Search
|
ee
PDF

Religious fasts and feasts in the representations of Seto culture

https://doi.org/10.54013/kk674a1

The integration of the (orthodox) Setos into the Republic of Estonia established in 1918 soon revealed some conflicts due to cultural differences.  The modernized Estonians tended to patronize their „lesser brothers” and to reform their culture and lifestyle, which was considered old-fashioned and reactionary. There was a change in attitude towards Seto religious practices in Estonia, namely, their traditional fasts became a public health issue, their food offerings were discussed in relation to economy and their celebration of church holidays all of a sudden belonged to the discourse of crime and alcoholism. The economic benefits or harms of Seto religious practices as well as their health effects were contemplated without considering the fact that for Setos the observation of traditional ritual practices, such as, for example, church festivals and commemoration of the departed was the only possible way and as such it did not partake of the categories of health or economy.

Based on the material kept in the Estonian Folklore Archives the article discusses the role of Seto religious feasts and fasts in their self-image as well as in their early representations, especially in the texts of the discourse of Seto Estonization, which began in the 1920s. It is demonstrated how the modernized Estonians, who emphasized secularism, abstinence and Estonian nationalism,  used to stigmatize the fasts and religious feasts of the Seto, which were the most conspicuous features of their religious and everyday ways.

References

Aabrams, Vahur, Kalkun, Andreas 2013. Hurda avitajaq Setomaal aastagil 1903 ja 1886 ja muid kommentaarõ. – Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Värska: Seto Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, lk 198-215.

 

Annist, Aet 2011. Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Arenguantropoloogiline uurimus. Tallinn: TLÜ Kirjastus.

 

Apo, Satu 2001. Viinan voima. Näkökulmia suomalaisten kansanomaiseen alkoholiajatteluun ja -kulttuuriin. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.

 

Bome, Helen 2006. Sacred Image as a Local Patron? The Icon of St. Nicholas of Mozhaisk in the Petseri monastery in Setu Folklore. – Folklore. Electronic Journal of Folklore, nr 34, lk 75-88.
https://doi.org/10.7592/FEJF2006.34.bome

 

Buck, Villem 1909. Petseri eestlased. Tartu: Postimehe kirjastus.

 

Bynum, Caroline Walker 1987. Holy Feast and Holy Fast. The Religious Significance of Food to Medieval Women. Berkeley: University of California Press.

 

Bynum, Caroline Walker 1992. Fragmentation and Redemption. Essays on Gender and the Human Body in Medieval Religion. New York: Zone Books.

 

  1. 1933. 249 gulänjet aastas. Petserimaa kaotab oma meeletu pidutsemisega aastas umbes 100 milj. senti. 7000 kr. eest viina vaesema valla peol. – Postimees 19. IV, nr 90, lk 4.

 

Ed. 1932. Pilte Värskast. Setude ja venelaste gulänje alevis. – Postimees 4. VIII, nr 180, lk 4.

 

Eesti 1924 = Eesti Eugeenika Seltsi “Tõutervise” töökava. – Tulev Eesti, nr 9, lk 279.

 

Foucault, Michel 2000. Mis on autor? – Vikerkaar, nr 11/12, lk 156-172.

 

Goldstein, Darra 1997. Is Hay Only for Horses? Highlights of Russian Vegetarianism at the Turn of the Century. – Food in Russian History and Culture. Toim Musya Glants, Joyce Toomre. Bloomington-Indianapolis: Indiana University Press, lk 103-123.

 

Grumett, David, Muers, Rachel 2008. Eating and Believing. Interdistciplinary Perspectives on Vegetarianism and Theology. New York: T&T Clark.
https://doi.org/10.5040/9780567678140

 

Grumett, David, Muers, Rachel 2010. Theology on the Menu. Asceticism, Meat and Christian Diet. London-New York: Routledge.
https://doi.org/10.4324/9780203863497

 

Gulänjed 1933 = Gulänjed uue kalendri järele. Kord paraneb. – Postimees 11. VIII, nr 186, lk 1.

