Tallinnas Eesti Keele Instituudis kolme uut keeleteaduslikku teost. Jüri Viikbergi „Eesti murrete grammatika” on esimene eesti murrete tervikkäsitlus, mis kuulub „Eesti keele varamu” sarja. Hella Keema „Leiva­künast ahjuluuani. Leivavalmistamisest ja sellega seotud esemetest” tutvustab etnograafiliste kirjelduste, keeleteaduse ja rahvaluule näitel, milliseid nõusid Eesti eri paigus leivavalmistamiseks kasutati. Keema käsikirjad on raamatuks seadnud ja eessõnaga varustanud EKI vanem­leksikograaf Inge Käsi. Marja Kallasmaa 70. sünnipäevale pühendatud Eesti ja Soome-Ugri Keele­teaduse Ajakirja (ESUKA) erinumbri „Nimede kiilu­vees” artiklid käsitlevad Eesti perekonnanimede kujunemist, lääne­meresoome vanu isikunimesid, eesti ja soome eesnimede võrdlusi, liivi kohanimesid ning võimalikke rahvusvahelise nimekorralduse põhimõtteid. Numbri külalistoimetajad olid Mariko Faster (Võru Instituut) ja Peeter Päll (EKI).

27. augustil toimus Tartus Emakeele Seltsi aastakoosolek. ­Teadussekretär Killu Mei tegi kokkuvõtte seltsi 99. tegevus­aastast (2019). Emakeele Seltsi auliikmeteks valiti Eevi Ross, Auli Hakulinen ja Hannu Remes. Seltsi võeti vastu 13 uut liiget. Keele­toimkonna vanemaks valiti Urve Pirso.