This article introduces the concept of itinerant kingship, which is a relatively universal phenomenon in pre-modern societies where several relatively large territorial units were united under one political power, however, without extensive bureaucracy. Therefore this power was forced to regularly visit the subordinate territories in order to collect taxes, exercise judicial power and maintain political subordination. The political power under question did not necessarily have to be a king nor even a sovereign, it could be anyone exercising power over distant enough territories that needed the personal presence of the ruler to control them. Examples of such a system include polyude in Kievan Rus and gästning in Early Medieval Sweden, but a similar system might have been in use in Late Iron Age (11–13th century) Estonia as well.
Kuningamäng („The King Game”) is a song game belonging to the oldest strata of Estonian song games. The game starts with an introductory song where the players address the King as follows: ‘Oh, dear King, why didn’t you come last year, when the rivers were full of beer and the springs were streaming vodka? Now you’re coming at a bad time, now you take our clothes, now you rob our necklaces…’ Subsequently, the King takes pledges from all the players which are later returned for completing a task given by the King (e.g. a girl has to kiss a boy).
Since the situation in the game shares some fundamental characteristics with the practice of itinerant kingship, which cannot be explained as mere coincidence, it can be argued that the game is somehow modelled on the practice of itinerant kingship. Thus it is suggested that it might have originally been part of a ritual used by the local community to welcome the itinerant king, which was later transformed into a game due to the disappearance of the original performance context, and preserved as folklore up to the 19th and 20th centuries.
References
Ariste, Paul 1956. Läänemere keelte kujunemine ja vanem arenemisjärk. – Eesti rahva etnilisest ajaloost. Toim Harri Moora. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 5–40.
Arukask, Madis 2000. „Venna sõjalugu” ja inimmõtlemise muutlikkus. Setu lüroeepiline regilaul kui pideva distantseerumise ja muutumise dokument. – Kust tulid lood minule… Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 57–121.
Bernhardt, John W. 1993. Itinerant Kingship and Royal Monasteries in Early Medieval Germany c. 936–1075. Cambridge: Cambridge University Press. (Cambridge Studies in Medieval Life and Thought: Fourth Series. No. 21.)
http://ebooks.cambridge.org/ebook.jsf?bid=CBO9780511562372
Bernhardt, John W. 2010. Itinerary, royal. – The Oxford Dictionary of the Middle Ages. Vol. 2: C–J (Cleves – Jews). Oxford: Oxford University Press, lk 876.
Brink, Stephan 1996. Political and Social Structures in Early Scandinavia. A Settlement-historical Pre-study of the Central Place. – Tor. Tidskrift för arkeologi, XXVIII, lk 235–281.
Enäjärvi-Haavio, Elsa 1936. Über nordische Kinderspiele. – Studia Fennica, 11/3. Helsinki, lk 99–127.
Frog 2012. The Parallax Approach: Situating Traditions in Long-Term Perspective. – RMN Newsletter: Approaching Methodology, nr 4 (May 2012), lk 40–59.
Gurevitš, Aron 1992. Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn: Kunst.
Honko, Lauri, Pentikäinen, Juha 1997. Kultuuriantropoloogia. Tallinn: Tuum.
Kallio, Petri 2006. Suomen kantakielten absoluuttista kronologiaa. – Virittäjä, nr 1, lk 2–25.
Kreem, Juhan 2012. Saksa Ordu Liivimaal. – Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Peatoimetaja Anti Selart. Tartu: Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, lk 96–109.
Lang, Valter 2002. Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. – Keskus – tagamaa – ääreala: uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Koost ja toim V. Lang. (Muinasaja teadus 11.) Tallinn–Tartu: Ajaloo Instituut, Tartu Ülikool, lk 125–168.
Ligi, Herbert 1992. Talupoegade koormised. – Eesti talurahva ajalugu. 1. kd. Tallinn: Olion, lk 220–233.
Lintrop, Aado 2001. „Ema haual” lego ja lauluna. – Regilaul – keel, muusika, poeetika. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 299–313.