 

Hagu, Paul 1999. Setukaiset – raja-aluen ortodoksivähemmistö. – Uskonto ja identiteetti. Suomalais-ugrilaisten kokemuksia ja vaiheita Venäjällä ja Neuvostoliitossa. Toim Teuvo Laitila, Tuija Saarinen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 82-95.

 

Heretz, Leonid 1997. The Practice and Significance of Fasting in Russian Peasant Culture at the Turn of the Century. – Food in Russian History and Culture. Toim Musya Glants, Joyce Toomre. Bloomington-Indianapolis: Indiana University Press, lk 67-80.

 

Heretz, Leonid 2008. Russia on the Eve of Modernity. Popular Religion and Traditional Culture under the Last Tsars. Cambridge: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511497179

 

Herlihy, Patricia 1991. Joy of the Rus’. Rites and Rituals of Russian Drinking. – The Russian Review, kd 50, lk 131-147.
https://doi.org/10.2307/131155

 

Hurt, Jakob 1904a. Über die pleskauer esten oder die sogenannten setukesen. – Anzeiger der Finnisch-Ugrischen Forschungen. Band III, Heft 3, lk 185-205.

 

Hurt, Jakob 1904b. Setukeste laulud. Pihkva-Eestlaste vanad rahvalaulud, ühes Räpinä ja Vastseliina lauludega. Ezimene köide. Helsinki: Soome Kirjanduse Selts.

 

Hurt, Jakob 1989. Mida rahvamälestustest pidada. Artiklite kogumik. Koost Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat.

 

Hünerson, Jaan 1928. Põllumeeste poliitika Petserimaal. – Petserimaa põllumeeste päev, 3. juunil 1928. a. Petseri, lk 3-6.

 

Jansen, Ea 1998. Seltsiliikumine – Eesti rahvakultuur. Toim Ants Viires, Elle Vunder. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 591-614.

 

Jääts, Indrek 1998. Setude etniline identiteet. Studia Ethnologica Tartuensia 1. Tartu: Tartu Ülikooli etnoloogia õppetool.

 

Kalkun, Andreas 2004. 40 aastat Värska leelokoori Leiko. Värska.

 

Kalkun, Andreas 2007. Nähtamatu ja nähtav pärimus. Seto rahvaluule kogumisest ning menstruatsiooni ja sünnitusjärgse käitumisega seotud tabudest. – Ariadne Lõng. Nais- ja meesuuringute ajakiri, nr 1/2, lk 3-18.

 

Kalkun, Andreas 2008. A woman’s voice in an epic: Tracing gendered motifs in Anne Vabarna’s Peko. – Journal of Ethnology and Folkloristics, nr 2, lk 25-45.

 

Kalkun, Andreas 2011. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi representatsiooniloole. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

 

Kalkun, Andreas, Ojamaa, Triinu 2009. Orthodox chanting and traditional singing: Conflicts and compromises. – Traditional Musical Cultures in Central-Eastern Europe. Ecclesiastical and Folk Transmission. Toim Piotr Dahlig. Warsaw: University of Warsaw, Polish Academy of Sciences, lk 157-180.

 

Kallas, Oskar 1898. Üht ja teist Setudest. – Eesti Üliõpilaste Seltsi Album. Teine leht. Tartu: Eesti Üliõpilaste Selts, lk 174-188.

 

Kalling, Ken 2004. Liikva laened… õõnistavad meie randa… – Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat XLVIII. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 109-134.

