Aino Kallas (1878–1956) is considered a Finnish as well as an Estonian author. Her borderline status between the two cultures and her ambivalent oeuvre continue to provide substance for diverse literary historical interpretations, neither has reader interest waned, which has even led to talk of a renaissance of Aino Kallas. The article discusses the writer’s relations with (Estonian) history on which her masterpieces were based. Aino Kallas arrived at the themes from the 14th–17th centuries after a creative crisis making her realize that lack of the blood bond prevented her from delving into specifically Estonian problems and that realism was not her cup of tea. She found an escape in history, which allowed her to use dramatic plots and legends of the past offering timeless themes such as forbidden love, fatal passion, and death, well fitting the romantic genre of prose ballad. At the same time, autobiographical facts as well as reflections of contemporary social conditions and ideas remain an important part of her work. The oeuvre of Aino Kallas stands out on the background of Estonian historical narrative, offering a foretaste of the boom of historical fiction due in the mid-1930s, yet avoiding the themes pregnant with a national approach and ideology. Nevertheless, in 1935 a play of hers, despite following a classical example, caused a sharp conflict, as its plot was placed in the time of the 14th-century popular uprising in Estonia. The resentment rooted in national traumas resembled part of the Estonian response to the „Purge” by Sofi Oksanen. Still, the avoidance of social, national and political themes has protected Aino Kallas’s oeuvre from aging. Also, her archaistic usage, imitating old chronicles, which has been mediated to the Estonian reader by Friedebert Tuglas, has a fresh appeal. There is reason to believe that the works of Aino Kallas and her archaistic style have influenced the brilliant Estonian historical novelist Jaan Kross.
References
Adson, Artur 1935 [P. M.]. Mare ja meie. „Estonia” piinlik lavastus. – Uus Eesti 23. XI.
Ambur, Paul 1936. Ajalooline romaan rahvusliku kasvatuse tegurina. – Eesti Raamat, nr 3, lk 100–104.
Andresen, Nigol 1938. Aino Kallase draamalooming. – Looming, nr 6, lk 688–694.
Andresen, Nigol 1996. Gustav Suitsu kirjad Aino Kallasele. – Paar sammukest. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat XIII. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 139–163.
Annist, August 1935. Muinsusromantika osast Eesti arengus. – Raamatu osa Eesti arengus. Koguteos. Toim D. Palgi. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 81–96.
Asikainen, Eila 2001. Der var engang en præst. En jungiansk analyse og fortolkning af Aino Kallas’ roman Reigin pappi. København: Københavns universitet.
Berg, Maimu 2004. Skandaalse minevikuga läbimurre. – Sirp 10. IX.
Burke, Peter 2006. Kultuuride kohtumine. Esseid uuest kultuuriajaloost. Tlk Ainiki Väljataga. Tallinn: Varrak.
EK 1875–1900 = Eesti kirjanduskriitika 1875–1900. Kommenteeritud tekstivalimik. Koost K. Taev, V. Verev. Tallinn: Eesti Raamat, 1984.
Englund, Peter 2006. Poltaava. Ühe armee häving. Tlk Ivar Rüütli. [Tallinn]: Argo.
Forrester, James 2010. The lying art of historical fiction. – The Guardian. Books blog, 6. VIII.
http://www.guardian.co.uk/books/booksblog/2010/aug/06/lying-historical-fiction
Groot, Jerome de 2010. The Historical Novel. London–New York: Routledge.
Helme, Peeter 2009. Ajalugu, kirjandus ja ajalookirjandus. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 4, lk 2–4.
Hennoste, Tiit 2010. Rakvere raibe. Kollased ja valged. – Kommikoer ja pommikoer. Üksteist lugu eesti ajakirjandusest. Loomingu Raamatukogu, nr 1–2. Tallinn: SA Kultuurileht, lk 7–19.
Humal, Mart 2007. „Barbara von Tisenhusen”: ooper ja libreto. – Teater. Muusika. Kino, nr 8/9, lk 95–103.
Hõbemägi, Priit 2012. Tere tulemast Eestisse – alanduste ja õuduste maale. – Delfi, 3. III. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/priit-hobemagi-tere-tulemast-eestisse-alanduste-ja-ouduste-maale.d?id=64012471
Jaago, Kalev 1997. Täiendusi Reigi kirikuõpetaja Paul Lempeliuse eluloole. – Eesti Ajalooarhiivi toimetised 2 (9). Artiklite kogumik. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, lk 33–38.
