Keywords: Estonian philology, figurative language, Lutheran hymns, Pietist hymnal, translation, old Literary Estonian
In the development of Estonian philology, two phases can be distinguished: the phase of the so-called external view, when the meta-language of philological discussions was German, and the phase of the internal view, when since the 19th century, Estonian began to be used as the meta-language for speaking and writing about the Estonian language and folklore as well as about the emerging literature. The emergence of Estonian authors’ literature and literary criticism presupposed a literary language expressive enough to describe the emotional life and trains of thought of the 19th century, but at the same time familiar enough to the mostly peasant audience of Estonian texts. Literary Estonian was first developed by German pastors and up to the 19th century most of the texts created in this variety remained unaccustomed for the Estonian target group. Hymns were the only kind of literature Estonians had had to learn by heart and actually pronounce already since the 16th century. In the 18th century, Pietist pastors composed a hymnary where the figurative system of the original German hymns was intentionally simplified. The variety of the Pietist hymnal combined a short list of literary figures of speech with idioms of the spoken vernacular. The hymnal became extremely popular and had a great impact on the figurative thinking of Estonians. Following the example of contemporary German poetry, the same figurative language was partly used by the first educated Estonian poets during the National Awakening in the 19th century. The article argues that it was precisely the 18th-century Pietist hymns that had made the language familiar to the grassroots, thus providing the emerging Estonian literature with a vast audience and paving the way for the second, internal-view phase of Estonian philology.
References
Allikad
Koidula, Lydia 1969 [1867]. Luuletused. Tekstikriitiline väljaanne. Koost Eeva Aaver. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat.
Lauluraamat 1637 = Hand- und Hauszbuches Für die Pfarherren und Hauszväter Esthnischen Fürstenthumbs, Ander Theil, Darinnen das Gesangbuch, Zusampt den Collecten und Prefationen. Reval: Christoff Reusner der älter.
Lauluraamat 1656 = Neu Ehstnisches Gesangbuch, Worinnen die Kirchen-Gesänge Sel. Hn. Lutheri und anderer Gottseligen Männer in die gewöhnliche Melodeyen und gleiche Reimen verfasset sind. Reval: Adolph Simon.
Lauluraamat 1673 = Neu Eestnisches Gesangbuch / Worinnen die Kirchen-Gesänge Sel. Hn Lutheri und anderer Gottseligen Männer in die gewöhnliche Melodeyen und gleiche Reimen verfasset sind. Reval: Adolph Simon.
Lauluraamat 1693 = Ehsti-Ma Laulo-Rahmat / Tallo-Rahwa Kohli- nink Kirko- Lapsede tarbix / kud Jummala Auwux / ninda welja-sähdtut. Tallinn: Christoff Brendeken.
Lauluraamat 1694 = Ma Kele Laulo Ramat / Kummas Önsa Lutri / ja mu pühha Meeste Sure-Pühha-ha muid Ihho ning Hinge Häddas tarwiks tullejad Laulo leietakse. Riga: Johann Georg Wilcken.
Lauluraamat 1727 = Eesti-Ma-Rahwa Laulo-Ramat, mis sees Önsa Lutterusse ja muud teised wannad ning ued kaunid Laulud on üllespandud. Tallinn: J. Köler. [1721. aasta lauluraamatu 3. trükk.]
Müncheni käsikiri 1694 = Meie Issanda Iesusse Kristusse Ued Testament. [Johann Hornungi Uue Testamendi tõlkekäsikirja vanim säilinud koopia, mida hoitakse Münchenis Baieri Riigiraamatukogus (Cod.livo-esthon.1)].
Piibel 1739 = Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna, mis Pühhad Jummala Mehhed / kes pühha Waimo läbbi juhhatud / Wanna Seädusse Ramatusse Ebrea Kele ja Ue Seädusse Ramatusse Kreka Kele essite on ülleskirjotanud / nüüd agga hopis / Jummala armo lääbi, meie Eesti-Ma Kele Essimest korda üllespandud, ja mitme sündsa salmiga ärraselletud. Tallinn: Jakob Joan Köler.
Rossihnius, Joachim 1898 [1632]. Südestnische Uebersetzung des Lutherischen Katechismus, der Sonntags-Evangelien und -Episteln und der Leidensgeschichte Jesu … mit einer Einleitung von Wilhelm Reiman. (Verhandlungen der gelehrten Estnischen Gesellschaft 19.) Jurjew: H. Laakmann.
Kirjandus
ENE 1970 = Eesti nõukogude entsüklopeedia. 2. kd. E–HERM. Tallinn: Valgus.
ER 2000 = Eestikeelne raamat 1525–1850. Toim Endel Annus. Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn: TA Kirjastus.
Gabriel, Paul 1957. Geschichte des Kirchenliedes. Ein Abriβ. – Handbuch zum Evangelischen Kirchengesangbuch. Hrsg. von Christhard Mahrenholz und Oskar Söhngen unter Mitarbeid von Otto Schliβke. Band II. Teil 2. Göttingen: Vendenhoeck & Ruprecht, lk 5–44.
