The article deals with the most prominent text of the first wave of Estonian historical fiction, which is Eduard Bornhöhe’s Tasuja (1880,”The Avenger”). The novella is exemplary of the role of historical fiction as the medium of cultural memory in the Estonian nation building period of the second half of the 19th century. However, while the previous research on the text has underscored the creation of the figure of a militant national hero, the article explores the trope of the ’free man’ created in the novella, searching its roots in the contemporary historical culture, social reality as well as literature. On the one hand, the novella borrows extensively from other media of cultural memory such as early modern chronicles and contemporary texts of popular history. On the other hand, the figure of the free man who stands in between conflicting social classes is a literary device typical of Walter Scott’s historical novel. The article traces Scott’s influence on Bornhöhe through Alexandre Dumas’s rendering of the stories of Wilhelm Tell. in the line with Franco Moretti’s idea of travelling forms the article then explores how the type of the protagonist, foreign to the contemporary idealistic context of Estonian literature, became productive in the local context in drawing the boundaries of the nation. Whereas in many literatures the historical novel has had a streamlining function working for the erasure of borders within a nation, in the Estonian context, the article argues, the 19th-century historical fiction worked primarily to strengthen the border between Estonians and other ethnicities (Baltic Germans, Russians etc) of the Baltic area. In conclusion the article opens up a new perspective on the history of the 19th-century Estonian fiction which has traditionally been discussed in terms of belated romanticism and lack of stylistic unity. In taking cue from Moretti’s idea of travelling forms the stylistic heterogeneity is reinterpreted as a sign of multiple incoherent innovations in the national literary tradition.
References
Assmann, Aleida 1995. Was sind kulturelle Texte? – Andreas Poltermann, Literaturkanon – Medienereigniss – kultureller Text. Formen interkultureller Kommunikation und Übersetzung. Berlin: Erich Schmidt, lk 232–244.
Bergmann, Jaan 1879. Eestlane ordo ajal. – Eesti Postimehe Kalender 1880. Tartu: Laakmann, lk 12–17.
Bornhöhe, Eduard 1880. Tasuja. Jutustus Eestimaa vanast ajast. Tallinn: Brandt.
Bornhöhe, Eduard 1905. Tasuja. Jutustus Eestimaa vanast ajast. – E. Bornhöhe, Kirjatööde kogu. Tallinn: Keyler.
Bornhöhe, Eduard 1921. Tasuja. Tallinn: Kool.
Bornhöhe, Eduard 1962. E. Nirk (koost), E. Bornhöhe kaks kirja M. Kampmaale. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 105–109.
Brooks, Peter 1995. The Melodramatic Imagination: Balzac, Henry James, Melodrama, and the Mode of Excess. New Haven–London: Yale University Press.
Dumas, Alexandre 1922. Oeuvres Complètes d’Alexandre Dumas. Impressions de voyage: En Suisse. II. Paris: Calmann-Lévy.
EKA 1966 = Eesti kirjanduse ajalugu II. XIX sajandi teine pool. Toim E. Nirk. Tallinn: Eesti Raamat.
Hinrikus, Mirjam 2011. Dekadentlik modernsuskogemus A. H. Tammsaare ja nooreestlaste loomingus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Hurt, Jakob 1939. Meie koolitatud ja õpetatud meestest. – Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad. Toim H. Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
Jansen, Ea 2007. Eestlane muutuvas ajas: seisusühiskonnast kodanikuühiskonda. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
Jung, Jaan 1874. Mõnda Isamaa vanust aegust. Tartu: Laakmann.
Kahk, Juhan 1993. Talude päriseksostmise aegu. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia.
Kalda, Maie 1997. Järelsõna. – Jaak Järv, Vallimäe neitsi. Tallinn: Eesti Raamat, lk 203–208.
Kaljundi, Linda 2011. The Chronicler and the Modern World: Henry of Livonia and the Baltic Crusades in the Enlightenment and National Traditions. – M. Tamm, L. Kaljundi, C. S. Jensen (toim), Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier: A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia. Ashgate: Fahnham, Burlington, lk 409–456.
Kross, Jaan 1986. Ettekanne Tampere kirjanikeorganisatsioonis oktoobris 1982. – J. Kross, Vahelugemised IV. Tallinn: Eesti Raamat, lk 131–149.
Laanes, Eneken 2004. Jakob Mättik Jaan Krossi „Keisri hullus”: jutustajast tegelaseks. – Kultuuri maailmad. (Eesti Humanitaarinstituudi toimetised 4.) Tallinn: Eesti Humanitaarinstituut, lk 201–219.
