According to Bernard Kangro’s Eesti soneti ajalugu („History of the Estonian sonnet”, 1938) the first Estonian sonnet ever written was Õnnesoov isamaale („Congratulation to Fatherland”) by Matthias Johann Eisen, published in 1881, which has ever since been regarded as the birth year of the Estonian sonnet.
However, there are two Estonian sonnets dated to earlier years by their author Jakob Liiv (1859–1938). The sonnet Isale 50 aastaseks sündimise päevaks („To Father on his 50th anniversary”) bears the date 1878, and Asjata („In vain”) – 1880. Both were published later than Eisen’s poem: Isale... in 1886 (undated) and 1903 (dated), while Asjata was published even later. The problem is whether Jakob Liiv actually wrote the sonnets in those years, which would mean a three-year prolongation of the history of the Estonian sonnet. To find an answer, the two sonnets are first analysed from the aspect of the technique of verse (metre, rhyme) in the context of the period as well as Liiv’s oeuvre, after which the two are referred to the author’s biographical background. The article fails to provide a definitive answer, though.
The biographical data seem to support Liiv’s own datings, as by 1878 the young Liiv had been practising poetry for several years, also showing the results to his teacher Johann Jürgenstein. In addition, he was already acquainted with the oeuvre of Nikolaus Lenau, whose poetry, especially the sonnets, has been pointed out by Liiv as an influential example. Questions can be raised, however, about the technique of verse. Asjata, for example, is the only amphibrach in Liiv’s early oeuvre, moreover, the rhyming technique used is also more characteristic of the mature Liiv. Possibly, the truth is somewhere in the middle: Jakob Liiv may indeed have written those sonnets as dated, but edited them thoroughly before publishing.
References
ARHIIVIMATERJALID
Esinurm 1954. Mida ma mäletan Väike-Maarja kolmest laulikust. – KM EKLA, koopiad 193: 12.
Liiv, Jakob. – KM EKLA, f 68, m 8 : 1.
Liiv, Jakob. – KM EKLA, f 18, m 79 : 1.
Lipp, Martin 1910. Minu elumälestused I. Noorest põlvest kuni aastani 1910. – KM EKLA, f 80, m 29 : 1.
KIRJANDUS
Aavik, Johannes 1929. Jakob Liiv. Elu. – J. Liiv, Lüürilised laulud. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 7–18.
Brockmann, Reiner 2000. Teosed. Koostanud ja toimetanud E. Priidel. Tartu: Ilmamaa.
Eisen, Matthias Johann (koost) 1881. Eesti luuletused. Tartu: Schnakenburg.
Hirv, Indrek 2000. Ööpäev. Luulet 24 aastast tõlgete ja lehejuttude taustal. Tallinn: Virgela.
Jõgever, Jaan 1907. Uued raamatud. – Eesti Kirjandus, nr 1, lk 25–31.
Jõgever, Jaan 1910. Jakob Liivi kirjatööd. II anne. Laulud ja lugulaulud. – Eesti Kirjandus, nr 4, lk 161–163.
Jürgenstein, Anton 1929. Der Kerl ist toll. Mälestus Jakob Liivi koolipõlvest. Postimees 2. II, nr 60.
Kampmann, Mihkel 1933. Jakob Liiv. – Eesti kirjandusloo peajooned. Teine jagu. Näidete varal seletanud M. Kampmann. [Kolmas, ümbertöötatud ja kirjandusteaduse uuematele seisukohtadele kohandatud trükk]. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 213–222.
Kangro, Bernard 1936. Mõni sõna esimestest eesti sonettidest. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 269–272.
Kangro, Bernard 1938. Eesti soneti ajalugu. Akadeemilise Kirjandusühingu toimetised. Tartu: Akadeemilise Kirjandusühingu kirjastus.
Koidula, Lydia 1969. Luuletused. Tekstikriitiline väljaanne. Koost E. Aaver. Tallinn: Eesti Raamat.
Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953. Laulud. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Kuningas, Oskar (koost) 1960. Jakob Liivi elust ja loomingust. – J. Liiv, Valitud teosed. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 7–37.
Lepik, Mart 1961. Järelmärkus [Kristian Jaak Petersoni luuletustele Betti Alveri tõlkes]. – Looming, nr 7, lk 1047–1048.
Liiv, Jakob 1886. Wiru-Kannel. I. jagu. Luuletanud Jakob Liiw. Tallinn: M. Leppik.
Liiv, Jakob 1891. Wiru-Kannel. 2. anne. Jakob Liiw’i Laulud. Rakvere: N. Erna.
Liiv, Jakob 1894. Leina-lilled. Kimbuks köitnud Jakob Liiw. Jurjew: K. A. Hermann.
Liiv, Jakob 1900. Wiru-Kannel. 3. anne. Jakob Liiw’i Laulud. Tallinn: Uus Aeg.
Liiv, Jakob 1902. Jakob Liiw’i laulud. Wiru-Kandle I. jagu. Teine, täiendatud trükk. Rakvere: N. Erna.
Liiv, Jakob 1906. Jakob Liiw’i kirjatööd. 1. anne. Laulud. Tartu: Postimees.
Liiv, Jakob 1910. Seletuseks. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 269–270.
Liiv, Jakob 1929. Lüürilised laulud. Tartu: Eesti Kirjastuse Selts.
Liiv, Jakob 1933. Päikese veerul: 1929–1934. Rakvere: J. Liiv.
Liiv, Jakob 1936. Elu ja mälestusi. Tartu: Noor-Eesti.
Liiv, Jakob 1960. Valitud teosed. Koost O. Kuningas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Lipp, Martin 1883a. Hallikas. Oleviku lisaleht, nr 9, 28. II.
Lipp, Martin 1883b. Ära nuta. Oleviku lisaleht, nr 15, 27. IV.
Lotman, Maria-Kristiina, Lotman, Mihhail 2007. Eesti silbilis-rõhulise neljajalalise trohheuse rõhustruktuurist. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 116–142.
Luiga, Georg Eduard 1882. Eestimaale. Valguse lisaleht 11. VIII.
Matthews, William Kleesman 1946. Estonian Sonnet. – The Slavonic and East European Review, Vol. 25, No. 64 (Nov.), lk 159–170.
Merilaas, Kersti 1938. Mälestusi Jakob Liivist. – Looming, nr 1, lk 92–95.
Mäger, Mart 1986. Sada aastat Eesti sonetti. – Sajandi sada sonetti. Koost M. Mäger. Tallinn: Eesti Raamat, lk 6–11.
Oras, Ants 1966. Eestimaalase Jaak Petersoni luulet. – Tulimuld, nr 2, lk 66–67.
Peterson 1823 = Gedichte des Esthländers Jaak Petersohn. Zeitung für die elegante Welt. 26. III, nr 57, veerud 453–454. Leipzig.
Peterson, Kristian Jaak 1961. [Betti Alveri tõlked saksakeelsetest luuletustest Mart Lepiku järelmärkusega]. – Looming, nr 7, lk 1046–1048.
Peterson, Kristian Jaak 1976. Laulud. Päevaraamat. Toim K. Taev. Tallinn: Eesti Raamat.
Põldmäe, Jaak 1978. Eesti värsiõpetus. Tallinn: Eesti Raamat.
Roos, Jaan 1938. Jakob Liiv surnud. – Eesti Kirjandus, nr 2, lk 65–68.
Undusk, Jaan 2001. Kristian Jaak Peterson. Kommentaare eluloodaatumeile. – IAAK. Kristian Jaak Peterson 200. Eesti Keele Instituut, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 13–20.
Vinkel, Aarne 1959. Jakob Liivi tulek kirjandusse. (Kirjaniku 100. sünni-aastapäevaks.) – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 85–91.
Visnapuu, Henrik 1921. Vanad ja vastsed poeedid. Tartu: Noor-Eesti.
