The article examines the poetical works by August Pihlak (1903–1970), Estonian exile poet who fled from Estonia to the USA during World War II. Although, from a strictly objective point of view, his poetry’s contribution to the Estonian sonnet tradition is remarkable, he has practically been left out from Estonian literary history. Also, none of his seven poetry collections has ever been reviewed in any literary magazine. Among other poems Pihlak’s poetry collections include 229 sonnets, which makes him one of the most productive Estonian sonneteers. Furthermore, he is the only Estonian poet who has written six heroic crowns (sonnet redoublé). The formal aspects of his sonnets are often multifarious and playful – he frequently experiments with the sonnets’ rhyme schemes, stanzas and verse meter. The characteristic feature of Pihlak’s sonnet production is their so-called autometapoetical function: his sonnets’ formal elements tend to harmonize with their verbal message.
The article analyzes August Pihlak’s rich sonnet production by discussing different aspects of his poems: rhyme schemes, meter, stanzas, poet’s voice, lexicon, thematics and ideology; also, this is an attempt to explicate a poet’s exclusion from a poetry tradition despite his indisputable contribution to it in some levels. The introductory part of the article gives a brief overview of his life.
References
ALLIKAD
Pihlak, August 1958a. Kõige olemus. – Tulimuld, nr 2, lk 96–99.
Pihlak, August 1958b. Lõputa ring. Esimene kogu luuletusi. Toronto: Ortoprint.
Pihlak, August 1959. Tormidemaa. Teine kogu luuletusi. Toronto: Ortoprint.
Pihlak, August 1960. Tuled soos. Kolmas kogu luuletusi. Toronto: Ortoprint.
Pihlak, August 1962. Niagara. Neljas kogu luuletusi. Toronto: Ortoprint.
Pihlak, August 1963. Rist ja viisnurk. Viies kogu luuletusi. Buffalo: A. Pihlak.
Pihlak, August 1964. Raudsed õied. Kuues kogu luuletusi. Buffalo: A. Pihlak.
Pihlak, August 1968. Päikese surm. Seitsmes kogu luuletusi. Buffalo: A. Pihlak.
ARHIIVIMATERJALID
EAA – Eesti Ajalooarhiiv:
EAA, f 2100, n 1, s 11543. Õpinguteraamat. Matrikli nr 18545.
ERA – Eesti Riigiarhiiv:
ERA, f 1868, n 1, s 1556. Määrus.
ERA, f 1868, n 1, s 1556. Keskvangimaja direktorile.
ERA, f 1868, n 1, s 1556. Teateleht vahialuse Pihlak August Madise p. kohta.
Fold3 = https://www.fold3.com/document/6448306/ (2. II 2016).
KIRJANDUS
Alliksaar, Artur 1999. Päikesepillaja. Tartu: Ilmamaa.
EKL 2000 = Eesti kirjanike leksikon. Koost Oskar Kruus, Heino Puhvel. Toim H. Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat.
EKrL 1995 = Eesti kirjarahva leksikon. Koost ja toim Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat.
Grünthal, Ivar 1958. Lahkumised, laulikud ja laevad. – Mana, nr 3, lk 56–59.
Kangro, Bernard 1989. Eesti kirjakuulutaja eksiilis. Biblio- ja biograafiline teatmik aastaist 1944–1986. Kirjanduse lugu andmetes, arvudes ja piltides. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
Karjatse, Tõnu 2004. Eesti sonett 1970-ndatel. Bakalaureusetöö. Eesti Humanitaarinstituut.
Kirss, Tiina 2016. Elektronkirjad Rebekka Lotmanile 5. I 2016 ja 2. II 2016.
Lotman, Maria-Kristiina, Lotman, Mihhail, Lotman, Rebekka 2008–2013. Autometakirjeldus eesti luules I–V. – Acta Semiotica Estica V, lk 11–34; VI, lk 42–67; VII, lk 10–34; VIII, lk 170–193; X, lk 148–189.
Lotman, Rebekka 2004. Riimid eesti sonetis 1940–1968: semantiline aspekt. Bakalaureusetöö. Eesti Humanitaarinstituut.
Merilai, Arne 1994. Sõdalasi värsivibuga. – Õnne Kepp, Arne Merilai, Eesti pagulaskirjandus 1944–1992. Luule. (Collegium litterarum 6.) Tallinn: Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 113–129.
Merilai, Arne 2008. Sõdalasi värsivibuga. – Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. (Collegium litterarum 9.) Toim Piret Kruuspere. Tallinn: Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 455–469.
Mägi, Arvo, Ristikivi, Karl, Kangro, Bernard 1973. Eesti kirjandus paguluses 1944–1970. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.
Mässu… 1936 = Mässu läbiviimise kavad. – Postimees 7. V, nr 122, lk 5.
Osa… 1937 = Osa vapse vabanes. – Sakala 22. XII, nr 147, lk 1.
Põldmäe, Jaak 1978. Eesti värsiõpetus. Tallinn: Eesti Raamat.
Raag, Raimo 2010. Eestlased ja eesti keel Rootsis. – Eestlased ja eesti keel välismaal. Koost, toim Kristiina Praakli, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 385–432.
Tartumaalt 1933 = Tartumaalt. Avinurmes lõi vend vennale noahaavu. – Vaba Maa 3. XI, nr 258, lk 6.
Tarvitajateühisuse… 1923 = Tarvitajateühisuse juhatuse liige ühisuse kaupluse murdvargana. – Päevaleht 10. I, nr 8, lk 6.
Tegi puskarivabriku… 1939 = Tegi puskarivabriku naabrimehe metsa. – Postimees 20. VII, nr 191, lk 7.
Tulistas… 1938 = Tulistas soku pähe vanaeite. – Postimees 5. XI, nr 300, lk 4.
Under 2006 = Under Tuglasele. Tallinnas, 30. augustil 1917. – Under ja Tuglas. Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koost Rutt Hinrikus. Tallinn: Tänapäev, lk 58–60.
Valmas, Anne 2003a. Eestlaste kirjastustegevus välismaal 1944–2000. I. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.
Valmas, Anne 2003b. Eestlaste kirjastustegevus välismaal 1944–2000. II. Raamatukataloog. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.
Viikberg, Jüri, Praakli, Kristiina 2012. Väliseestlased ja nende keel. Pidepunkte uurimisloost. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2011. Annales litterarum societatis Esthonicae. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 9–36.
Vikipeedia: Sonett. https://et.wikipedia.org/wiki/Sonett (2. II 2016).
Väljataga, Märt 2000. Sada tuhat miljardit millenniumisonetti. Tallinn:Vagabund.
