PDF

Lühikroonika

1.–3. novembrini peeti Tartus Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni 14. konverents „Lüürilise luule tegur väikeste kultuuride kujunemisel”. Peaesineja oli Joep Leerssen (Amsterdami ülikool, „Emotive communities: The lyric as form, affect and platform”). Osalesid Saksamaa, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Venemaa, Rumeenia, Suurbritannia, USA, Hispaania, Poola, Rootsi, Itaalia, India, Jaapani ja Eesti teadlased.

3. novembril toimus Tartus Õpetatud Eesti Seltsi kõnekoosolek. Sven Vabar pidas ettekande „Mehis Heinsaar ja kapitalismi igavus”. Esineja püstitas hüpoteesi, et vastandina kapitalismile, mis on oma olemuselt lihtne ja ühemõõtmeline (selleks mõõtmeks on raha), pakub Heinsaar välja oma paljumõõtmelisi labürintlikke reaalsusi. 

5. novembril korraldas Eesti Keele­toimetajate Liit veebiseminari. Keele­korraldajad Peeter Päll ja Maire Raadik tutvustasid valmivat EKI teatmikku. See on süstematiseeritud ja pidevalt ajakoha­sena hoitav kogumik keelenõuandeid, seisu­kohavõtte, loendeid jm, mis on mõeldud kasutamiseks koos ühendsõnastikuga (sh ÕS-iga).

8. novembril pidas Elle-Mari Talivee Eesti Kirjandusmuuseumi veebiseminaril ettekande „Ilukirjandus ja ühistransport”. Esineja tõi näiteid Friedebert Tuglase reisidest XX sajandi alguse Euroopas: vaatluse all olid tema märkmed transpordivahendite ja ilmastikutingimuste kohta.

11.–12. novembril korraldas Eesti Kirjandusmuuseum Saka mõisas sügiskooli „Dialogues with Magic”. Üritus toimus koostöös keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooliga. Ettekannetes vaadeldi maagiafenomeniga seotud narratiive, uskumusi, sümboleid, keelekasutust, meediaväljundeid ja funktsioone läbi aja. Kõneks oli maagia eesti, udmurdi, ainu, sufi folklooris jm, aga ka tänapäevases audiovisuaalkultuuris.

12. novembril toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumis seminar „Kirjasaatjatest ühisloomeni: kaasavate kogude olevik ja tulevik”. Seminar oli pühendatud ERM-i kirjasaatjate võrgu 90. aastapäevale ja see keskendus mäluasutuste kogumis- ja vahendamistegevuse olevikule ja tulevikule. Agnes Aljas kõneles kogudest ja kaasamisest ERM-i näitel, Sven Lepa Rahvus­arhiivi ühisloomeprojektidest, Astrid Tuisk ja Kadri Tamm arutlesid, kellele on mõeldud rahvaluule kogumisvõistlused, Riin Alatalu ja Elle Lepik tutvustasid pärandivaderite projekti. Marja-Leena Jalava kõneles aktiivsest kaasamisest Soome Kirjanduse Seltsi arhiivi näitel.

19. novembril korraldati Tallinna Ülikoolis 17. muutuva keele päev. Kaaskorraldaja oli Tartu Ülikool. Üldsektsioonis esinesid Annika Hussar (TLÜ, „Nõukogude aja mõju eesti eesnimekasutusele”), Vivian Jõemets (HTM) ja Kadri Koreinik (TÜ, „Laste eesti sihtkeele alusuuringu plaanist”), Aive Mandel (TÜ, „Verbi asendist eesti, läti ja soome tänapäevases ja vanemas kirjakeeles”), Peep Nemvalts (TLÜ, „Keele muut(u)mise mitmemõttelisus”), Miina Norvik ja Renate Pajusalu (TÜ, „Kuidas on keeleline käitumine aegade jooksul muutunud? Arvamusi eesti inimestega tehtud intervjuudest”). Toimus kaks töötuba: „Muutuv keel – muutuvad normingud” (juhatajad Arvi Tavast, EKI, ja Liina Lindström, TÜ) ja „Noorte (mitmekeelse) suhtluse uurimine: metodoloogilisi ja muid aspekte” (juhataja Anna Verschik, TLÜ).

