From 1875–1886, Jakob Hurt, who was the initiator of the first major campaign of collecting Estonian folklore, managed to publish only the first two volumes of the Vana Kannel („The Old Kannel”) series (songs of Põlva and Kolga-Jaani). Hurt’s next publication was Setukeste laulud („The Songs of the Seto People”) (I–III, 1904–1907). Hurt’s scientific principle has remained basic for the later publishers of Estonian folk songs. Herbert Tampere brought out „The Songs of Kuusalu” (1935) and „The Songs of Karksi” (1941). In the 1960s and 1970s the publication of the series ceased to be an effort of lone enthusiasts, becoming topical for the cultural public sphere at large. Joint efforts were undertaken to solve the relevant theoretical and practical problems. Nevertheless, for different reasons the publication of Estonian runo songs was delayed for decades. The fifth volume (Mustjala) was issued in 1985, followed by the songs of Haljala (1989), Kihnu (1997 and 2003), Jõhvi and Iisaku (1999), Lüganuse (2009), and now Paide and Anna (2012).
Research policy has never really favoured monumental text publications. Once again we have to decide what next. Electronic databases of folklore have deprived Vana Kannel of its major function as a research source. Vana Kannel has remained a publication that supports local identity by integrating traditional culture, the person carrying the tradition, and the locality. What matters is the number of people interested. Maybe Vana Kannel had better prospects if it were designed for a slightly different audience?
References
KÄSIKIRJAD
EFAM = Eesti folkloristika ajaloo materjalid Eesti Rahvaluule Arhiivis.
EKM arhiiv = Eesti Kirjandusmuuseumi arhiiv.
KIRJANDUS
Kalkun, Andreas 2011. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 18.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kõiva, Ottilie 1961. Rahvaluule-alastest teaduslikest konverentsidest. Rahvapärimuste koguja 1. Tartu, lk 85–86.
Kõiva, Ottilie 2012. Paide ja Anna regilaulud. Vana Kannel. (Monumenta Estoniae antiquae I. Carmina popularia X.) Koostajad Ottilie Kõiva, Janika Oras; toimetaja Janika Oras. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Laugaste, Eduard 1971. Mõni sõna „Vana kandle” väljaandmise probleemistikust. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 201–204.
Laugaste, Eduard 1974a. „Vana kandle” kolleegiumis. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 255–256.
Laugaste, Eduard 1974b. Mõningaid „Vana kandle” väljaandmise põhiküsimusi. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 521–525.
Laugaste, Eduard 1975. „Vana kandle” kolleegiumis. – Keel ja Kirjandus nr 6, lk 384.
Mirov, Ruth 2009. Lüganuse regilaulud. Vana Kannel. (Monumenta Estoniae antiquae I. Carmina popularia IX.) Koostajad Ruth Mirov, Edna Tuvi; toimetajad Ruth Mirov, Maris Kuperjanov. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Niit, Heldur 1979. Ikka ja ikka „Vana kannel”. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 431–433.
Protokoll 1932 = Protokoll „Eesti Rahvalaulude” edaspidise väljaandmise nõupidamisest Eesti Kirjanduse Seltsis 23. aprillil 1932. a. – Eesti Kirjandus, nr 11, lk 559–563.
Põldmäe, Rudolf 1936. Ettepanekuid eesti rahvalaulude väljaandmiseks. – Looming, nr 9, lk 1061–1064.
Põldmäe, Rudolf 1958. Eesti rahvalaulude suurväljaandest. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 638–640.
Rahvaluulealastest… 1965 = Rahvaluulealastest teaduslikest konverentsidest. – Rahvapärimuste koguja 4. Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim Kirjandusmuuseum, lk 100–101.
Roll, Tiiu 1989. J. Hurt ja rahvalaulude teaduslik väljaanne „Vana Kannel”. Teooria ja tegelikkus. – Jakob Hurda teened rahvaluuleteaduse arendamisel. (Töid eesti filoloogia alalt. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised 848.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 48–59.
Rummo, Paul 1971. Kuhu jääb Monumenta Estoniae antiquae? – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 205–206.
Rüütel, Ingrid 1972. „Vana kandle” uus kolleegium alustas tööd. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 512.
Rüütel, Ingrid 1973a. „Vana kandle” kolleegiumis. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 319–320.
Rüütel, Ingrid 1973b. „Vana kandle” kolleegiumis. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 512.
Tamm, Kadri 2002. Statistiline ülevaade kogumisvõistlustest ja folkloristide välitöödest. – Kogumisest uurimiseni. Artikleid Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapäevaks. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 220–239.
Tampere, Herbert 1958. Jakob Hurda rahvaluule väljaandmistööst ja selle printsiipidest. – Paar sammukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed. Uurimusi ja materjale 1. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 131–170.
Tampere, Herbert 1960. „Vana kandle” koostamise põhimõtetest. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 513–527.
Tampere, Herbert 1961. Rahvaluule-alastest ekspeditsioonidest. – Paar sammukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed. Uurimusi ja materjale 2. Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim Kirjandusmuuseum, lk 441–446.
Tampere, Herbert 1965. „Vana Kandle” ettevalmistamisest Kirjandusmuuseumis. H. Tampere aruanne rahvaluulealasel konverentsil Tartus 11. V 1963. – Rahvapärimuste koguja 4. Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim Kirjandusmuuseum, lk 102–106.
Tedre, Ülo 1972. „Vana kandle” töö taasalustamiseks. [Koosolek: 14. II 1972, Tallinn.] – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 254.
Tedre, Ülo 1986. Kolmas alustus. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 372–376.
Tedre, Ülo 1991. Monumentum küll, aga kas aere perennius? – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 373–379.
Tedre, Ülo 1999. Jõhvi ja Iisaku regilaulud. Vana Kannel. (Monumenta Estoniae antiquae I. Carmina popularia VIII.) Koostajad Hilja Kokamägi, Ülo Tedre, Edna Tuvi; toimetaja Ülo Tedre. Tartu: Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum.
Vana Kandle… 1972 = „Vana kandle” suurväljaanne peab jätkuma! (Mõttevahetuse kokkuvõtteks). – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 106–108.
Vana Kandle… 1974 = „Vana kandle” ajagraafik. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 382–383.
Vana Kandle… 1979 = „Vana kandle” V köite käsikiri jõudis kirjastusse. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 501.
Viires, Ants 1991. Probleeme jätkub. (Eesti folkloristika täna ja homme.) – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 65–69.
