Up to the present, Bernard Kangro’s Tartu novels („Springs of Ice” 1958, „The River Emajõgi” 1961, „Tartu” 1962, „The Stone Bridge” 1963, „The Black Book” 1965, and „Whirlwind of Fire” 1969), regarded as the core of his prose fiction, have been examined through a paradigm of literary movements. The goal of this article is to supplement and specify these so-called canonical treatments by an examination of the characteristics of baroque aesthetics as seen in Kangro’s last five Tartu novels. Among the features attributed to baroque literature are spatial representation of time, syncretism, a coexistence of different levels of meaning in a work, playfulness, and allegory. The allegorical scenes in Kangro’s Tartu novels create a particular dimension of timelessness, using situations that extend beyond the boundaries of the time of historical reality. The article provides a close analytical perspective on five allegorical scenes entitled Poor Yorick!, The Dance of the Flowers, The Garden, Spirit-Burning, and Ruins. The principal point of departure is the theory of allegory as articulated in Walter Benjamin’s habilitation thesis The Origin of German Tragic Drama (Ursprung des deutschen Trauerspiels, 1928). According to this theoretical approach, allegory is the form of expression specific to the age of the Baroque, which Benjamin sets in opposition to the classicist symbol. For Benjamin, the aesthetic symbol represents a totalizing, unifying, harmonizing image that falsifies historical experience; allegory, on the contrary, foregrounds historical experiences that are premature, and that cause sadness and torment, allowing to speak of history as the suffering of the world. In the allegorical scenes of Kangro’s Tartu novels, which seem to function as windows in the novels’ basically realistic space, characters „awaken” from sleep and become able to see the time they are living in, a time that remains „invisible” and incomprehensible to them in the reality represented by the base text of the novel. By means of the allegorical way of seeing, Kangro seems to succeed best at transmitting the feeling of living the time he depicts, the years of the Second World War, and to show history as not being a continual, unshakable, and straightforward chain of events, thus differing radically from the attempt of one of his characters, Soviet historian Naatan Üirike.
References
Annus, Epp 1997. Eesti romaani narratiivseid mudeleid. A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” ning Bernard Kangro Tartu-romaanide näitel. – Klassika ja narratiivsus. Tammsaarest Kangroni. (oxymora 1.) Toim Jaan Undusk. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 9–58.
Annus, Epp 2001. Pagulasproosa. – Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker, Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, lk 501–520.
Benjamin, Walter 1928. Ursprung des deutschen Trauerspiels. Berlin: Ernst Rowohlt Verlag.
Benjamin, Walter 2009. The Origin of German Tragic Drama. Tlk John Osborne. London–New York: Verso.
Benjamin, Walter 2010. Ajaloo mõistest. Tlk Hasso Krull. – Valik esseid. Koost Marek Tamm. Loomingu Raamatukogu, nr 26–29. Tallinn: SA Kultuurileht, lk 169–179.
Calderón = Pedro Calderón de la Barca 1999. Elu on unenägu. Tlk Jüri Talvet. Tallinn: Kunst.
Cowan, Bainard 2005. Walter Benjamin’s theory of allegory. – Walter Benjamin: Critical Evaluations in Cultural Theory. Kd 1. Toim Peter Osborne. London: Routledge, lk 56–69.
Grimmelshausen, Hans Jakob Christoffel von 2010. Saksa Simplicissimuse seiklused, teisisõnu: ühe veidra vagabundi elulugu. Tlk Mati Sirkel. Tallinn: Pegasus.
Grünthal, Ivar 1959. Saatuse kaalul. – Mana, nr 1, lk 60–63.
Hankiss, Elemér 2001. Fears and Symbols: An Introduction to the Study of Western Civilization. Budapest: Central European University Press.
https://doi.org/10.1515/9789633865170
Hollo, Maarja 2013. Nostalgia and redemption in Bernard Kangro’s Joonatan novels. – Haunted Narratives. Life Writing in an Age of Trauma. Toim Gabriele Rippl, Philipp Schweighauser, Tiina Kirss, Margit Sutrop, Therese Steffen. Toronto–Buffalo–London: University of Toronto Press, lk 279–296.
https://doi.org/10.3138/9781442664197-020
Kangro, Bernard 1942. Varemetes. – Ammukaar. Kirjanduslik koguteos I. Tallinn: Eesti Kirjastus.