 

Kalling, Ken 2007. The Self-Perception of a Small Nation. The Reception of Eugenics in Interwar Estonia. – Blood and Homeland. Eugenics and Racial Nationalism in Central and Southeast Europe 1900-1940. Toim Marius Turda, Paul J. Weindling. Budapest-New York: Central European University Press, lk 253-262.
https://doi.org/10.1515/9786155211041-013

 

Kirss, Ello 1998. Setumaa 1938. – Mäetagused, nr 8, lk 108-130.
https://doi.org/10.7592/MT1998.08.setumaa

 

Kreutzwald, Friedrich Reinhold 1953 [1848]. Teateid rahvalauludest Pihkva kubermangus asuvate eestlaste juures. – F. R. Kreutzwald, Teosed. Maailm ja mõnda. Toim K. Taev jt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 105-112.

 

Kuutma, Kristin 2005. Pärimuskultuurist kultuurisümboliks. Saami etnograafia ja seto eepose saamislugu. ELKA töid kirjandusest ja kultuuriloost 3. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

 

Kärner, Ülle 2003. Püha Maarja legendid. – Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat III. Tartu, lk 41-62.

 

Laur, T. 1928. Keisrinna Katariina II. aegne eesti- ja venekeelne pihtimisekorra kava käsikirjas greeka-õigeusulise rahva jaoks Eestis. – Usuteadusline Ajakiri, nr 3, lk 143-151, nr 4, lk 225-242.

 

LeBlanc, Ronald D. 1997. Tolstoy’s Way of No Flesh: Abstinence, Vegetarianism, and Christian Physiology. – Food in Russian History and Culture. Toim Musya Glants, Joyce Toomre. Bloomington-Indianapolis: Indiana University Press, lk 81-102.

 

Lewin, Moshe 1990. Popular Religion in Twentieth-Century Russia. – The World of the Russian Peasant. Post-Emancipation Culture and Society. Toim Ben Eklof, Stephen Frank. Boston: Unwin Hyman, lk 155-168.

 

Lind, G. 1925. Alkoholi uputus Petseris. – Tulev Eesti. Eesti Karskusliidu, Haridusliidu ja Eesti Eugeenika Seltsi “Tõutervishoid” häälekandja, nr 10, lk 317.

 

Loorits, Oskar 1951. Grundzüge des estnischen Volksglaubens II. Häft 1, Häft 2. Skrifter utgivna av kungl. Gustav Adolfs Akademien. Uppsala-Köpenhamn-Lund: Carl Bloms Boktryckeri.

 

Loorits, Oskar 1959. About the religious concretism of the Setukesians. – Suomalais-ugrilaisen Seuran Aikakauskirja, 61:5. Helsinki: Suomalais-ugrilaisen Seura, lk 1-49.

 

Lõiv, Merlin 2008. Kirmased Setumaal. – Setumaa kogumik. Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja rahvakultuurist. Toim Mare Aun, Merlin Lõiv. Tallinn: Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, lk 246-268.

 

Lõuna, Kalle 1999. Usuküsimus Petserimaal 1920.-30. aastatel ja kloostrisõda. – Ajalooline Ajakiri, nr 3/4 (106/107), lk 57-69.

 

Lõuna, Kalle 2003. Petserimaa. Petserimaa integreerimine Eesti Vabariiki 1920-1940. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

 

Maa 1934 = Maa jutustab. Vene soost karjased eesti lastele guljänje-kunsti õpetamas. – Postimees 17. VI, nr 162, lk 8.

 

Madisson, H. 1925. Allväärtuslikkude ja kurikalduvustega isikute sigivõimetuks tegemisest. – Tulev Eesti. Eesti Karskusliidu, Haridusliidu ja Eesti Eugeenika Seltsi “Tõutervise” häälekandja, nr 7/8, lk 201-211, nr 9, lk 261-266, nr 10, lk 291-297.

 

Manninen, Ilmari 1924. Setumaa muljeid. “Odamehele” kirjutanud E. R. Muus. – Odamees, nr 2, lk 39-42.

 

Mattila, Markku 1999. Kansamme parhaksi. Rotuhygienia Suomessa vuoden 1935 sterilointilakiin asti. Helsinki: Suomen Historiallinen Seura.

