Keywords: mortality, demography, general statistics, epidemiology, mass event, population process, measurement, absolute and relative numbers
One of the central terms in demography, epidemiology, health statistics and some other disciplines is mortality (Est. ‘suremus’). In Estonian this term is used in three senses: to denote the number of deaths, the number of deaths in relation to population size, and a population process. A possible way to overcome such terminological ambiguity is to stick to the ideas developed in demography and general theory of statistics, and introduced in Estonia more systematically by Uno Mereste in the 1960’s and 1970’s.
Mortality is a population process measured by absolute and relative numbers. Various relative numbers, including general mortality rate, age-specific rate and age-standardized rate, are the basic measures to quantify multiple aspects of mortality in a population. The choice of a specific relative number is determined by the purpose for which the measurements are made and by the level of abstraction.
As shown by terminologists, in the Estonian language a word suremus belongs to a group of -mus derivatives referring to the „numerically measurable result of an event”. Considering that the process of mortality is a mass event formed by the sequence of death events, i.e., the mass event is the result of individual events that have occurred in a population, there are no lexicological obstacles to interpreting suremus as a process. Bearing in mind that mortality rate can be regarded as a measure both of mortality level and of speed of occurrence of deaths, its changes may be characterized with verbs tõusma ‘to rise’, langema ‘to fall’, suurenema ‘to increase’, vähenema ‘to decrease’.
It is assumed that a clear distinction between the terms mortality, absolute number of deaths and mortality rate is extremely important to advance some specialized languages as well as general language.
References
Baburin, Aleks, Gornoi, Kaja, Leinsalu, Mall, Rahu, Mati 1997. Eesti suremusatlas. Tallinn: Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut.
Blackburn, Simon 2002. Oxfordi filosoofialeksikon. Tlk Märt Väljataga, Bruno Mölder. Tallinn: Vagabund.
Demeny, Paul, McNicoll, Geoffrey (toim) 2003. Encyclopedia of Population. 2. kd (I-W). New York: Macmillan Reference USA.
EE 9 = Eesti Entsüklopeedia. 9. kd (SUN-TÜRG). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996.
EKK = Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2007. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=4&p1=3&id=329 (28. IV 2016).
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. “Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009. http://www.eki.ee/dict/ekss/ (29. IV 2016).
Encyclopedia of Epidemiology. 2. kd. Toim Sarah Boslaugh. Los Angeles: SAGE Publications, 2008.
Erelt, Tiiu2007. Terminiõpetus. Toim Maire Raadik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Eurostat 2016. Concepts and Definitions. Eurostat’s Concepts and Definitions Data- base. http://ec.europa.eu/eurostat/ramon/nomenclatures/index.cfm (29. IV 2016).
EÕS III = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. Teine, täiendatud ja parandatud trükk. III kd (Ripp-Y). Toim Elmar Muuk. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.
Fey, Samuel B., Siepielski, Adam M., Nusslé, Sébastien, Cervantes-Yoshida, Kristina, Hwan, Jason L., Huber, Eric R., Fey, Maxfield J., Catenazzi, Alessandro, Carlson, Stephanie M. 2015. Recent shifts in the occurrence, cause, and magnitude of animal mass mortality events. – Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America, kd 112, nr 4, lk 1083-1088.
https://doi.org/10.1073/pnas.1414894112
Gavrilov, Leonid A., Gavrilova Natalia S. 2011. Mortality measurement at advanced ages: A study of the social security administration death master file. – North American Actuarial Journal, kd 15, nr 3, lk 432-447.
https://doi.org/10.1080/10920277.2011.10597629
Grzimek, Bernhard, Grzimek, Michael 1978. Serengeti ei tohi surra. Tlk Ralf Toming. Tallinn: Eesti Raamat.
Guidelines for HIV Mortality Measurement. Geneva: World Health Organization, 2014.
Jänes-Kapp, Kärt, Katus, Kalev, Puur, Allan, Põldma, Asta 2005. Demograafiast ja rahvastikuarengu seaduspärasustest. Tallinn: Koolibri.
Kapsta, Helin (toim) 2013. Rahvastikuprotsessid Läänemere piirkonnas 21. sajandil. – Eesti Statistikaseltsi 25. konverents. Eesti Statistikaseltsi Teabevihik 24. Tallinn: Eesti Statistikaselts.
