The labelling of the adversary in the propaganda war is a process of two steps. To exchange a personal name for a befitting nickname you have, first, to introduce and inculcate a – mostly implicit, covert – by-name which is apposite thanks to not only external features of the adversary or his actual behaviour (NN ‹ caligula; in Estonian the personal character name is spelled with a minuscule). A surficial nickname will not stick in the face of a possible change of appearance or occupation. Secondly, you have to generalize the character name to a type name (caligula ‹ Tyrant; majuscule in Estonian). If the second step is taken before the first, the nicknames remain simply occasional and increase in number until no one of them is binding any more (the audience loses the orientation) and the most convenient substitute for them in toto becomes the initial personal name – but now used as a label („NN”; in inverted commas). The character name is an imagological construct. Chosen accordingly, it can influence the functioning of „NN” as a label for either an anecdotal or a mythical figure. An anecdote refers to a real event, whereas a myth can be entirely a lie without any possibility of correction. An anecdote revives the past, a myth casts spells about the future. The heart of an anecdote is the point, the (re)generating core of a myth is the symbol. An anecdotal person is odd and makes us laugh, a mythical figure is mysterious and inspires subconscious terror. A person’s mythical name serves as a comparison (prince Charles: „Putin’s Hitlerist behaviour”), a mythical person is hardly compared to anyone (Hitler like … who?).
References
Aaviksoo, Jaak 2011. Valed ja pooltõed on olemas ja elus. – Eesti Päevaleht 30. III.
Averjanov, Aleksandr P., Galkin, Ilja S., Zubok, L. I. jt 1973. Uusaeg. II osa. Õpik keskkooli IX klassile. 9. trükk. Tallinn: Kirjastus Valgus.
d’Ormesson, Jean 1997. Une autre histoire de la littérature française. Paris: NiL éditions.
Dubois jt 1986 = Жак Дюбуа, Франсис Эделин, Жан-Мари Клинкенберг, Филипп Мэнге, Франсуа Пир, Адлен Тринон, Общая риторика. Москва: Прогресс.
Eerik-Niiles Kross võrdleb Putini kõnet ja Hitleri kõnesid. – Postimees 21. III 2014.
Eliade, Mircea 1958. Patterns in Comparative Religion. New York: Sheed & Ward.
Grabbi, Rein 1999. Gerald Ford elab! – Postimees 20. V.
Honeckeri lesk viskus DDR-i kaitsele. – Eesti Päevaleht 5. IV 2012.
Kaalep, Ain 1999. Jätke mõnitamine! – Sõnumileht 14. V.
Kati perekonnanimeks saab Vasar-Murutar-Murdmaa. – elu24.postimees.ee 11. II 2011.
Kressa, Kaarel 2015. ENSV kunagise peremehe abi: Johannes Käbini puhul oli haruldane, et ta polnud mölakas. – Eesti Päevaleht 6. IV.
Kuusk, Hendrik 2015. Ukraina riikliku filmiagentuuri juht: Putin on nagu Peeter Suur. – Eesti Päevaleht 20. II.
Kümme kevadsuvist küsimust Edgar Savisaarele. – Kesknädal 5. VI 2013.
Laineste, Liisi 2008. Vaenunimedest eesti internetis. – Mäetagused, nr 38. http://dx.doi.org/10.7592/MT2008.38.laineste
Lenin, Vladimir Iljitš 1955. Aprilliteesid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Lotman 1992 = Юрий Михайлович Лотман, Культура и взрыв. Москва: Гнозис, Издательская группа Прогресс.
Maurois, André 1980. Stendhali „Punane ja must”. – Stendhal, Punane ja must. XIX sajandi kroonika. Tallinn: Eesti Raamat, lk 463–477.
McNamee, Gregory (koost) 2010. The Word Origin 2011 Calendar. Denver, Colorado: Accord Publishing.
Petiteau, Natalie 2004. Napoléon, de la mythologie à l’histoire. Paris: Éditions du Seuil.
Priimägi, Linnar 1999a. Anekdoot ja müüt. – Eesti Ekspress 2. XII.
Priimägi, Linnar (koost) 1999b. Savisaare mütoloogia & mütoloogiline Savisaar. Tallinn: Keskerakond.
Priimägi, Linnar 2000. Ühe imago analüüs. – Eesti Ekspress 24. VIII.
Priimägi, Linnar 2011. Motiiv – narratiiv – sümbol – tekst. Teesid motiivianalüüsist. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 526–535.
Priimägi, Linnar 2015. „Savisaar” ja Savisaar. – Pealinn 25. II.
Prints Charles „vabandas” venelaste ees, et võrdles Putinit Hitleriga. – Delfi 23. V 2014.
Raid, Juku-Kalle 2013. Eelarve. Friigikogu rahvuseepos. Tallinn: Ema ja Isa.
Raud, Mihkel 2004. Puhka rahus, Edgar Savisaar! – Eesti Päevaleht 12. X.
Sang, Joel 2011. Nomen est nomen. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 929–931.
Soonvald, Urmo 2015. „Savisaare” muusikalist: monument Eesti-pimedale poliitikule, keda äratab vaid Lasnamägi. – Eesti Päevaleht 7. II.
Stalin, Jossif V. 1952. Teosed. 13. köide: juuli 1930 – jaanuar 1934. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Suits, Gustav 1913. „Noor-Eesti” lähematest ülesannetest käesoleval ajal. – Eesti Kirjanikkude Seltsi „Noor-Eesti” Aastaraamat I. Tartu: E.K.S. „Noor-Eesti” kirjastus, lk 40–47.
Tammer, Enno 2005. Mikser tõlgib arusaadavamaks Savisaare võimumängud. – Postimees 12. XI.
Tarle, Jevgeni V. 1964. Napoleon. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Telegrami lugejate jaoks usaldusväärsed poliitikud keelduvad intervjuudest. – Telegram 24. II 2015.
Toomepuu, Jüri 2013. Eesti – Putini Trooja hobune NATOs ja Schengeni tsoonis? – Delfi 6. VII.
Tänavsuu, Toivo 2011. Ants Laaneots, mina küll ei käi Moskvas „Ameerikat avastamas”. – Eesti Ekspress 27. II.
Ušakov jt 1981 = Н. Н. Ушаков, В. Д. Васильева, Н. П. Клюева, О грамматических особенностях прозвищных имен. – Л. П. Калакуцкая (отв. ред.), Ономастика и грамматика. Москва: Наука, lk 98–122.
Vahter, Tarmo 2012. Eesti riiki juhivad Miki, Päikesekuningas ja Kosmosemutt. Poliitikute hüüdnimed. – Eesti Ekspress 29. III.
Vainküla, Kirsti 2015. Kapital nimega Savisaar. – Eesti Ekspress 4. II.
Vert 2003 = Николай Верт, Россия в революции. Москва: АСТ, Астрель.
Volgin, Narinski 1993 = И. Л. Волгин, М. М. Наринский, „Развенчанная тень”. Диалог о Достоевском, Наполеоне и наполеоновском мифе. – А. О. Чубарьян (отв. ред.), Метаморфозы Европы. Москва: Наука, lk 127–164.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Estnisch-Deutsches Wörterbuch. Tallinn: Valgus.
Wikileaks: Ilves nimetas Savisaart odavaks populistiks. – Delfi 28. I 2011.