 

Mägiste, Julius 1977. Setukaistekstejä. Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 159. Helsinki: Suomalais-ugrilaisen Seura.

 

Paas, Friedrich Eugen 1928. Sega-abielud ja nende mõju rahvusesse piiriäärsetes maakondades Eestis. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 294-306.

 

Palgi, Daniel 1994. Murduvas maailmas. Mälestusi. Tallinn: Perioodika.

 

Petseri 1925 = Petseri Eesti Hariduspäev. – Tulev Eesti, nr 11, lk 348-349.

 

Petseri 1933 = Petseri tujukas august. – Postimees 25. VIII, nr 198, lk 4.

 

Petseri 1937 = Petseri ja tema guljänjed. – Postimees 26. III, nr 84, lk 4.

 

Petserimaa 1933 = Petserimaa gulänjed ettekäände all. Otsiti Ilja-päeva pühitsemiseks põhjusi. – Postimees 4. VIII, nr 180, lk 1.

 

Petserimaalt 1924 = Petserimaalt. Kalendri segadused Setumaal. Venelased ei taha uue kalendri järgi pühi pidada. Lärm Petseri kirikus. Preestrid politseid kaitseks palunud. – Päevaleht 26. I, nr 24, lk 6.

 

Piho, Mare 2011. Setode usk ja Setomaa tsässonad. – Setomaa tsässonad. Toim Ahto Raudoja, Tapio Mäkeläinen. Tartu: SA Setu Kultuuri Fond, lk 13-60.

 

Pino, Veera 1986. Kui kirmaskil ma käisin… – Töörahva Elu 26. VIII, nr 100, lk 3.

 

Pino, Veera, Sarv, Vaike 1981. Setu surnuitkud 1. (Ars Musicae Popularis [2].) Tallinn: ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut.

 

Plath, Ulrike 2001. Grenzspiegelungen: Die Bedeutung der “anderen” Esten für die Konstruktion estnischer Identität (mitte des 19. Jahrhunderts). – Kollektivität und Individualität. Der Mensch im östlichen Europa. Festschrift für Prof. Dr. Norbert Angermann zum 65. Geburtstag. Toim Karsten Brüggemann, Thomas M. Bohn, Konrad Maier. Hamburg: Verlag Dr. Kovac, lk 252-270.

 

Pussikultuur 1933 = Pussikultuuri haritipp: Nelja-aastane poiss lõi kolme-aastasele vennale kääridega kõhtu. – Petseri Uudised 21. X, nr 42, lk 3.

 

Puuronen, Anne 2001. “Oikein” syöminen. Huomioita anoreksian terveyskulttuurisesta rakentumisesta. – Elore, nr 2.
https://doi.org/10.30666/elore.78335

 

Põldmäe, Rudolf 1938. Rahvakultuurist, eriti rahva lõbutsemisvormidest Setumaal. – Eesti Noorus, nr 4/5, lk 3-10.

 

Põrandaalustest 1932 = Põrandaalustest, salapiiritusest ja seadustikkudest. Pisargaasiga “guljanjete” vastu. Jutuajamine sisekohtuministriga. – Postimees 8. IX, nr 210, lk 3.

 

Rammul, Aleksander 1935. Petserimaa tervishoiuline kirjeldus. Description sanitaire de l’arrondissement de Petseri. Beschreibung der sanitären Verhältnisse des Petseri-Kreises. Tartu: E. V. Tervishoiuvalitsuse ja Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituudi väljaanne.

 

Reier, Viktor 1922. Mälestused Setumaalt. – Eesti Kirjandus, nr 6, lk 173-176.

 

Ribenis, Karin 1993. Jakob Hurda võõrkeelsed etnoloogilised artiklid. 2. osa. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 665-672.

 

Ringi 1933 = Ringi ümber kodumaa. Võrumaalt. – Postimees 13. VIII, nr 188, lk 6.