Kasik, Reet 2011.Sõnatuletus leksika ja grammatika vahel: nd- ja ndus-liitelised verbaalnoomenid. – Emakeele Seltsi aastaraamat 56 (2010). Peatoim Mati Erelt. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 63-90.
https://doi.org/10.3176/esa56.03
Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kasik, Arnold 1938. J. V. Veski ja eesti oskussõnastikud. – Eesti Keel, nr 3-5, lk 65-91.
Kasik, Urve (koost) 2010. Sotsiaaltrendid. Tallinn: Eesti Statistika.
Kurtschinsky, Mihail 1934. Statistika põhijooned: teooria, tehnika, ajalugu. Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus.
Laan, Ilmar 1971. Sõnaseadmisi ja arupidamisi. – Nõukogude Eesti Tervishoid, nr 1, lk 70-72.
Laan, Ilmar 1996. Sündimus, suremus, haigestumus, haigustu(mu)s… – Õiguskeel, nr 2, lk 41-42.
Laas, Kaljo 1978. Rahvastikuprotsessidest Eestis. Tallinn: Eesti Raamat.
Liddell, F. D. K. 1960. The measurement of occupational mortality. – British Journal of Industrial Medicine, kd 17, nr 3, lk 228-233.
https://doi.org/10.1136/oem.17.3.228
Liivaku, Uno 1999 [1992]. Kõrge, kõrgendatud, madal. – Kirjakeel ja kirjasõna. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 72-73.
Liivaku, Uno, Meriste, Henno 1975. Kuidas seda tõlkida. Tallinn: Valgus.
MDS = Mitmekeelne demograafiasõnastik. Eesti väljaanne. Multilingual Demographic Dictionary. Estonian Section. Toim Kalev Katus. Tallinn: Eesti Demograafia Assotsiatsioon, 1993.
Melikjan 1994 = Г. Г. Меликьян (peatoim), Народонаселение. Энциклопедический словарь. Москва: Большая Российская энциклопедия.
Mereste, Uno 1963. Statistilise vaatluse teooria. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
Mereste, Uno 1964. Suhtarvude tunnetuslikud funktsioonid ja klassifikatsioon. – Konkreetne ökonoomika ja majanduslik analüüs. Majandusteaduslikke töid VI. (Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, vihik 156.) Toim U. Mereste, E. Rannak. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 132-157.
Mereste, Uno 1969. Rahvastikuteadus ja rahvaloendus. Tallinn: Eesti Raamat.
Mereste, Uno 1975. Statistika üldteooria. Tallinn: Valgus.
Mereste, Uno 1978. Rahvastikustatistika. Tallinn: Tallinna Polütehniline Instituut.
Mereste, Uno 2000 [1976]. Mis suureneb? Mis tõuseb? – U. Mereste, Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 325-326.
Mereste, Uno 2003. Majandusleksikon. II kd (N-Y). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Mereste, Uno, Root, Andres 1988. Rahvastik loenduspeeglis. Tallinn: Eesti Raamat.
Mereste, Uno, Saarepera, Maimu 1978. Rahvastiku enesetunnetus. Tallinn: Eesti Raamat.
MS = Meditsiinisõnastik. Teine, uuendatud trükk. Tlk Katrin Rehemaa. Toim Sirje Ootsing, Laine Trapido. Tallinn: Medicina, 2004.
Nepstad, Daniel C., Tohver, Ingrid Marisa, Ray, David, Moutinho, Paulo, Cardinot, Georgina 2007. Mortality of large trees and lianas following experimental drought in an Amazon forest. – Ecology, kd 88, nr 9, lk 2259-2269.
https://doi.org/10.1890/06-1046.1
Pagidipati, Neha Jadeja, Gaziano, Thomas A. 2013. Estimating deaths from cardiovascular disease: A review of global methodologies of mortality measurement. – Circulation, kd 127, nr 6, lk 749-756.
https://doi.org/10.1161/CIRCULATIONAHA.112.128413
Porta, Miquel (toim) 2014. A Dictionary of Epidemiology. 6. tr. Oxford: Oxford University Press.
Preston, Samuel H., Heuveline, Patrick, Guillot, Michel 2001. Demography: Measuring and Modeling Population Processes. Malden: Blackwell Publishing.