Lukács, Georg 1983. The Historical Novel Translated by Hannah and Stanley Mitchell. Lincoln–London: University of Nebraska Press.
Lust, Kersti 2010. Eestikeelse Liivimaa talupoegade suhtumine talude päriseksostmisse 1863–1882. – T. Tannberg, B. Woodworth (koost), Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses, 2. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, lk 239–254.
Maxwell, Richard 1998. Historical Novel. – P. Schellinger, Encyclopedia of the Novel. Kd 1. Chicago–London: Fitzroy Dearborn Publishers, lk 543–548.
Maxwell, Richard 2009. The Historical Novel in Europe, 1650–1950. Cambridge–New York: Cambridge University Press.
Moretti, Franco 1998. Atlas of the European Novel, 1800–1900. London–New York: Verso.
Moretti, Franco 2003. Oletusi maailmakirjandusest. – Vikerkaar, nr 7/8, lk 146– 158.
Nirk, Endel 1961. Eduard Bornhöhe. Kirjanik ja inimene. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Nirk, Endel 1962. Romantismi ja realismi probleemist XIX sajandi eesti kirjanduses. – Keel ja Kirjandus 1962, nr 11, lk 641–655; nr 12, lk 710–722.
Palm, August 1935. Ärkamisaja olustiku- ja ideeproosa ning ajalooliste jutustiste osatähtsus rahva elus. – Raamatu osa eesti rahva arengus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 125–183.
Pavel, Thomas 2006. The Novel in Search of Itself: A Historical Morphology. – F. Moretti (toim), The Novel. Kd 2: Forms and Themes. Princeton–Oxford: Princeton University Press, lk 3–31.
https://doi.org/10.1515/9780691243740-002
Rigney, Ann 2004. Portable Monuments: Literature, Cultural Memory, and the Case of Jeanie Deans. – Poetics Today, nr 25: 2, lk 361–396.
https://doi.org/10.1215/03335372-25-2-361
Rummo, Paul-Eerik 2010. Ääremärkmeid ja isiklikke kogemusi teemal „Sõna võim”. – P.-E. Rummo, Kuldnokk kõnnib. Jooksvast kirjandusest 1964–2009. (Eesti mõttelugu 91.) Tartu: Ilmamaa, lk 517–527.
Salu, Herbert 1955. Eesti „Wilhelm Tell”. – Tulimuld, nr 3, lk 130–139.
Sassoon, Donald 2008. Euroopa kultuuri ajalugu alates 1800 kuni tänapäevani. Tlk Tõnis Värnik. Tallinn: Varrak.
Selart, Anti 2003. Muistne vabadusvõitlus. – Vikerkaar, nr 10/11, lk 108–120.
Sommer, Doris 1991. Foundational Fictions: The National Romances of Latin America. Berkeley: University of California Press.
Tamm, Marek 2007. Eestlaste suur vabadusvõitlus: järjepidevus ja kordumine Eesti ajaloomälus. – Riigikogu Toimetised, nr 16, lk 9–19.
Tamm, Marek 2008. Bornhöhe „Tasuja” ning Jüriöö-tekst eesti kultuuris. – E. Bornhöhe, Tasuja. Jutustus Eesti vanast ajast. Tallinn: Eesti Päevaleht, Akadeemia, lk 111–128.
Torop, Peeter 2011. Tõlge ja ideoloogia: „Viimne reliikvia” kui intersemiootilise tõlke ideoloogiline juhtum. – P. Torop, Tõlge ja kultuur. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 113–128.
Undusk, Jaan 1995. Abielu kui utoopia. Sissejuhatus ühte kirjanduslikku motiivi. – M. Lotman, T. Viik (toim), Uurimusi keelest, kirjandusest ja kultuurist. Eesti Humanitaarinstituudi toimetised 2. Tallinn: Eesti Humanitaarinstituut, lk 126–138.
Undusk, Jaan 1997. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu. Merkel– Jakobson–Hurt. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 721–734; nr 12, lk 797–811.
Valton, Arvo 1990. Proovipildid. Tallinn: Eesti Raamat.
Viires, Ants 2001. Eestlaste ajalooteadvus 18.–19. sajandil. – Tuna, nr 3, lk 20– 36.
Väljataga, Märt 2006. Orja teadvus valguses ja varjus. – Looming, nr 12, lk 1884–1892.