The Causative Emotion Construction (CEC) is one of the constructions for expressing experiential events in Estonian. In a CEC, the experiencer is marked as an object and the stimulus as a subject. In this paper, the CEC is examined in respect of the occurrence of the stimulus, a subject’s behavioural properties of the object argument (semantically: experiencer) and the effect of the agentivity of the subject argument (semantically: stimulus). The data are compared with those of Latvian and Russian as contact languages, and with those of the other Finnic languages.
The Estonian CEC deviates from the respective constructions used in other Finnic languages in the obligatoriness of the stimulus argument, i.e. unlike in the rest of the Finnic languages, in Estonian the stimulus is an obligatory part of the construction, acting in this respect more similarily to its Latvian and Russian counterparts. Also, the same tendencies are revealed in the behavioural properties of the experiencer argument.
The second part of the paper investigates the effects of the agentivity of the stimulus argument: a proper CEC (with a non-agentive, inanimate stimulus) has many restrictions that do not apply to an agentive stimulus. These restrictions concern the use of the impersonal voice, the case of the agent argument in the passive (only the elative can be used in the CEC), the use of the imperative, and word order. More attention is paid to word order, which has a notable variation: with a non-agentive stimulus, the word order is more often OVS (yet, with remarkable variation depending on the verb), whereas with the agentive stimulus the word order is mostly SVO.
References
Andrews, Avery 1985. The Major Functions of the Noun Phrase. – Language Typology and Syntactic Description. Kd 1. Clause Structure. T. Shopen (toim). Cambridge: Cambridge University Press, lk 62-154.
Barðdal, Jóhanna 2006. Construction-Specific Properties of Syntactic Subjects in Icelandic and German. – Cognitive Linguistics, nr 17, lk 39-106.
https://doi.org/10.1515/COG.2006.002
Bickel, Balthasar 2004. The Syntax of Experiencers in the Himalayas. – Non-Nominative Subjects. Kd 1. P. Bhaskararao, K. V. Subbarao (toim). Amsterdam-Philadelphia: Benjamins, lk 77-111.
https://doi.org/10.1075/tsl.60.06bic
Bossong, Georg 1998. Le marquage de l’expérient dans les langues de l’Europe. – Actance et valence dans les langues de l’Europe. J. Feuillet (toim). Berlin: Mouton de Gruyter, lk 259-294.
https://doi.org/10.1515/9783110804485.259
Croft, William 1993. Case Marking and the Semantics of Mental Verbs. – Semantics and the Lexicon. J. Pustejovsky (toim). Dordrecht: Kluwer Academic Publishers, lk 55-72.
https://doi.org/10.1007/978-94-011-1972-6_5
EKK = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. 3., täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007.
Erelt, Mati 2004. Lauseliigendusprobleeme eesti grammatikas. – Lauseliikmeist eesti keeles. L. Lindström (toim). (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli preprindid 1.) Tartu: Tartu Ülikool, lk 7-15.
Erelt, Mati, Metslang, Helle 2006. Estonian Clause Patterns – from Finno-Ugric to Standard Average European. – Linguistica Uralica, nr 4, lk 254-266.
https://doi.org/10.3176/lu.2006.4.02
Erelt, Mati, Metslang, Helle 2008. Kogeja vormistamine eesti keeles: nihkeid SAE perifeerias. – Emakeele Seltsi aastaraamat 53 (2007). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 9-22.
Givón, Talmy 1997. Grammatical relations. Introduction. – Grammatical Relations. A Functionalist Perspective. T. Givón (toim). Amsterdam-Philadelphia: Benjamins, lk 1-84.
https://doi.org/10.1075/tsl.35.02giv
Haspelmath, Martin 2001. Non-Canonical Marking of Core Arguments in European Languages. – Non-Canonical Marking of Subjects and Objects. A. Y. Aikhenvald, R. M. W. Dixon, M. Onishi (toim). Amsterdam-Philadelphia: Benjamins, lk 53-83.
https://doi.org/10.1075/tsl.46.04has
Haspelmath, Martin 2010. The Behaviour-before-Coding Principle in Syntactic Change. – Mélanges Denis Creissels. Franck Floricic (toim). Paris: Presses de L’École Normale Supérieure, lk 493-506.
Heinsoo, Heinike 2010. Mºa ja pºud lºeväd, meid eb lºe. The Subject and the Predicate in Votic. (Linguistica Uralica Supplementary Series / Vol. 4.) Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
https://doi.org/10.3176/lu.2010.4S
ISK = Auli Hakulinen, Maria Vilkuna, Riitta Korhonen, Vesa Koivisto, Tarja Riitta Heinonen, Irja Alho, Iso suomen kielioppi. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 950.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2004.