19. novembril toimus Viljandis IX pärandtehnoloogia konverents „Soome-ugri dialoogid. Kogud ja kogumine”. Esinesid Art Leete (TÜ, „Soome-ugri ainelise kultuuri uurimine hõimuidee taustal”), Piret Koosa (ERM, „Sissevaateid ERM-i soome-ugri esemekogu kujunemislukku”), Svetlana Karm (ERM, „Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kogud: visuaalne arhiiv kui pärandtehnoloogiate allikas”), Kadri Viires (EKA, „Kunstnikud kultuuripärandit kogumas”). Soome, Ungari ja Venemaa etnograafiamuuseumide esindajad tutvustasid oma soome-ugri kogude kujunemislugu.

20. novembril pidas Anu Kannike veebi­ettekande „Toidumälestused arhiivi­materjalides ja memuaarides”. Ürituse korraldas Berliini eesti kultuuriselts Kama ja see toimus toidukultuuri loengusarja raames. Esineja vahendas kulinaarseid mälestusi, mille on kirja pannud nii eestlased kui ka Eestis elanud või seda külastanud välismaalased XVIII–XIX sajandist kuni 1990-ndateni.

26. novembril peeti Tallinnas Tammsaare muuseumi 16. sügiskonverents „Müüdid ja piiblilood eesti kirjanduses”. Esinesid Peeter Espak („Valgus-Pimedus müüdi Lähis-Ida algupära ja selle peegeldused Eesti kaasajas”), Madis Arukask („Rahvuslik müüdivajadus folkloristlikust vaatepunktist”), Toomas Kiho („Müüt ja manifest: küborgi manifesti tulemine eesti keelde”), Mari Niitra („Eesti lastekirjanduse harv kangelasmüüt ja selle iseärasused”), Mairi Laurik („Mütoloogia põimimise võimalikkusest, vajalikkusest ja eesmärkidest kaasaegses noortekirjanduses”), Aarne Ruben („Kollase ja musta ürgne motiiv kirjanduses”), Martin Oja („Dualism ja raiutud pea: alusmüüdi lõhestamine ja lõhestamine alusmüüdi aluselt”), Anneli Niinre („Piibellikkus, pühalikkus, eleegia. Tõnu Õnnepalu „Paradiis””), Loone Ots („Mihkelsonide sõrmus: jumalatehämarik sünklaante sülelustes”), Anneli Mihkelev („Kirjanduslikud müüdid ja intertekstuaalsus: põimunud müüdid multimeedialises keskkonnas”), Annika Aus („Argine müüt”), Paavo Põldmäe („Tammsaare Juudit kui paradoksaalne müüdikangelanna”), Mirjam Hinrikus („Nietzschelik dekadents Eestis ja Tammsaare töödes”) ja Maarja Vaino („Vargamäe Iiob”).

26. novembril toimus Zoomi vahendusel eesti keele õpetajate sügiskonverents. Esinesid Andra Rumm („Emakeele­olümpiaad 2022. Suuline keel kõnes ja kirjas”), Helen Hint („Protsessikeskse kirjutamise kasulikkusest”), Kati Käpp („Ma ei oska kirjutada!?”), Maria Murumaa-Mengel („Meediapädevusest”), Piret Voolaid („Internetipärimus ja meemikeel kui noorte loominguline eneseväljendus”), Tiia Palmiste („Luulekogu käsitlemise võimalusi”). Eraldi sektsioonis osalesid eesti keele teise keelena õpetajad, neile esinesid Mare Kitsnik („Kuidas muuta eesti keele tunde kaasahaaravamaks, aktiivsemaks ja jõukohasemaks”) ja Jelizaveta Kromberg („Õpilaste ja õpetajate hinnangud õppekomplektile „Sõnajalaõis””). Joosep Susi korraldas eesti keele ja kirjanduse õpetajatele töötoa „Ma vihkan luulet!!!”.