 

Ringi 1935 = Ringi ümber kodumaa. Petserimaalt. – Postimees 16. VII, nr 190, lk 5.

 

Risch, Helmut 1937. Die estnische apostolisch-rechtgläubige Kirche. – Kyrios. Vierteljahresschrift für Kirchen- und Geistesgeschichte Osteuropas, 2. Jahrgang, Heft 2, lk 113-142.

 

Ritchie, Susan 1993. Ventriloquist Folklore. Who Speaks for Representation? – Western Folklore, kd 52, nr 2/4, lk 365-378.
https://doi.org/10.2307/1500095

 

Saarlo, Liina 1996. Pühakutest ja mõnest muust ning mis nende ümber. – Palve, vanapatt ja pihlakas. Setomaa 1994. a. kogumisretke tulemusi. Vanavaravedaja 4. Toim Heiki Valk, Ergo Västrik. Tartu, lk 93-132.

 

Salve, Kristi 1993. Toone tare. Tähelepanekuid setu surnuitkude žanridevahelistest ja geograafilistest seostest. – Akadeemia, nr 12, lk 2605-2621.

 

Sarv, Vaike 2000. Setu itkukultuur. (Ars Musicae Popularis 14.) Tartu-Tampere: Eesti Kirjandusmuuseum, Tampereen yliopiston kansanperinteen laitos.

 

Sarv, Õie, Sarv, Ain (toim) 2003. VI Seto Kongress. 9. oktoobril 2002. a. Verskah. Verska: Seto Kongressi Vanõbidõ Kogo.

 

Setukene 1907. Kiri Setumaalt. – Eesti karskusseltside aastaraamat. Üheksas aastakäik. Tartu: Eesti karskusseltside kesktoimekond.

 

Setumaa 1928 = August Ferdinand Tammekann, Edgar Kant, Johannes Voldemar Veski (toim). Eesti III. Setumaa: maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts.

 

Setumaa 1935 = Setumaa eestistub kiiresti. Setu noorsugu kõneleb kõikjal eesti keelt. Ka venelased õpivad eesti keelt. Kalendriküsimus rahva seas on kaotanud oma teravuse. Setumaa kultuuristamine on andnud loodetud tulemusi. – Postimees 2. VIII, nr 207, lk 4.

 

Siruli, Sirje (toim) 1999. Seto kodu lugu. Tõravere.

 

Truusmann, Jüri 1890 = Юрий Труусман, Полуверцы Псково-Печерского края. I. k, lk 31-62.

 

Tuglas, Friedebert [F. T.] 1936. Munkade juurest Petserimaa külasse. – Postimees 14. VI, nr 158, lk 4.

 

Usstav, Karl 1908. Pihkwa eestlased. Tartu: Postimehe kirjastus.

 

Vahi, P. 1936. Rahva eduteedele eluõigust! – Petseri Žurnaal, detsember, lk 3-5.

 

Valk, Heiki 2005. Lõuna-Eesti kaugemast minevikust. – Vikerkaar, nr 7/8, lk 124-129.

 

Valk, Heiki 2011. Setomaa tsässonad. Pärimus, rahvausk ja kombed. – Setomaa tsässonad. Toim Ahto Raudoja, Tapio Mäkeläinen. Tartu: SA Setu Kultuuri Fond, lk 61-107.

 

Veske, Mihkel 1877. Bericht über die Ergebnisse einer Reise durch das Estenland im Sommer 1875 von Dr. M. Veske. Separatabdruck aus den Verhandlungen der Gelehrten estnischen Gesellschaft. 8. Band. 4. Heft. Dorpat: Laakmanns Buchdruckerei.

 

Wirzba, Norman 2011. Food and Faith. A Theology of Eating. Cambridge: Cambridge University Press.
https://doi.org/10.1017/CBO9780511978982

 

Visnapuu, Henrik [Tulihänd] 1933. Gulänjed ja kumminui. – Postimees 22. VII, nr 169, lk 2.