Keywords: literary studies, humanities, nationalism, academic publishing and administration
The “societal impact” of Estonian literary studies on political and cultural nationalism (nation building, national discourse) has not been as big as corresponding impact of historiography, archeology, folkloristics, and linguistics, not mentioning literature itself. Disciplines dealing with ethnogenesis and political history have contributed more to the national narrative. On the other hand, national sentiments have probably had even bigger influence on literary studies than on any other branch of humanities. Large parts of the input (authors, works and other literary phenomena) and output (essays and their public) of literary research are national, being confined to the Estonian culture. The theoretical parts of input (concepts, methods) are, of course, partly international. The methods of administration of scientific research encourage strongly the internationalisation of output as well. But as most of the important Estonian authors enjoy only local renown, only some very specific aspects of Estonian literary studies have export potential. Between the pressure of internationalisation and national-cultural significance of literary research there is a tension, and it is difficult to pursue both aims at once. The international and national interest of literary scholarship is quite independent of each other or even inversely related.
Märt Väljataga (b. 1965), cultural magazine Vikerkaar, editor, mart@vikerkaar.ee
References
Beyer, Jürgen 2009. Mis teeb Eesti luterluse kultuuriajaloole huvitavaks? Tlk Vahur Aabrams. – Vikerkaar, nr 7–8, lk 79–90.
Beyer, Jürgen 2010. Otium reficit vires ja humanitaaride töötingimused. Tlk Vahur Aabrams. – Sirp 22. X.
Himma, Marju 2017. Akadeemik: Kõik Euroopa riigid on hädas teaduse mõju mõõdupuu hindamisega. – ERR.Novaator, 18. XII. http://novaator.err.ee/649014/akadeemik-koik-euroopa-riigid-on-hadas-teaduse-moju-moodupuu-leidmisega
Kaplinski, Jaan 1985. Kirjandusliku karakteristika katse. – Looming, nr 7, lk 998–1001.
Kull, Kalevi, Lang, Valter 2015. Piiride rikkus ja muutuste mustrid: Eesti ainest võib pidada teaduslikult plahvatusohtlikuks. [Vestlusring] – Sirp 23. I.
Lepajõe, Marju 2017. Substantsiga kahekesi. – Vikerkaar, nr 3, lk 101–106.
Marquard, Odo 1986. Über die Unvermeidlichkeit der Geisteswissenschaften. – O. Marquard, Apologie des Zufälligen. Philosophische Studien. Stuttgart: Reclam, lk 98–116.
Ojasaar, Krista 2017. Kuidas mõõta humanitaarteaduste ühiskondlikku mõju? [Vestlusring.] – Sirp 21. XI.
Sutrop, Urmas 2012. Kuidas me mõistame rahvusteadust? – Akadeemia, nr 7, lk 1155–1177.
Tolstoi, Lev 1956. Kogutud teosed neljateistkümnes köites. VI köide. Sõda ja rahu. Tlk M. Sillaots, V. Linask. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Undusk, Jaan 1999. Eesti kirjanduse ajast, ruumist ja ülesandest XX sajandil. Teese kommentaaridega. – Looming, nr 2, lk 249–255.
Undusk, Jaan 2003. Retooriline sund Eesti nõukogude ajalookirjutuses. – Võim & kultuur. Koost Arvo Krikmann, Sirje Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, lk 41−68.
Undusk, Jaan 2007. Ajalookirjutusest Eestis ja eksiilis Teise maailmasõja järel. Võhiku mõtted. – Tuna, nr 1, lk 4–26.
Weber, Max 1999. Teadus kui elukutse ja kutsumus II. Tlk Henn Käärik. – Akadeemia, nr 9, lk 1878–1894.