LNR = Liivimaa noorem riimkroonika. Koostanud ja kommenteerinud Sulev Vahtre. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
Mirov, Ruth 1998. Regivärsilise ekspositsioonlauluga voormängud. Tüpoloogia, struktuur, poeetika. (Eesti Keele Instituudi toimetised 2.) Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Oad, Kristjan 2012. Eestlaste lepingud üksteisega enne 13. sajandit. – Juridica, III, lk 151–158.
Odén, Birgitta 1961. Gästning. – Kulturhistorisk leksikon for nordisk middelalder fra vikingetid til reformationstid VI. Redaktør: Allan Karker. København: Rosenkilde og Bagger, lk 1–4.
Portelli, Alessandro 2000. What makes oral history different. – The oral history reader. Toim Robert Perks, Alistair Thomson. Routledge: London and New York, lk 63–74.
Propp, Vladimir 2003. Morphology of the folktale. Translated by Laurence Scott. Edited by Louis A. Wagner. Austin: University of Texas Press.
Põldmäe, Rudolf 1940. Rootsi aja kajastus Eesti rahvamälestustes. – Eesti ajalugu III. Rootsi ja Poola aeg. Peatoim H. Kruus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 398–408.
Renner, Johannes 1995. Liivimaa ajalugu 1556–1561. Keskalamsaksa keelest tõlkinud Ivar Leimus, värsid ladina keelest Enn Tarvel. Tallinn: Olion.
RMN = RMN Newsletter. – Folklore Studies. University of Helsinki.
http://www.helsinki.fi/folkloristiikka/English/RMN/index.htm
Roesdahl, Else 2007. Viikingite maailm: viikingid kodu- ja välismaal. Tallinn: Tänapäev.
Russow, Balthasar 1993 [1584]. Liivimaa kroonika. Tõlkinud D. Stock, H. Stock. Tallinn: Hotger.
Rüütel, Ingrid 1980. Eesti uuemad laulumängud 1. Kogumik. Tallinn: Eesti Raamat.
Sergejev, Vladimir, Vseviov, David 2002. Venemaa – lähedane ja kauge. Aegade algusest kuni Vassili III-ni. Tallinn: Valgus.
Siig, Kristo 2012. Kuningamäng kui „kultuurifossiil”. Uurimus ühe laulumängu seostest muinas- ja varakeskaegse ühiskonnakorraldusega. Seminaritöö. Tartu Ülikool. – http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26859/ST_Siig.pdf?sequence=1
Sundqvist, Olof 2002. Freyr’s offspring: rulers and religion in ancient Svea society. Uppsala: Acta Universitatis Upsaliensis.
Tampere, Herbert 1958. Eesti rahvalaule viisidega III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Tedre, Ülo 1973. Eesti pulmad. Lühiülevaade muistsetest kosja- ja pulmakommetest. Tallinn: Eesti Raamat.
Valk, Ülo 1993. Kust tuli ilmalind? Läänemeresoome loomisloo algupärast. – Vikerkaar, nr 2, lk 21–29; nr 3, lk 60–66.
Valk, Ülo 2000. Regilaul kui kommunikatsioon teispoolsusega: dialoogist nägemusteni. – Kust tulid lood minule… Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 245–276.
Valk, Heiki, Selart, Anti 2012. Muutused ja järjepidevus 13. sajandi Liivimaal. – Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Peatoim Anti Selart. Tartu: Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, lk 63–80.
Vissel, Anu 2004. Lastepärimus muutuvas ühiskonnas. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. (Ars Musicae Popularis 15.)
Wiedemann, Friedrich Johann 1876. Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten. St.-Petersburg: Keiserliche Akademie der Wissenschaften.
http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/aiale/
Yorke, Barbara 2003. Kings and Kingdoms of Early Anglo-Saxon England. London–New York: Routledge.
https://doi.org/10.4324/9780203447307
YS = Ynglingite saaga. Tõlkinud ja kommenteerinud Tõnno Jonuks. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, 2003.
