Keywords: polysemy, grammaticalization, diachronic linguistics, construction, causation, phasal meaning, core verbs, Estonian
The article analyses the use of the Estonian core verb panema ‘put’ in written Estonian. It describes the polysemy of the verb panema and focuses on its grammatical constructions. Numerous lexical and grammatical usages of panema are presented as a network of meanings and functions.
The material for examining the verb panema was collected from corpora containing texts from the 16th century until the present. Over 3000 instances of the verb panema were included in the study. The panema instances were divided into meaning groups. Its lexical meanings are ‘to change the location of an object in space’ (the most frequent meaning in each period), ‘to set (something or someone) in another position, state or situation’, ‘to appoint’ and ‘to consider, to take (someone) for’. The verb panema appears in the causative construction, expressing causativity (causer + panema + causee + Vma-inf), and in the phasal construction, expressing an initial phase (agent + Vma-inf + panema; or in form of fixed expressions). The lexical meaning ‘to change the location of an object in space’ is present, to a lesser or greater extent, in every meaning. A remarkable number of panema cases are figurative.
The analysis of the panema-causative, which nowadays makes up 10–15 per cent of all panema cases, brings out a wide range of construction types. The panema-causative consists of a subject, an object, the verb panema and a -ma infinitive. The components of the construction have different semantic roles, which combine with each other in several ways. Altogether, there are 21 different types of the panema-causative, the most frequent ones being agent-patient-process (15.7 per cent), force-patient-process (14.8 per cent), agent-patient-action (12.7 per cent) and agent-patient-state (12.0 per cent). The phasal construction tends to be less frequent in texts, remaining around one per cent. Recently, various cases in which the verb panema adds expressivity to a fixed expression or replaces other verbs, have appeared.
Kairit Tomson (b. 1986), MA, University of Tartu, Institute of Estonian and General Lingvistics, PhD student, cayrit@gmail.com
References
Allikaviited
Eesti kirjakeele korpus. http://www.cl.ut.ee/korpused/kasutajaliides (10. XII 2014).
etTenTen korpus. http://www2.keeleveeb.ee/dict/corpus/ettenten (21. VIII 2015).
VAKK = Vana kirjakeele korpus. http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused (1. XI 2013; 15. XI 2014).
Sketch Engine. https://www.sketchengine.co.uk (27. XI 2015).
Ühendkorpus (leitav Sketch Engine’i kaudu). https://www.sketchengine.co.uk (27. XI 2015).
Kirjandus
Barlow, Michael, Kemmer, Suzanne 2000. Usage Based Models of Language. Stanford: CSLI Publications.
Dixon, Robert M. W. 2000. A typology of causatives: form, syntax and meaning. – Changing Valency: Case Studies in Transitivity. Toim R. M. W. Dixon, Alexandra Y. Aikhenvald. Cambridge: Cambridge University Press, lk 30–83. https://doi.org/10.1017/CBO9780511627750.003
EES = Eesti etümoloogia sõnaraamat. Peatoim Iris Metsmägi. Toim I. Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, Eesti Keele Instituut, 2012.
EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 4: P–R. „Eesti kirjakeele seletava sõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009.
Erelt, Mati 2001. Some notes on the grammaticalization of the verb pidama in Estonian. – Estonian: Typological Studies V. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 18.) Toim M. Erelt. Tartu, lk 7–25.
Erelt, Mati 2013. Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus, öeldis. (Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4.) Tartu.
Goldberg, Adele E. 1995. Constructions: A Construction Grammar Approach to Argument Structure. Chicago: The University of Chicago Press.
Habicht, Külli, Penjam, Pille, Tragel, Ilona 2010. Kas tahtma tahab abiverbiks? – Keele rajad. Pühendusteos professor Helle Metslangi 60. sünnipäevaks. Toim Urmas Sutrop, I. Tragel. ESUKA–JEFUL, kd 1, nr 1–2, lk 115–146. https://doi.org/10.12697/jeful.2010.1.2.07
Habicht, Külli, Tragel, Ilona 2012. Grammaticalization of Estonian saama ’to get’. – Linguistics, kd 50, nr 6, lk 1371–1411. https://doi.org/10.1515/ling-2012-0043
Habicht, Külli, Piiroja, Piret, Tragel, Ilona 2015. Eesti võtma-tuleviku lugu. – Emakeele Seltsi aastaraamat 60 (2014). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 19–50. https://doi.org/10.3176/esa60.02
Heine, Bernd 1993. Auxiliaries. Cognitive Forces and Grammaticalization. New York: Oxford University Press.
Heine, Bernd, Kuteva, Tania 2002. World Lexicon of Grammaticalization. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9780511613463
Heine, Bernd, Kuteva, Tania 2006. The Changing Languages of Europe. New York: Oxford University Press. https://doi.org/10.1093/acprof:oso/9780199297337.001.0001
Hopper, Paul J., Traugott, Elizabeth Closs 1993. Grammaticalization. (Cambridge Textbooks in Linguistics.) Cambridge: Cambridge University Press.
Kasik, Reet 2001. Analytic causatives in Estonian. – Estonian: Typological Studies V. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 18.) Toim Mati Erelt. Tartu, lk 77–122.
Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. (Eesti keele varamu I.) Tartu Ülikool: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kilgarriff, Adam, Rychlý, Pavel, Smr, Pavel, Tugwell, David 2004. The Sketch Engine. – Proceedings of the 11th EURALEX international congress. Toim G. Williams, S. Vessier. Lorient, France: Université de Bretagne Sud, lk 105–115.
Maripuu, Kristiina 2012. Saama-verbi tähendustest ja funktsioonidest 16.–19. sajandi põhjaeesti kirjakeeles. Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis.
Matthews, Peter H. 1997. The Concise Oxford Dictionary of Linguistics. Oxford–New York: Oxford University Press.
Muischnek, Kadri 2005. Eesti keele tugiverbid ja nende mõju lauseehitusele. – Emakeele Seltsi aastaraamat 50 (2004). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 11–38.
Pajunen, Anneli 1999. Suomen verbirektiosta. Åbo: Åbo Akademis tryckeri.
Penjam, Pille 2008. Eesti kirjakeele da– ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Ravin, Yael, Leacock, Claudia 2000. Polysemy: An overview. – Polysemy. Theoretical and Computational Approaches. Toim Y. Ravin, C. Leacock. Oxford: Oxford University Press, lk 1–29.
Saukkonen, Pauli 1965. Itämerensuomalaisten kielten tulosijainfinitiivirakenteiden historiaa I: Johdanto. Adverbiaali infinitiivi. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran toimituksia 137.) Helsinki.
Tomson, Kairit 2014. Panema-verb ja selle grammatilised konstruktsioonid 16.–18. sajandi eesti kirjakeeles. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/43918
Tomson, Kairit 2016. Panema-verbi polüseemia ja kasutus grammatilistes konstruktsioonides. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/51758
Tragel, Ilona 2003. Eesti keele tuumverbid. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 3.) Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Tragel, Ilona, Habicht, Külli 2017. Saama-verb grammatilistes konstruktsioonides. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 22–40. https://doi.org/10.54013/kk710a3
Van Valin, Robert D. Jr. 2001. An Introduction to Syntax. Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/CBO9781139164320
Vendler, Zeno 1957. Verbs and times. – The Philosophical Review, kd 66, nr 2, lk 143–160. https://doi.org/10.2307/2182371
Wiedemann, Ferdinand Johann 1923. Eesti-saksa sõnaraamat. Kolmas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.