Kangro, Bernard 1961. Emajõgi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
Kangro, Bernard 1962. Tartu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
Kangro, Bernard 1963. Kivisild. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
Kangro, Bernard 1965. Must raamat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
Kangro, Bernard 1969. Keeristuli. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
Kangro, Bernard 1973. Puu saarel on alles. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
Kangro, Bernard 1991. Kogutud luuletusi. Aastaist 1927–1989. II köide. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
Kirss, Tiina 2000. Tsensori katkestus. Keelatud kirjandus, Aisopose keel, hermeetilisus. – Vikerkaar, nr 11–12, lk 109–120.
Krull, Hasso 1991. Bernard Kangro teistmoodi aeg. – Eesti Ekspress 12. IV.
Krull, Hasso 1998. Ajalugu ja allegooria. Jüri Üdi Walter Benjaminiga. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 297–301.
Kruus, Oskar 2008. Bernard Kangro. – Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. (Collegium litterarum 9.) Toim Piret Kruuspere. Tallinn: Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 75–86.
Kõiv, Madis 2005. Genius loci. – Luhta-minek. (Eesti mõttelugu 61.) Koost Aare Pilv, toim Urmas Tõnisson. Tartu: Ilmamaa, lk 341–357.
Lott, Toomas 2009. Walter Benjamin. – 20. sajandi mõttevoolud. (Heuremata.) Toim Epp Annus. Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 569–597.
McCole, John 1993. Walter Benjamin and the Antinomies of Tradition. New York: Cornell University Press.
https://doi.org/10.7591/9781501728679
Morán, Manuel, Andrés-Gallego, José 2000. Jutlustaja. – Barokiajastu inimene. Koost Rosario Villari. Tlk Heete Sahkai, Heigo Sooman, Piret Peiker. Tallinn: Avita, lk 144–180.
Mägi, Arvo, Ristikivi, Karl, Kangro, Bernard 1973. Eesti kirjandus paguluses. 1944–1972. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
Olesk, Sirje 2002. Isikliku ja üldinimliku paradoksaalseid ühendusi Betti Alveri luules. – Tõdede vankuval müüril. Artikleid ajast ja luulest. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 244–249.
Oras, Ants 2009. Tartu üle kümnendite. – Kriitiku külaskäik. Koost Hando Runnel, toim Katre Ligi. Tartu: Ilmamaa, lk 439–442.
Ploom, Ülar 2011. Sissejuhatus Dante maailma ja tema „Jumalikku komöödiasse”. – Dante Alighieri, Jumalik komöödia. Põrgu. Tlk Harald Rajamets. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 481–558.
Radden, Jennifer 2000. The Nature of Melancholy: From Aristotle to Kristeva. Oxford–New York: Oxford University Press.
Steiner, George 2009. Introduction. – Walter Benjamin, The Origin of German Tragic Drama. Tlk John Osborne. London–New York: Verso, lk 7–24.
Steiner, Uwe 2010. Walter Benjamin: An Introduction to his Work and Thought. Tlk Michael Winkler. Chicago–London: University of Chicago Press.
https://doi.org/10.7208/chicago/9780226772318.001.0001
Talvet, Jüri 1987. Baroki liikumatus ja dünaamika. – Looming, nr 6, lk 824–833.
Talvet, Jüri 1999. Romantism. – Maailmakirjandus. 2. osa. Romantismist postmodernismini. Õpik keskkoolile. Koost J. Talvet. Tallinn: Koolibri, lk 7–12.
Talvik, Heiti 2007. Varemetel. – Legendaarne. Koost Karl Muru, Hando Runnel. Teine trükk. Tartu: Ilmamaa, lk 109.
Tomberg, Jaak 2011. Kirjanduse lepitav otstarve. (Heuremata.) Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Tüür, Kadri 2002. Aiad ja jõed: linnaloodusest Tõnu Õnnepalu romaanides. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 681–691.
Villari, Rosario 2000. Barokiajastu inimene. – Barokiajastu inimene. Koost R. Villari. Tlk Heete Sahkai, Heigo Sooman, Piret Peiker. Tallinn: Avita, lk 5–12.
Weber, Alexander 1995. Günter Grass’s Use of Baroque Literature. (MHRA Texts and Dissertations 41. Bithell Series of Dissertations 20.) London: W. S. Maney & Son Ltd.
Wellek, René 1963. The concept of baroque in literary scholarship. – Concepts of Criticism. Toim Stephen G. Nichols, Jr. New Haven–London: Yale University Press, lk 69–114.
Witte, Bernd 1997. Walter Benjamin: An Intellectual Biography. Detroit: Wayne State University Press.