Kallas, Aino 2012. Mu saatuse maa. Koost Mall Jõgi. Tallinn: Tammerraamat.
Kangro, Bernard 1938. Aino Kallas. – Looming, nr 6, lk 669–687.
Kangro-Pool, Rasmus 1935a. „Mare ja ta poeg” Estonias. – Uudisleht 17. XI.
Kangro-Pool, Rasmus 1935b. „Mare ja ta poeg” Estonias. – Postimees 18. XI.
Kaplinski, Küllike 1988. Veel Balthasar Russowi päritolust. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 74–82
Kesküla, Kalev, Liivrand, Harry, Nestor, Siim 2007. Eesti esisoomlaste edetabel. – Eesti Ekspress 28. XI.
Kivimäe, Mart 2005. Kirjandus ja teaduslik objektiivsus ajaloos. – Sirp 23. IX.
Kross, Jaan 1982a. Ajalooainelisest kirjandusest Eestis. [Ettekanne Torontos ja New Yorgis 1974.] – Jaan Kross, Vahelugemised III. Tallinn: Eesti Raamat, lk 100–114.
Kross, Jaan 1982b. Märkmeid ajaloolisest teemast. – Jaan Kross, Vahelugemised III. Tallinn: Eesti Raamat, lk 220–226.
Kross, Jaan 1986. Ettekanne Tampere kirjanikeorganisatsioonis oktoobris 1982. – Jaan Kross, Vahelugemised IV. Tallinn: Eesti Raamat, lk 131–149.
Kross, Jaan 1988a. Paul Johanseni (ja iseenese) päästmiskatseks ühe ülirange ajaloomuusa käest. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 276–283.
Kross, Jaan 1988b. Balthasar Russowi (ja iseenese) päästmiskatseks teise ülirange ajaloomuusa käest. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 412–422; nr 8, lk 466–474.
Kross, Jaan 2003. Omaeluloolisus ja alltekst: 1998. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professorina peetud loengud. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Kurvet-Käosaar, Leena 2006. Embodied subjectivity in the diaries of Virginia Woolf, Aino Kallas and Anais Nïn. Tartu: Tartu University Press.
Kurvet-Käosaar, Leena 2009. „Algupärase talupojavere jõud”. Eesti tõu küsimus Aino Kallase loomingus. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 729–745.
Kurvet-Käosaar, Leena, Rojola, Lea (toim) 2011. Aino Kallas. Negotiations with Modernity. Helsinki: Finnish Literature Society.
Laaman, Eduard 1936. Eesti muinasusust ja kultuuri lähtekohtadest. – Looming, nr 9, lk 1017–1026.
Laitinen, Kai 1973. Aino Kallas 1897–1921. Tutkimus hänen tuotantonsa päälinjoista ja taustasta. Helsinki: Otava.
Laitinen, Kai 1995. Aino Kallaksen mestarivuodet. Tutkimus hänen tuotantonsa päälinjoista ja taustasta, 1922–1956. Helsinki: Otava.
Laitinen, Kai 1997. Aino Kallas. Uurimus Aino Kallase loomingu peateemadest ja taustast. Tlk ja eessõna Sirje Kiin. Tallinn: Sinisukk.
Laitinen, Elo 2008. Naisekuju modelleerimine XX sajandi alguskümnendite eesti kirjanduses. Tallinn: Tallinna Ülikool.
Lukas, Liina, Kreem, Juhan 2008. „Romeo ja Julia” Liivimaa moodi? Barbara von Tiesenhauseni legend: ajalooline tagapõhi ja kirjanduslikud variatsioonid. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 156–177.
Madar, Maia 1987. Nõiaprotsessid Eestis XVI sajandist XIX sajandini. – Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. Artiklite kogumik III. Koost Jüri Kivinäe. Tallinn: Eesti Raamat, lk 124–145.
Melkas, Kukku 2003. Kamppailu tiedosta. Aino Kallaksen historiallinen romaani ja tiedon tuottamisen problematiikka. – Historiallinen aikakauskirja, nr 4, lk 549–561.
