The recently published Estonian Etymological Dictionary (EED) summarizes the research done on the origin of the word stems used in standard Estonian. The basis of the EED entry list are the stems found in the Estonian Orthological Dictionary “ÕS 2006”, with the exclusion of recent foreign stems. The given statistical overview of the stems of standard Estonian is based on the EED. In the article, a stem is defined in a narrower sense, also considering the language-historical aspect: a stem is a root morpheme carrying a lexical meaning, which does not contain any historical derivational suffixes and cannot be identified phonetically with any other root morpheme with a lexical meaning. The Estonian word stems can be divided into three big groups: native stems, borrowed stems and artficial stems. In the last 30 years (since Rätsep 1983) the classification of borrowed stems has been further specified in that Indo-European and Indo-Iranian stems are regarded as a separate layer, as are Germanic and Scandinavian ones. The number of established Baltic loans has grown essentially. However, the group of Estonian stems of unknown origin, not having any established equivalent, is still quite numerous. The possibly more distant origin of the stems with exclusively Finnic equivalents is also in need of additional research.
References
Ariste, Paul 1937. Mõningaid alamsaksa laensõnu. – Eesti Keel, nr 5, lk 132–140.
Ariste, Paul 1940. Georg Mülleri saksa laensõnad. – Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis B, kd 46, nr 1. Tartu.
Bereczki, Gábor 1988. Geschichte der wolgafinnischen Sprachen. – The Uralic languages. Description, history and foreign influences. Handbuch der Orientalistik. Achte Abteilung. Handbook of Uralic Studies. Kd I. Toim D. Sinor. Leiden–New York–København–Köln: E. J. Brill, lk 314–350.
https://doi.org/10.1163/9789004492493_016
Blokland, Rogier 2009. The Russian Loanwords in Literary Estonian. (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica, kd 78.) Wiesbaden: Harrassowitz Verlag.
EES = Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar, Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, 2012.
EKG I = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Toim M. Erelt, T. Erelt, H. Saari, Ü. Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, 1995.
Hofstra, Tette 1985. Ostseefinnisch und Germanisch. Frühe Lehnbeziehungen im nördlichen Ostseeraum im Lichte der Forschung seit 1961. Groningen: Rijksuniversiteit te Groningen.
Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tõlkinud ja kohandanud R. Pajusalu, J. Valge, I. Tragel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Kiparsky, Valentin 1936. Fremdes im Baltendeutsch. (Mémoires de la Société Néo-philologique de Helsingfors, kd 11.) Helsinki: Société Néo-philologique.
Koivulehto, Jorma 1999. Varhaiset indoeurooppalaiskontaktit: aika ja paikka lainasanojen valossa. – Pohjan poluilla. Suomalaisten juuret nykytutkimuksen mukaan. Toim P. Fogelberg. (Bidrag till kännedom av Finlands natur och folk, kd 153.) Helsinki: Societas Scientiarum Fennica, lk 207–236.
LÄGLOS I = A. D. Kylstra, Sirkka-Liisa Hahmo, Tette Hofstra, Osmo Nikkilä, Lexikon der älteren germanischen Lehnwörter in den ostseefinnischen Sprachen. Kd I. Amsterdam–Atlanta: GA, 1991.
Must, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Mägiste, Julius 1962. Äldre ryska lånord i estniskan särskilt i det gamla estniska skriftspråket. (Lunds Universitets Årsskrift. N. F. Avd. 1. Kd 55, nr 1.) Lund: CWK Gleerup.
Raag, Raimo 1988. Nunn, prilla, koka ja teised. Eesti keele rootsi laensõnadest. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 655–664, nr 12, lk 725–732.
Rätsep, Huno 1976. Soome laenudest eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 210–216.
Rätsep, Huno 1983. Eesti kirjakeele tüvevara päritolu. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 539–548.
Tiberg, Nils 1962. Estlandssvenska språkdrag. (Estlandssvenskarnas folkliga kultur, nr 6. Acta academiae regiae Gustavi Adolphi, kd 28.) Uppsala–Köpenhamn: A.-B. Lundequistska bokhandeln, Ejnar Munksgaard.
Vaba, Lembit 1997. Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Tallinn–Tampere: Eesti Keele Instituut, Tampereen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos.
Vaba, Lembit 2011. Balti laenude uurimine avab meie kauget minevikku. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 734–763.
ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Toim T. Erelt. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/dict/qs2006/
