The article focuses on a nominal phrase or compound word invented by the translators of the first versified Estonian church hymnal (1656). Although the German versions of Lutheran church hymns had end rhyme, the hymns used to be translated into Estonian in prose and without any rhyme up to the mid-17th century. The translators of the hymnal of 1656 were the first to employ meter and rhyme following the strict versification rules established by Martin Opitz. In order to find pure rhymes various tricks were used. In five hymns, the frequent verb form on (’is, are, have, has’) was rhymed with the conspicuous phrase põrgu konn ’toad of hell’ as a synonym for ‘the Devil’. Although Martin Luther had indeed compared the devil to the toad, the corresponding compound word *Höllenfrosch or *Höllenkröte was unfamiliar in Lutheran German. Even the translators themselves seem to have had doubts about the Estonian phrase and it was mocked by the critics of the first hymnal. From later hymnals the phrase was eliminated, but it had probably already found its way to the vernacular. Since the end of the 18th century it has been registered in dictionaries. In the middle of the 19th century the author of the most famous collection of Estonian fairy tales F. R. Kreutzwald created his well known pseudomythological creature põhja konn ‘Toad of the North’ probably inspired by the same phrase.
References
ALLIKAD
Gesangbuch 1656 = Neu Ehstnisches Gesangbuch / Worinnen die Kirchen Gesänge Sel. Hn. Lutheri und aderer Gottseligen Männer in die gewöhnliche Melodeyen und gleiche Reimen verfasset sind. Reval: Adolph Simon.
Gesangbuch 1673 = Neu Eestnisches Gesangbuch / Worinnen die Kirchen-Gesänge Sel. Hn. Lutheri und anderer Gottseligen Männer in die gewöhnliche Melodeyen und gleiche Reimen verfasset sind. Reval: Adolph Simon.
Laulo-Rahmat 1693 = Ehsti-Ma Laulo-Rahmat / Tallo-Rahwa Kohli- nink Kirko-Lapsede tarbix / kud Jummala Auwux / ninda welja-sähdtut. Rähvli- echk Tal-Linnas: Christoff Brendeken.
Laulo Ramat 1694 = Ma Kele Laulo Ramat / Kummas Önsa Lutri / ja mu pühha Meeste Sure-Pühha-ja muid Jhho ning Hinge Häddas tarwiks tullejad Laulo leietakse. Riga: Johann Georg Wilcken.
Laulo-Ramat 1727 = Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat, Mis sees Önsa Lutterusse ja muud teised wannad ning ued kaunid Laulud on üllespandud.
Tarto-Ma kele Laulu-Ramat 1752. Tarto-Ma kele Laulu-Ramat, Kumman kik wanna nink wastse Laulo, kumma senni ajani Tükki Wärki trükkitu, ütte Ramato sisse omma kokko kootu, nink sündlikkuide Nimme alla säetu. Riga: Samuel Lorenz Wrölik.
KIRJANDUS
Annist, August 1966. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad. Tallinn: Eesti Raamat.
Eisen, Matthias Johann 1926. Eesti vana usk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. IV köide P – R. Eesti Keele Insituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009.
Hupel, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalschen und den dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga und Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.
Kingisepp, Valve-Liivi, Ress, Kristel, Tafenau, Kai 2010. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik. Tartu: Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Masing, Uku 1999 [1962]. Martin Gilläuse „Ehstnische Sprachbemerkungen”. – Uku Masing, Eesti vanema kirjakeele lood. Tartu: Ilmamaa, lk 91–99.
Masing, Uku, Soosaar, Albert 1999 [1956]. Kolme sajandi eest värsistatud lauluraamatust. – Uku Masing, Eesti vanema kirjakeele lood. Tartu: Ilmamaa, lk 59–90.
Mäger, Mart 1971. Riimi üldküsimusi. – Looming, nr 1, lk 123–132.
Neithal, Reet 2005. Reiner Brockmannist ja eesti (tõlke)luule vanusest. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 92–98.
Paul, Hermann 1966. Deutsches Wörterbuch. Bearbeitet von Werner Betz. 6. Auflage. Unveränderte Studienausgabe nach der 5., völlig neu bearbeiteten und erweiterten Auflage. Tübingen: Max Niemeyer Verlag.
Piiblikonverentsid 2003 = Piiblikonverentsid ja keelevaidlused. Põhjaeestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686–1690). Allikapublikatsioon. Koost Leino Pahtma, Kai Tafenau. Toim Jürgen Beyer. (Ex fontibus archivi historici Estoniae.) Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
Rupprich, Hans 1973. Die deutsche Literatur vom späten Mittelalter bis zum Barock. Zweiter Teil. Das Zeitalter der Reformation 1520–1570. München: Beck.
Saareste, Andrus 1958–1963. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Stockholm: Vaba Eesti.
Salu, Herbert 1949. Zur Entwicklung des estnischen Kirchenliedes im 17. Jahrhundert. – Pühendusteos Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolile tema avamise /1. detsember 1919/ kolmekümnendaks mälestuspäevaks paguluses viibivate õppejõudude ja kasvandikkude poolt. Stockholm: Eesti Teaduslik Selts Rootsis, lk 79–87.
Sang, Joel, Viks, Ülle 1991. Riimisõnastiku sünnist. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 614–617.
Tafenau, Kai 2011. Ex ignorantia linguae ridiculus sensus. Eestikeelsete tekstide kriitikast 17. sajandi lõpul. – Lugemise kunst. Koost Piret Lotman. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised 13.) Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, lk 123–150.
Valk, Ülo 1994. Kurat Euroopa usundiloos. Sissejuhatus demonoloogiasse. Tallinn: Vikerkaar.
Visnapuu, Henrik 1932. Tähelepanekuid ja märkmeid riimist. – Looming, nr 3, lk 311–322.
Võõbus, Arthur 1970. Eesti kirikulaulu algusest ja selle kujunemisest. – Oma Kirik, nr 6, lk 15–21.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg: Kaiserliche Akademie der Wissenschaften.