Melkas, Kukku 2006. Historia, halu ja tiedon käärme Aino Kallaksen tuotannossa. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Meri, Lennart 1976. „Hõbevalge” autori vastus. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 189.
Mortimer, Ian 2008. The Time Traveller’s Guide to Medieval England: a Handbook for Visitors to the Fourteenth Century. London: The Bodley Head.
Mortimer, Ian 2011. Why historians should write fiction. – Past and Future. The magazine of the Institute of Historical Research. Issue 10, Autumn/Winter, lk 7–8.
Mutt, Mihkel 2012. Minu Oskar Luts. – Looming, nr 11, lk 1605–1620.
Olesk, Sirje 2010. Eesti teema soome kirjanduses: Sofi Oksaneni romaan „Puhastus”. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 473–485.
Olesk, Sirje 2011. Aino Kallas on the Boundaries of Finland, Estonia and the World. – Aino Kallas, Negotiations with Modernity. Toim Leena Kurvet-Käosaar, Lea Rojola. Helsinki: Finnish Literature Society, lk 162–180.
Olesk, Sirje 2013. Akadeemiline Aino Kallas. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 128–130.
Peiker, Piret 2012. Eesti ajalooromaani ajaloo poole. Konverents „Ajalooromaan: poeetika ja poliitika”. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 472–474.
Phillpott, Matthew J. 2011. A Novel Approaches Prelude: A Brief History of Historical Fiction.
http://ihrconference.files.wordpress.com/2011/11/mphillpott-history-of-historical-fiction.pdf
Põldvee, Aivar 2008. Ajalugu Aino Kalda lugudes. – Aino Kallas, Reigi õpetaja. Püha Jõe kättemaks. [Tallinn:] Eesti Päevaleht, Akadeemia, lk 157–189.
Roosma, Maks 1969. „Reigi õpetaja” ja ürikud. – Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed. Uurimusi ja materjale VI. Tallinn: Eesti Raamat, lk 135–151.
Saks, Edgar Valter 1936. Aino Kallasega vestlemas. – Looming, nr 10, lk 1129–1135.
Seppel, Marten 2009. Teadlane olemise või mitteolemise pärast ei maksa kompleksides põdeda. (Intervjuu Enn Tarveliga.) – Sirp 31. VII.
Southgate, Beverley 2009. History meets fiction. Harlow–New York: Longman.
Suits, Gustav 1907. Kirjandusest [A. Kallase „Ants Raudjala” arvustus]. – Elu, 22., 24., 28. ja 31. XII, nr 110–113.
Suits, Gustav 1938. Ajaloost kirjandusloos. – Õpetatud Eesti Seltsi toimetused XXX. Tartu: K. Mattiesen, lk 981–992.
Teder, Kaljula 1935. Süüdistus. – Päevaleht 20. XI.
Undusk, Jaan 1997. Kolm võimalust kirjutada eestlaste ajalugu: Merkel – Jakobson – Hurt. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 721–734; nr 12, 797–811.
Undusk, Jaan 2008. Eesti lugu: Aino Kallas „Reigi õpetaja”. – Eesti Päevaleht, 28. XI.
Urgart, Oskar 1940. Moodne eesti ajalooline romaan. – Ajalooline Ajakiri, nr 1, lk 14–23.
Vilde, Eduard 1890. Kirjandusest [E. Bornhöhe „Villu võitlused” arvustus]. – Postimees 3. XI, nr 125.
[Vilde, Eduard] -e 1893. Kirjandusest [A. Saali „Leili” arvustus]. – Postimees 31. V – 2. VI, nr 116–118.
Vuorikuru, Silja 2009. „Batseba” – Aino Kallase tundmatu näidend. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 205–225.
Vuorikuru, Silja 2012. Kauneudentemppelin ovella. Aino Kallaksen tuotanto ja raamatullinen subteksti. Helsinki: Helsingin yliopisto.
White, Hayden 2003. Kirjandusteooria ja ajalookirjutus. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 1, lk 111–127.
Öpik, Elina 1976. Lisa soome-ugri drakonoloogiale. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 186–188.
Öpik, Elina 1988. Ajalootunnetuse kahest tasandist ja Balthasar Russowi kohast Eesti kultuuriloos. – Keel ja Kirjandus, nr 3, lk 149–159.