Puur, Allan, Rahnu, Leen 2011. Teine demograafiline üleminek ja Eesti rahvastiku nüüdisareng. – Akadeemia, nr 12, lk 2225-2272.
Põlluste, Jaak 2011. Eesti meditsiiniterminoloogia – kuidas edasi? – Eesti Arst, nr 2, lk 61-63.
Raadik, Maire 2000 [1997]. Kõrge ja suur, kõrgenema ja suurenema. – Õigus ja keel. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, lk 136-138.
Rahu, Mati 2013. Epidemioloogiakeel: 45 aasta rännak. – Akadeemia, nr 9, lk 1616-1649.
Rahu, Mati, Rahu, Kaja, Sisask, Merike 2016. Tšernobõli veteranide mured ja kõhklused: vastus internetikommentaaridele. – Akadeemia, nr 4, lk 635-669.
Reiman, H. 1936a. Eesti suremustabelid. Tables de mortalité pour l’Estonie. – Eesti Statistika, nr 170 (1), lk 1-6.
Reiman, H. 1936b. Suremus. Mortalité. – Eesti Statistika, nr 170 (1), lk 609-625.
Rothman, Kenneth J. 2012. Epidemiology: An Introduction. 2. trükk. Oxford: Oxford University Press.
Rowland, Donald T. 2003. Demographic Methods and Concepts. Oxford: Oxford University Press.
Rumma, Kusta 1940. Vereringe-elundite haigused surmapõhjustena ja kutsealadel Eestis. (Tallinna Tehnikaülikooli Toimetused, seeria A, nr 11.) Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool.
Saava, Astrid 2015. Keskkonnatervishoiu eesti-inglise seletussõnaraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Tavast, Arvi, Taukar, Marju 2013. Mitmekeelne oskussuhtlus. Tallinn: Valgus.
TEA entsüklopeedia. 9. kd. Tallinn: TEA Kirjastus, 2012.
Tiit, Ene-Margit 2014. Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud. Tallinn: Eesti Statistika.
Tõnisson, Andres 2015. Geograafia 9. klassile, 2. osa. Euroopa ja Eesti rahvastiku- ja majandusgeograafia. Toim Aime Kons. Tallinn: Koolibri.
Valdes, Albert 1929. Arstiteaduslik oskuskeel. Mõningate oskussõnade selgituseks. – Eesti Arst, nr 6, lk 226-231.
Valdes, Albert, Veski, Johannes Voldemar 1924. Kogu eestikeelseid arstiteaduslisi oskussõnu. Tartu: [K. Mattiesen].
Vallin, Jacques, D’Souza, Stan, Palloni, Alberto (toim) 1990. Measurement and Analysis of Mortality: New Approaches. Oxford: Clarendon Press.
Weeks, John R. 2014. Population: An Introduction to Concepts and Issues. 12. tr. Boston: Cengage Learning.
Wisser, Oliver, Vaupel, James W. 2014. The sex differential in mortality: A historical comparison of the adult-age pattern of the ratio and the difference. – MPIDR Working Paper WP 2014-005, lk 1-17.
https://doi.org/10.4054/MPIDR-WP-2014-005
VL 2008 = Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet, Tiina Paet, Tuuli Rehemaa. Võõrsõnade leksikon. 8., põhjalikult ümber töötatud trükk. Toim Tiina Paet, Tuuli Rehemaa, Katrin Kuusik, Argo Mund, Kaspar Kolk, Ülle Viks. Tallinn: Valgus. http://www.eki.ee/dict/vsl/vsl.html (29. IV 2016).
Vääri, Eduard 1989. Tartu Ülikooli õppejõud ja eesti kirjakeele arendaja Johannes Voldemar Veski. – 70 aastat eesti ülikooli. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XXII (I). (TÜ Ajaloo Muuseumi materjalid.) Vastutav toim K. Siilivask. Tartu: Tartu Ülikool, lk 5-19.
ÕS 1960 = Õigekeelsuse sõnaraamat. Toim E. Nurm, E. Raiet, M. Kindlam. ENSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
ÕS 1976= Õigekeelsussõnaraamat. Toim R. Kull, E. Raiet. ENSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
ÕS 2013 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