Keenan, Edward L. 1976. Towards a Universal Definition of “subject”. – Subject and Topic. Charles N. Li (toim). New York: Academic Press, lk 303-333.
Koks, Helen 2004. Subjekti ja objekti käitumisreeglid komplekslauses. – Lauseliikmeist eesti keeles. L. Lindström (toim). (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli preprindid 1.) Tartu: Tartu Ülikool, lk 34-39.
Lindström, Liina 2002. Veel kord subjekti ja predikaadi vastastikusest asendist laiendi järel. – Emakeele Seltsi aastaraamat 47. Tartu: Emakeele Selts, lk 87-105.
Lindström, Liina 2006. Infostruktuuri osast eesti keele sõnajärje muutumisel. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 875-888.
Lindström, Liina, Tragel, Ilona 2007. Eesti keele impersonaali ja seisundipassiivi vahekorrast adessiivargumendi kasutamise põhjal. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 532-553.
Metslang, Helle 2006. Predikaat ajastut kogemas. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 714-727.
Metslang, Helle 2007. Predicates in Estonian Sentences. Contact-Induced Developments? – Combat pour les langues du monde. – Fighting for the World’s Languages, Hommage à Claude Hagège. M. M. J. Fernandez-Vest (toim). Paris: L’Harmattan, lk 363-375.
Must, Mari 1987. Kirderannikumurre. Häälikuline ja grammatiline ülevaade. Tallinn: Valgus.
Onishi, Masayuki 2001. Non-Canonically Marked Subjects and Objects. Parameters and Properties. – Non-Canonical Marking of Subjects and Objects. A. Y. Aikhenvald, R. M. W. Dixon, M. Onishi (toim). Amsterdam-Philadelphia: Benjamins, lk 1-51.
https://doi.org/10.1075/tsl.46.03oni
Palmer, Frank Robert 1994. Grammatical Roles and Relations. Cambridge: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1017/CBO9781139166638
Pihlak, Ants 1993. A Comparative Study of Voice in Estonian. (Eesti Sisekaitse Akadeemia toimetised.) Tallinn.
Pörn, Michaela 2008. Psychophysical and Physical Causative Emotion Verbs in Finnish. The Temporal Structure of Causative Emotion Verb + Infinitive 1 – Constructions within Conceptual Semantics. – SKY Journal of Linguistics, nr 21, lk 201-218.
Rajandi, Henno 1999 [1968]. Eesti impersonaali ja passiivi süntaks. (Eesti Keele Instituudi toimetised 3.) Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Sadock, Jerrold M., Zwicky, Arnold M. 1985. Speech Act Distinction in Syntax. – Language Typology and Syntactic Description. T. Shopen (toim). Kd 1. Cambridge: Cambridge University Press, lk 155-196.
Sahkai, Heete 2011. Eesti keele genitiivse agendifraasi süntaks. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 12-30.
Sands, Kristina, Campbell, Lyle 2001. Non-Canonical Subjects and Objects in Finnish. – Non-Canonical Marking of Subjects and Objects. A. Y. Aikhenvald, R. M. W. Dixon, M. Onishi (toim). Amsterdam-Philadelphia: Benjamins, lk 251-305.
https://doi.org/10.1075/tsl.46.10san
Siiroinen, Mari 2001. Kuka pelkää, ketä pelottaa. Nykysuomen tunneverbien kielioppia ja semantiikkaa. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 844.) Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Zaitseva, Maria 2001. Vepsän kielen lauseoppia. (Suomalais-ugrilaisen Seuran toimituksia 241.) Helsinki: Suomalais-ugrilainen Seura.
Tael, Kaja 1988. Sõnajärjemallid eesti keeles (võrrelduna soome keelega). (Preprint KKI-56.) Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.
Toluk, Ivi 2002. Eesti keele tundeverbid. (Käsikirjaline bakalaureusetöö Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas.)
Torn, Reeli 2006. poolt-tarind eesti keele impersonaalis ja passiivis. – Lause argumentstruktuur. Pille Penjam (toim). (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli preprindid 2.) Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele õppetool, lk 108-121.
Uuspõld, Ellen 1970. On the Agent Adverbial in the tud-Construction. Generatiivse grammatika grupi aastakoosolek. Teesid. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 38-43.
Verhoeven, Elisabeth 2010. Agentivity and Stativity in Experiencer Verbs. Implications for a Typology of Verb Classes. – Linguistic Typology, nr 14, lk 213- 251.
https://doi.org/10.1515/lity.2010.009
Viitso, Tiit-Rein, Liivi keele sõnaraamat (käsikiri).
