Soil constitutes the living ground from which cultures stem, alongside with all other manifestations of life. Soil has been an important trope in the poetry of Debora Vaarandi (1916–2007), one of the leading poets of mid-20th century Estonia. She grew up in the countryside and agricultural work was an essential part of her life experience. Political conditions left their mark on Vaarandi’s poems: in her propagandistic poetry of the 1950s soil appears only as an emblem of socialist agriculture. The poem „Dear soil…” (1954) marks a turning point; from there on, an intimate and emotionally enriching bond with soil appears in Vaarandi’s poetry. Its apotheosis is reached in the poem „Estonian soils” (1964), where soils are likened to human tissues. Through fertility and exhaustion, soils are metaphorically associated with the situation of women. Gardens appear in Vaarandi’s poetry only toward the end of her literary career. Through the lyrical depictions of gardening, a „turn of faith” and resignation are expressed that eventually lead to creating via gardening instead of creating via literature.
References
Crutzen, Paul J., Stoermer, Eugene F. 2000. The „Anthropocene”. – Global Change Newsletter, nr 41, lk 17–18.
Eilart, Jaan 1976. Inimene, ökosüsteem ja kultuur. Peatükke looduskaitsest Eestis. Tallinn: Perioodika.
Hasselblatt, Cornelius 2000. Literatur und Leben: ein Gespräch mit Debora Vaarandi. – Estonia, nr 2, lk 5–13.
Kalda, Maie 2010. Debora ja vennad. Tallinn–Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Kello, Karl 2013. Vihmaussi osast Eesti kultuuriloos. – Õpetajate Leht 5. IV, lk 8.
Kepp, Õnne 2006. Maa, mis on ja mida ei ole. – Noor-Eesti 100. Kriitilisi ja võrdlevaid tagasivaateid. Koost, toim Elo Lindsalu. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 98–111.
Kross, Jaan 2003. Omaeluloolisus ja alltekst. 1998. a. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professorina peetud loengud. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Leopold, Aldo 1968. A Sand County Almanac and Sketches Here and There. London: Oxford University Press.
Leopold, Aldo 2008. Maa eetika. Tlk Riste Keskpaik, Indrek Reiland. – Keskkonnaeetika võtmetekste. Koost, toim Aire Vaher, Riste Keskpaik, Külli Keerus. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, lk 17–35.
Lindström, Kati, Koff, Tiiu 2015. Antropotseen – inimeste ajastu. – Horisont, nr 5, lk 26–34.
McNeill, John, Winiwarter, Verena 2004. Breaking the sod: Humankind, history, and soil. – Science, nr 304, lk 1627–1629.
https://doi.org/10.1126/science.1099893
McNeill, John, Winiwarter, Verena 2006. Soils, soil knowledge and environmental history. – Soils and Societies. Perspectives from Environmental History. Toim J. McNeill, V. Winiwarter. Isle of Harris: White Horse Press, lk 1–6.
Nelson, Donald R., Adger, W. Neil, Brown, Katrina 2007. Adaptation to environmental change: Contributions of a resilience framework. – Annual Review of Environment and Resources, nr 32, lk 395–419.
https://doi.org/10.1146/annurev.energy.32.051807.090348
Ortner, Sherry B. 2004 [1972]. Niisiis, kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe? Tlk Krista Kaer. – Ariadne Lõng, nr 1/2, lk 143–149.
Rueckert, William 1998 [1978]. Literature and ecology: An experiment in ecocriticism. – The Ecocriticism Reader. Toim Cheryll Glotfelty, Harold Fromm. Athens: University of Georgia Press, lk 105–123.
Steffen, Will, Grinevald, Jacques, Crutzen, Paul, McNeill, John 2011. The Anthropocene: Conceptual and historical perspectives. – Philosophical Transactions of The Royal Society A, nr 369, lk 842–867.
https://doi.org/10.1098/rsta.2010.0327
Tüür, Kadri 2002. Üks muhulane, Koguva Tooma Juhan. – Postimees 15. II, lk 13.
Vaarandi, Debora 1950. Selgel hommikul. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Vaarandi, Debora 1980. Teosed 1. Luuletused 1940–1954. Tallinn: Eesti Raamat.
Vaarandi, Debora 1981. Teosed 2. Luuletused 1954–1976. Tallinn: Eesti Raamat.
Vaarandi, Debora 1982. Kaudu mulla ja asfaldi. – D. Vaarandi, Teosed 4. Reisimärkmeid, mälestusi. Tallinn: Eesti Raamat, lk 290–302.
Vaarandi, Debora 2006. Aastad ja päevad. Nooruselugu. Tallinn: Tänapäev.
Vilu, Tõnis 2014. Ökokriitilise analüüsi võimalustest Uku Masingu loodusteksti „Mälestusi taimedest” näitel. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. Käsikiri kirjanduse ja teatriteaduse osakonna raamatukogus.