Habicht, Külli 2001. Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Ilja, Voldemar 1995. Vennastekoguduse (herrnhutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja- Eesti) 1730–1743 (I osa). Tallinn: Logos.
Kallas, Aino 1918. Tähelend. Koidula elulugu. Tlk Friedebert Tuglas. Tartu: Odamees.
Kask, Arnold 1984. Eesti murded ja kirjakeel. (Eesti NSV Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 16.) Tallinn: Valgus.
Köster, Beate 2011. Pietismus und Bibelübersetzung. – Übersetzung. Ein internationales Handbuch zur Übersetzungsforschung. Hrsg. von Harald Kittel, Armin Paul Frank, Norbert Greiner, Theo Hermans, Werner Koller, José Lambert, Fritz Paul. 3. Teilband. Berlin–Boston: Walter de Gruyter, lk 2396–2400.
Lepajõe, Marju 2009. Reiner Brockmanni värsside vältimatusest. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 758–776.
Luther, Martin 2000 [1530]. Kiri tõlkimisest ja pühakute eestpalvest. Tlk Kristiina Ross. – Vikerkaar, nr 2–3, lk 83–96.
Masing, Uku, Soosaar, Albert 1999 [1956]. Kolme sajandi eest värsistatud lauluraamatust. – Uku Masing, Eesti vanema kirjakeele lood. Tartu: Ilmamaa, lk 75–78.
Neithal, Reet 2005. Reiner Brockmannist ja eesti (tõlke)luule vanusest. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 92–98.
Paul, Toomas 2002. Kirikulaulust, mentaliteedist ja matusekommetest. – Emakeele Seltsi aastaraamat 47 (2001). Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, lk 46–62.
Plath, Ulrike 2008. „Euroopa viimased metslased”: eestlased saksa koloniaaldiskursis 1770–1870. – Rahvuskultuur ja tema teised. Toim Rein Undusk. (Collegium litterarum 22.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Puhvel, Madli 1995. Symbol of Dawn. The Life and Times of the 19th-Century Estonian Poet Lydia Koidula. Tartu: Tartu University Press.
Põldmäe, Rudolf 1939. Anton Thor Helle, esimese eesti piibli tõlkija. – Vana Tallinn IV. Tallinna Ajaloo Selts, lk 35–74.
Põldmäe, Rudolf 1965. Hernhuutlik kirjasõna XVIII sajandil ja XIX saj. algul. – Eesti kirjanduse ajalugu I. Esimestest algetest XIX sajandi 40-ndate aastateni. Toim Aarne Vinkel. Tallinn: Eesti Raamat, lk 205–229.
Põldmäe, Rudolf 2011. Vennastekoguduse kirjandus. (Eesti mõttelugu 101.) Tartu: Ilmamaa.
Ross, Kristiina 1995. Ülemlaulu tõlkest esimeses eestikeelses Piiblis. – Akadeemia, nr 1, lk 3–29.
Ross, Kristiina 2013. Riimi sunnil sündinud elukas. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 522–528.
https://doi.org/10.54013/kk668a4
Ross, Kristiina 2016a. Kirikulaulu osast eesti keele kirjalikustumisel (Ilmumas Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste sarjas „Raamat ja aeg”.)
Ross, Kristiina, Lohk, Ahti 2016b. Words, forms and phrases in Estonian folksongs and hymns. (Ilmumas ajakirjas Folklore.)
https://doi.org/10.7592/FEJF2017.67.ross_lohk
Saareste, Andrus 1940. Piibli keel ja rahvakeel. – Piibli keelest. Kahesaja-aastast eestikeelset piiblit mälestades. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XLIV.) Tartu: Akadeemilise Emakeele Seltsi Kirjastus.
Saarlo, Liina 2005. Eesti regilaulude stereotüüpiast. Teooria, meetod ja tähendus. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 5.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Salemann, Georg, Göseken, Heinrich, Gilläus, Martin 1656. An- und Vorrede an den günstigen Leser. – Neu Ehstnisches Gesangbuch, Worinnen die Kirchen-Gesänge Sel. Hn. Lutheri und anderer Gottseligen Männer in die gewöhnliche Melodeyen und gleiche Reimen verfasset sind. Reval: Adolph Simon, [lk 17–36].
Sissejuhatus 1909 [1899] = Uus Lauluraamat. Kirikus, koolis ja kodus pruukida. Kolmas trükk. Tartu: K. Mattisen, lk V–X.
Tafenau, Kai 2011. Ex ignorantia linguae ridiculus sensus. Eestikeelsete tekstide kriitikast 17. sajandi lõpul. – Lugemise kunst. Koost Piret Lotman. (Raamat ja aeg 2, Eesti Rahvusraamatukogu toimetised 13.) Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, lk 123–150.
Wiedemann, Ferdinand Johann 1973 [1893]. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmatu trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.
Virginius, Adrian 1983 [1691]. Vorrede. Osmo Ikola, Vanhan etelävirolaisen käsikirjan esipuhe. – Sananjalka 25. Turku: Suomen Kielen Seura, lk 134–142.
