PDF

Lühikroonika

30. novembrist 1. detsembrini 2020 toimus pärimusliku laulu teemaline rahvusvaheline konverents „Hääl, ühendus ja sõnum traditsioonilisel laulmisel” („Voice, connection and message in traditional singing”). Korraldaja oli Eesti Rahvaluule Arhiiv, teemad ulatusid läänemeresoome regilauludest kuni kogu maailma laulu­traditsioonideni. Konverentsil osalesid veebiettekannetega rahvamuusikateadlased Soomest, Leedust, Serbiast, Rumeeniast, Indiast ja Ameerikast. Eestit esindasid Tiiu Jaago, Urmas Kalla, Mari Sarv, Jaagup Kippar, Kristin Kuutma, Janika Oras, Liina Saarlo, Taive Särg, Kaarel Veskis ja Merike Paberits.

3. detsembril korraldasid Tartu Ülikooli muuseum ja raamatukogu aastakonverentsi „Morgenstern ja tema aeg”. Johann Karl Simon Morgensterni 250. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil käsitleti teemasid, mis aitavad mõista tema eluajal levinud ideid ja suundumusi. Räägiti ka Morgensterni isiklikust elust ja tema suhetest kaasaegsetega. Esinesid Janika Päll, Lea Leppik, Tiina Vint, Moonika Teemus, Liisa-Helena Lumberg, Kadi Polli, Kristiina Tiideberg, Ingrid Sahk, Eduard Parhomenko, Tiina-Erika Friedenthal, Fred Puss, Peeter Müürsepp ja Kaarina Rein.

8. detsembril peeti Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna meditsiini­antropoloogia konverents „Dialoogid, adapteerumine ja innovatsioonid”. Arutleti koroona, tuberkuloosi ja vangilaagris ellujäämise võimaluste üle, rahva­meditsiini ja selle kasutamise tõendus­põhisuse ning paljude muude teemade üle. Esinejate seas olid Ain Raal, Kaarina Rein, Kurmo Konsa, Mare Kõiva, Anu Korb, Tatjana Volodina, Ljudmilla Lobanova, Eve Annuk ja Anu Rae.

14. detsembril pidas Mare Kalda Eesti Kirjandusmuuseumi seminaril ettekande „Varanduseotsimise loitsust nakkushaiguse tõrjesõnadeks”.

22. detsembril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis 64. Kreutzwaldi päevi. Seekordse konverentsi teema oli „Digi kultuuris: allikad, suhtlus, looming”. Kirjandusmuuseumi eelmise aasta aruande järel tuli ettekannete plokk: Indrek Ibrus („CUDAN: eesmärgid ja ootused”), Piret Viires („Tviteratuurist instaluuleni. Sotsiaalmeedia kirjanduse võimalusi”), Mari Sarv („Ilus, kena, armas, kallis. Regilaulude teema-analüüsist”), Tõnno Jonuks, Andres Uueni ja Signe Vahur („Nooleots Pärnu jõest ja mida saab teha digihumanitaariaga”), Andres Kuperjanov („Veerand sajandit Haldjaga”), Aija Sakova („Juurdepääs arhiivimaterjalidele mitte-eestikeelse uurija pilgu läbi. Õpetatud Eesti Seltsi saksakeelne käsikirjakogu”), Sven Vabar („Rahvuskirjandusest globaalsete võrgustike poole. EWOD-i tellingutel mõlgutatud mõtteid eesti kirjanduse tuleviku kohta”), Risto Järv („Fr. R. Kreutzwaldi „Reinu­vader Rebase” tegelasvõrgustikust”), Marin Laak („Per aspera ad astra! Gustav Suitsu mõjukriitika juhtumianalüüs KORP-is”) ja Lauri Õunapuu („Unustatud autorite jälgedel. „Läbi sahiseva lume” eri”).

4. jaanuaril 2021 toimus Eesti Kirjandusmuuseumis seminar puulusikatesse voolitud ajast ja ruumist. Katre Kikas kõneles teemal „Voolitud aeg. Aeg, ruum ja suhted Vello Valdese puulusikatel”.

11. jaanuaril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis folkloristika osakonna ja Eesti-uuringute Tippkeskuse nüüdiskultuuri uuringute töörühma seminar. Triinu Ojamaa esines ettekandega „Koroonakriisi kajastusi blogis „Maha äng””.

18. jaanuari seminaril Eesti Kirjandusmuuseumis pidas ettekande Urmas Sutrop. Ta esines teemal „Uued vanad Lumivalgukeste lood. Ema ja tütre, isa ja poja, isa ja tütre ning vägilase ja tema truudusetu naise lood”.

22. jaanuaril toimus konverents „Luuletused on elanud maakeral juba eotseenist saadik. Jaan Kaplinski 80”. Esinesid Thomas Salumets („In good company: Jaan Kaplinski’s soulmate Tomas Tranströmer”), Marek Tamm („Hingelt ökoloog: Jaan Kaplinskiga antropotseenis”), Ene-Reet Soovik („Tuulest, ilmast ja luulest”), Sirel Heinloo („Kuidas Kaplinskist sai Rootsis hinge ökoloog”), Joosep Susi („Nüüdisluule kaplinskilik algupära”), Arne Merilai („Valge joon Võrumaa kohale ehk lugu ja väli. Jaan Kaplinski luuletuste struktuurist”), Marju Lauristin („Noor Kaplinski. Mälestuskilde aastakümnete tagant”), Tiina Kirss („Kaplinski mälukirjutusest”), Leena Kurvet-Käosaar („Mälutoed. Jaan Kaplinski „Isale””), Jingyi Gao ja Karl Pajusalu („Kajasõnadest eesti ja hiina keeles”), Märt Väljataga („Jaan Kaplinski ja keelekorraldus”) ja Mart Velsker („Lõunaeesti kirjanik Jaan Kaplinski”).

22. jaanuaril korraldasid Eesti Keele Instituut ja Eesti Keeletoimetajate Liit ühis­seminari. Arutleti praeguste keele­korraldus- ja keelenormimispõhi­mõtete ning nende muutmise üle. Arvi Tavast (EKI) tutvustas keele uurimise, kirjeldamise ja arendamise põhimõtteid, Helika Mäekivi (EKTL) rääkis keele­toimetajatööst ja tutvustas keeleabivahendite teemalise küsitluse tulemusi, Liina Lindström (TÜ) pidas ettekande „Keele varieerumine, standardiseerimine ja keele­viga. Kuhu tõmmata piire?” ning Reili Argus (EKTL) arutles teemal „Lugeja ootused. Keele­toimetaja ootused”.

27. jaanuaril toimus ERM-i hõimuklubi. Anna Venchakova pidas ettekande„Mokšerslaste perekond läbi aegade”. Mokša juurtega tartlanna andis ülevaate mokša ja ersa peresuhetest, milles peegelduvad rahva traditsioonid ja pärimuslik maailmataju.

28. jaanuaril toimus Tartus Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek. Tartu Ülikooli folkloristika doktorant Alina Oprelianska kõneles teemal „Customary law and (pre)marriage: What drives the kind girl’s journey in Ukrainian variants of ATU 480 tale”.