PDF

Is Google a mono- or disyllabic word in Estonian?

https://doi.org/10.54013/kk698a3

The article addresses Estonian syllabification as reflected in practical word inflection. According to the traditional view the nucleus of an Estonian syllable is invariably a vowel, while the next syllable begins with the last consonant of an intervocalic consonant sequence. There are, however, some foreign names like Google [ɡu:ɡl], for example, which despite being monosyllabic in terms of the traditional definition of the Estonian syllable can only be declined like a two-syllable consonant-final word, e.g. PartSg Google’it. In addition there are several disyllabic words of the second quantity degree, i.e. nouns of the C*VC-CV structure like ratsu ‘steed, where in parallel with the expected PartSg ending –t (ratsut) a zero-ending form is used, as if the word had a C*VCCV structure (like taba ‘padlock), e.g. PartSg käbla ‘sl. a fall, mobla ‘sl. mobile phone, sebra ‘zebra, mügri ‘water vole’.

The article calls for a revision of the current rule of Estonian syllabification, arguing that Estonian syllabification practice is similar to the German one, where the syllable nucleus need not always be a vowel as the function can also be fulfilled by a voiced consonant, and it is not only a single consonant, but possibly also a stop-initial consonant sequence that can be considered as the onset of a non-initial syllable.

The arguments are supported by the available information on the declension of the relevant words in practical usage, some since the 19th century. The underlying logic of our approach is that language users tend to base their morphology or word inflection on phonetic facts. Their idea of how a word should be syllabified is one of the factors determining their choice of the declension of the word and thus those choices may a posteriori reveal the underlying language-specific syllabification rules.

References

Aavik, Johannes 1912. Väiksed keelelised märkused. – Päewaleht 10. IX, nr 209, http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19120910.2.3 (17. VI 2015).

Ahrens, Eduard 2003. Uue ajastu misjonilingvist: Eduard Ahrens 200 (koguteos). Koost ja toim Kristiina Ross. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Eek, Arvo 2008. Eesti keele foneetika I. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus.

EKG = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, 1995.

EKK = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007.

Habicht, Külli 2006. Meie muutuv kirjakeel. – Oma keel, nr 1, lk 12–19.

Hint, Mati 1998. Häälikutest sõnadeni. Eesti keele häälikusüsteem üldkeeleteaduslikul taustal. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: AS Pakett.

Kaalep, Heiki-Jaan 2012. Käänamissüsteemi seaduspärasused. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 418–449.
https://doi.org/10.54013/kk655a2

Künstler, Aili 2014. Oi, kas see on enam eesti keel? – Sirp 7. XI 2014, http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/oi-kas-see-on-enam-eesti-keel (17. VI 2015).

Morelli, Frida 1999. The Phonotactics and Phonology of Obstruent Clusters in Optimality Theory. PhD. University of Maryland (College Park, Md.).
https://doi.org/doi:10.7282/T37W6B13

Tsehhanovitš 2007 = М. А. Цеханович, Суффикс -ск- в русской топонимии и проблема наложения морфем в оттопонимических прилагательных. – Доклад на XLII научной студенческой конференции по топонимике, 21.03.2007. Русское географическое общество, Московский центр, Топонимическая комиссия http://rgo.msk.ru/commissions/toponymy/stc42/05.html (17. VI 2015)

VVS = Ülle Viks, Väike vormisõnastik. 1: Sissejuhatus ja grammatika; 2: Sõnastik & lisad. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn, 1992.

VÕS 1936 = Elmar Muuk. Väike õigekeelsus-sõnaraamat. 5. trükk. Tartu: Eesti kirjanike selts.

VÕS 1953 = Väike õigekeelsussõnaraamat. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus, 1973.

Wiedemann, Ferdinand Johann 1875. Grammatik der Ehstnischen Sprache. St. Petersbourg.

Wiese, Richard 1986. Schwa and the structure of words in German. – Linguistics. An Interdisciplinary Journal of the Language Sciences, kd 24, nr 4, lk 697–724.
https://doi.org/10.1515/ling.1986.24.4.697

Wiese, Richard 1996. The Phonology of German. New York: OUP.

Wurzel, Wolfgang Ullrich 1987. System-dependent morphological naturalness in inflection. – Leitmotifs in Natural Morphology. (Studies in Language Companion Series 10.) Toim Wolfgang U. Dressler, Willi Mayerthaler, Oswald Panagl, W. U. Wurzel. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins Publishing Company, lk 59–95.
https://doi.org/10.1075/slcs.10.22wur

ÕS 1918 = ÕSi lätted. Õigekeelsussõnaraamatud läbi sajandi. Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat 1918. [Faksiimile.] Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007.

ÕS 1960 = Õigekeelsuse sõnaraamat. Toim E. Nurm, E. Raiet, M. Kindlam. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.